George Soros kutsus oma 1993. aastal avaldatud “Uue maailmakorra” üle arutlevas artiklis üles kasutama Ida-Euroopa sõdureid, et vähendada surnukuuride täitmist NATO riikide sõduritega.
Hukkunute arv Ukraina sõjas on kerkinud tasemele, mida Euroopa kontinendil pole nähtud alates II maailmasõjast. Erinevatel andmetel on ukrainlased kaotanud tänaseks juba üle 100 000 võitleja.
Vaatamata aset leidva verepulma hilisajaloos tundmatutele mastaapidele on üks mees, kes ennustas ette paljugi sellest, mis Ukraina lahingutes tänaseks on realiseerunud. Selleks meheks on George Soros.
Miljardärist finantsist, keda meedias tavatsetakse portretreerida filantroobist humanistina, propageeris oma 1993. aasta tekstis “Uue maailmakorra suunas: NATO tulevik” makjavellistlikku geopoliitilist strateegiat.
Soros kirjeldas 30 aastat tagasi avaldatud artiklis, kuidas idaeurooplasi saaks tulevastes konfliktides kasutada “tööjõuna”, et vähendada Lääneriikides hukkunute arvu, mida Lääs Sorose väitel erinevalt Ida-Euroopast poliitiliselt ei taluks.
“Ameerika Ühendriike ei kutsutaks üles tegutsema maailma politseinikuna. Kui ta tegutseb, tegutseb ta koos teistega. Muuseas, Ida-Euroopast pärit tööjõu ja NATO tehniliste võimete kombineerimine suurendaks oluliselt partnerluse sõjalist potentsiaali, sest see vähendaks NATO riikide jaoks laibakuhjade ohtu, mis on peamine piirang (Lääne) tegutsemisvalmidusele. See on elujõuline alternatiiv ähvardavale kaosele maailmas,” kirjutas Soros artiklis.
Soros kirjeldas 30 aastat tagasi avaldatud artiklis, kuidas idaeurooplasi saaks tulevastes konfliktides kasutada “tööjõuna”, et vähendada Lääneriikides hukkunute arvu, mida Lääs Sorose väitel erinevalt Ida-Euroopast poliitiliselt ei taluks.
Soros nentis, et NATO riikidel pole isu “surnukottide” järele, kuid tema avaldus viitab sellele, et idaeurooplased on valmis seda rolli täitma.
Sorose kirjeldatu näib täna, 30 aastat hiljem, Ukraina sõjas realiseeruvat hämmastava kokkulangevusega. Tipptasemel NATO relvadega varustatud Ukraina sõdurid astuvad vastu Venemaale, millest on saanud natsionalistlik riik, mis seisab Sorose poolt propageeritud “Uuel maailmakorral” ees. Võimsatel Lääneriikidel on olemas vajalikud relvad ja Ukrainal kahuriliha. Arvestades, et Soros nägi juba aastakümneid ette potentsiaali, mida see kooslus lahinguväljal endas kätkeb, aitab see prognoos tsementeerida mehe staatust geopoliitilise visionäärina.
Sorose kirjeldatu näib täna, 30 aastat hiljem, Ukraina sõjas realiseeruvat hämmastava kokkulangevusega. Tipptasemel NATO relvadega varustatud Ukraina sõdurid astuvad vastu Venemaale, millest on saanud natsionalistlik riik, mis seisab Sorose poolt propageeritud “Uuel maailmakorral” ees.
Nagu Soros ennustas, näib ka Ukraina ühiskond oma praeguses konfliktis Venemaaga suurt hukkunute arvu taluvat. Vietnami sõja ajal kaotas USA umbes 10 aasta jooksul 58 220 inimest, kuid ometi leidis sõda Ameerika avalikkuses tugevat vastuseisu. Vaatamata palju suuremale hukkunute arvule märksa lühema aja jooksul on Ukraina ühiskonnas tänaseni vähe proteste olnud.
Protesti puudumisele Ukrainas võib kaasa aidata ka asjaolu, et Ukraina on keelanud suurema osa kodanikuühiskonnast, kriminaliseerinud opositsiooniparteid ja opositsioonilise meedia ning keelustanud tänaseks isegi Vene Õigeusu Kiriku. Teine oluline tegur ühiskonna vaates konfliktile on asjaolu, et sõda toimub Ukraina pinnal, mis on Ukraina sõdurite jaoks ülimalt motiveeriv tegur.
Ukraina tohutud kaotused on tulnud ka Venemaa jaoks suure hinnaga, kuna ka sealsed kalmistud on täitumas kiiresti. Täpsed arvud ohvrite kohta kummalgi poolel jäävad mitteametlikuks ja on tõenäoliselt ebatäpsed, kuid selge on see, et sõda läheb mõlemale rahvale elude poolest kalliks maksma.
