Site icon Makroskoop

Kanada hävitajad tõrjusid Musta mere kohal Vene õhujõudude lennukeid

Kanada õhujõudude Rumeenias paiknev üksus tõrjus septembris aset leidnud intsidendis eemale kaks Vene lennukit, mis lendasid Rumeenia õhuruumi lähedal Musta mere kohal, vahendab NATO pressiteade.

Alates septembri algusest Rumeenia õhujõududega töötanud Kanada hävituslennukid CF-188 Hornet said märguande Õhuväe Juhtimis- ja Eelhoiatuskeskuselt pärast seda, kui Vene lennukid riigi õhuruumi lähedal avastati.

Lennukid ei kasutanud transpondreid ning ei vastanud lennujuhtimiskeskusele.

Pärast lennukite tuvastamist Vene õhujõudude Su-25 tüüpi rindepommitajatena said CF-188-d NATO lõunatiiva kombineeritud õhuoperatsioonide keskuse (Combined Air Operations Centre) Torrejon poolt kiiresti käsu õhku tõusta.

Vene lennukid jätkasid lendu ilma intsidentideta.

Kanada hävitajad Rumeenias

Tegemist oli esimese sekkumisega alates Kanada õhuvägede Rumeeniasse viimisest käesoleva aasta 8. septembril.

Kanada kuninglike õhujõudude CF-188 hävitajate üksuse lähetamist Rumeenia Mihail Kogălniceanu lennuväebaasi tähistati tseremooniaga, kus olid kohal militaar- ja tsiviilesindajad nii Rumeeniast, Kanadast kui ka NATO-st. Tegemist on kuuenda Kanada õhujõudude lähetusega välisriiki.

Kindralleitnant Fernando de la Cruz NATO kombineeritud õhuoperatsioonide keskusest nimetas tseremooniat transatlantilise alliansi jaoks „oluliseks hetkeks.”

„Kanada on suur NATO toetaja ning täidab uhkusega NATO tõhustatud „õhupolitsei” funktsiooni juba kuuendat korda,” ütles Kanada õhujõudude Rumeenia töörühma juhataja kolonelleitnant Corey Mask.

Kommenteerib Adrian Bachmann

“Lapsesuu” küsiks hiljuti Musta mere kohal aset leidnud intsidendi kohta ilmselt seda, kuidas saavad Kanada hävitajate eskadrillid teostada kaitseotstarbelisi missioone 6000 kilomeetri kaugusel Kanada õhuruumist, otse Vene Föderatsiooni kõhu all? Eufemismidesse pakendatud militaardiplomaatilistes kommünikeedes selliseid küsimusi ei esitata, ent strateegiline realiteet sellest ei muutu ning see on mõistetav nii NATO militaarplaneerijatele Mons’is kui nende vene ametivendadele Frunze kaldapealsel.

Militaarse iseloomuga ametlikke teadaandeid hinnates tuleb meeles pidada, et “strateegilise kommunikatsiooni” ja strateegilise realiteedi ühisosa ei pruugi olla kuigi suur.

Antud tõsiasja ilmestab üks kummaline asjaolu, mida tasub analoogsete intsidentide puhul (mida leiab tihti aset ka Läänemere kohal) alati tähele panna.

Intsidente, kus NATO sõjalennukid teostavad lende Vene Föderatsiooni õhuruumi vahetus läheduses, ei esitleta avalikkusele kunagi kui NATO hävitajate/pommitajate manöövreid “Vene õhuruumi lähedal,” vaid kui manöövreid “rahvusvahelises õhuruumis.” Peegelpilt-olukordades, kus Vene sõjalennukid teostavad patrull- või transiitlende NATO liikmesriikide õhuruumi läheduses, viidatakse seevastu Vene lennukite manöövritele “NATO õhuruumi vahetus läheduses.” Samuti ei ole esimest tüüpi manöövrid kunagi provokatiivsed, samas kui viimased on seda eranditult. Militaarpropaganda ning militaaranalüütika vahel tasub seega alati vahet teha.

Militaarse iseloomuga ametlikke teadaandeid hinnates tuleb meeles pidada, et “strateegilise kommunikatsiooni” ja strateegilise realiteedi ühisosa ei pruugi olla kuigi suur.

Olgu veel lisatud, et märksa harvemini aset leidvates olukordades, kus võõrriigi sõjalennuk siseneb faktiliselt välisriigi õhuruumi, on äärmiselt ebatõenäoline, et tegemist on eksitusega, kuna GPSi ja Glonassi navigatsiooni satelliitide poolt reaalajas pilootidele edastatav informatsioon on selleks liiga täpne ning rahuajal ka elektroonilise sõjapidamise instrumentide poolt summutamata.

Militaarlende võõrriigi õhuruumi vahetus läheduses teostatakse aga peamiselt kolmel eesmärgil. Kas taotlusliku sõjalis-poliitilise provokatsioonina, vastase püüdurhävitajate reaktsioonikiiruse testimiseks või seire- ja sihitamisradarite elektromagneetiliste signatuuride tuvastamiseks. Kõige tõenäolisemalt lendasidki Su-25 välja (ilmselt Krimmi Gvardeiskoje õhuväebaasist), pidades silmas kahte viimast eesmärki.


Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Seotud artikkel

Jaga sõpradega:
Exit mobile version