Mannheimi ülikooli poliitökonoomika nooremprofessori Valentin Langi ja Rahvusvahelise Valuutafondi teaduri Marina Tavaresi äsja avaldatud uuring näitab, et kuigi globaliseerumine on tekitanud ülemaailmselt rikkuse kasvu, on sellest kasu lõiganud kõikjal vaid 10% kõige suurema sissetulekuga isikuid.
Oma uuringus, mis avaldati ajakirjas The Journal of Economic Inequality, püüdsid teadlased vastata küsimustele, kas ja kuidas on viimase 50 aasta jooksul toimunud globaliseerumine mõjutanud inimestevahelist ebavõrdsust kogu maailmas.
Uuringus leiti, et globaliseerumine on toonud kaasa sissetulekute kasvava ebavõrdsuse enamikes riikides. Rikaste ja vaeste vaheline lõhe on suurenenud eelkõige nendes riikides, mis on maailmamajandusse nüüd rohkem integreerunud, nagu Hiina, Venemaa ja mõned Ida-Euroopa riigid. Samal ajal on globaliseerumine vähendanud tuntavalt riikidevahelist ebavõrdsust. Riikidevahelised erinevused mängivad teadurite hinnangul sellest tulenevalt ülemaailmses ebavõrdsuse määras üha väiksemat rolli.
Uuringus leiti, et globaliseerumine on toonud kaasa sissetulekute kasvava ebavõrdsuse enamikes riikides. Rikaste ja vaeste vaheline lõhe on suurenenud eelkõige nendes riikides, mis on maailmamajandusse nüüd rohkem integreerunud, nagu Hiina, Venemaa ja mõned Ida-Euroopa riigid.
“Globaliseerumise mõju sissetulekute ebavõrdsusele kogu maailmas oli suurem, kui me ootasime,” võttis Mannheimi ülikooli rahvusvahelise poliitökonoomia nooremprofessor ja uuringu autor Valentin Lang uurimuse tulemused kokku. “Meid üllatas eriti aga asjaolu, et globaliseerumisest tulenev jõukuse lahknemine tulenes peamiselt kõige rikkamate isikute veelgi suuremast rikastumisest ja et madalama sissetulekuga inimesed ei ole globaliseerumisest võitnud mitte midagi.”
Uuring näitas muuhulgas ka seda, et riikide globaliseerumine selle protsessi alg- ja keskstaadiumis tõi küll üksikutes riikides kaasa märkimisväärse sissetulekute kasvu, kuid globaliseerumise astme kasvades väheneb selle mõju. “Globaliseerumisest saadav kasu muutub integratsiooniprotsessi käigus väiksemaks, samas kui jaotuskulud muutuvad suuremaks. Antud tendents ühtib hästi kasvava skeptitsismiga globaliseerumise suhtes üleüldiselt, mida võib täheldada eeskätt kõrge majandusliku integratsiooni tasemega riikides,” järeldab Lang.
Majanduse globaliseerumise analüüsimiseks kasutasid autorid uut empiirilist lähenemist: Uurijad kombineerisid andmeid kaubanduse, finantsvoogude ja regulatsioonide homogeenseks muutumise kohta viimase 50 aasta jooksul ning seostasid antud parameetrid majanduse liberaliseerimise meetmete erineva kiiruse ja piirkondlike kontsentratsioonidega üksikutes riikides.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: MDV Edwards/Shutterstock.com