Samas artiklis kutsub Soros järjekordselt üles ka “uue maailmakorra” loomisele.
Samas artiklis kutsub Soros järjekordselt üles ka “uue maailmakorra” loomisele. Antud terminit halvustatakse peavoolumeedias sageli vandenõuteooriana, kuid Soros ei karda mõistet kasutada avalikult. Uus maailmakord, mille loomisele miljardärist finantsspekulant oma artiklis üles kutsub, on märkimisväärselt globalistlik ja tsentraliseeritud…
“Seetõttu on tegevuse ainus alus kollektiivne julgeolek. Ja selles ongi probleem. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine on tekitanud ülimalt tõsise kollektiivse julgeolekuprobleemi. Ilma uue maailmakorrata tekib korralagedus; nii palju on selge. Aga kes tegutseb maailma politseinikuna? See on küsimus, millele peame kiiresti vastuse leidma,” arutleb Soros.
Soros toob artiklis välja mitmed teooriad, viidates “avatud” ja “suletud” ühiskondadele ning “revolutsiooniliste muutuste teooriale”, mida ta on enda sõnul rakendanud ka finantsturgudel. Miljardär kirjeldab, kuidas Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa ohtralt uusi globaalseid julgeolekuprobleeme, aga ka võimalusi.
“Seetõttu on tegevuse ainus alus kollektiivne julgeolek. Ja selles ongi probleem. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine on tekitanud ülimalt tõsise kollektiivse julgeolekuprobleemi. Ilma uue maailmakorrata tekib korralagedus; nii palju on selge. Aga kes tegutseb maailma politseinikuna? See on küsimus, millele peame kiiresti vastuse leidma.”
George Soros
Soros arutles järgnevalt:
“(NATO) algne missioon oli kaitsta vaba maailma Nõukogude impeeriumi eest. See missioon on iganenud; kuid Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemine on jätnud julgeolekuvaakumi, mis võib muutuda “mustaks auguks.” See kujutab endast teistsugust ohtu kui Nõukogude impeerium. Piirkond ei kujuta endast otsest ohtu NATO riikidele; oht on piirkonna sees ja see puudutab riikidesiseseid tingimusi sama palju kui riikidevahelisi suhteid. Seega, kui NATO-l on üldse mõni missioon, siis on see oma võimu ja mõju projitseerimine piirkonda ning see missioon on kõige paremini määratletud avatud ja suletud ühiskondade kaudu.
Natsionalistlikele põhimõtetele tuginevad suletud ühiskonnad kujutavad endast ohtu julgeolekule, sest nad vajavad vaenlast kas väljast või seest. Kuid see oht on oma olemuselt väga erinev sellest, millele NATO oli loodud vastu astuma, ning selle ohuga võitlemiseks on vaja ka väga erinevat lähenemist. See hõlmab demokraatlike riikide ja “avatud ühiskondade” ülesehitamist ning nende kinnistamist struktuuri, mis välistab teatud liiki käitumise. ”
Soros kirjutab oma artiklis, kuidas NATO tormas andma Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele liikmelisust, enne kui “Venemaa jõuab taastuda”. Soros näib nägevat NATO-t aktiivses Venemaa-vastases üleastumises ajal, mil riik oli kommunismi langemise järel veel kaoses.
“Kesk-Euroopa riigid soovivad saada NATO täisliikmeks niipea kui võimalik, eelistatavalt enne Venemaa taastumist. Venemaa on vastu mitte seepärast, et tal oleks oma endise impeeriumi taastamise plaane, vaid seepärast, et ta ei näe nõusoleku andmises mingit kasu. Venemaa rahvuslik uhkus on haiget saanud ning ta on tüdinud tegemast järeleandmisi (Läänele), ilma et ta selle eest midagi vastu saaks,” arutles Soros toona.
Miljardärist aktivist teeb oma tekstis veel mitmeid teisi ettepanekuid, sealhulgas pakkudes ka Jaapanile NATO liikmesust, eesmärgiga luua “uus maailmakord”.
“Ka Jaapanil tuleks paluda NATO-ga liituda. Siis oleks meil olemas uue maailmakorra arhitektuuri algus. See põhineb Ameerika Ühendriikidel kui ainsal üliriigil ja “avatud ühiskonnal” kui korralduspõhimõttel. See koosneb reast liitudest, millest olulisim on NATO ja NATO kaudu põhjapoolkera kattev rahupartnerlusprogramm,” kirjutab ta.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
