Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Euroopa Liidu kliimavolinik ja endine Hollandi välisminister Wopke Hoekstra manitseb, et EL ei tohi lasta tõmmata end kaasa “valearusaamast”, nagu õõnestaksid globaalse soojenemise vastased meetmed Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Euroopa Liidu ametniku sõnul on rohepööre vaja läbi viia igal juhul ning rohepöörde läbi surumise meetmete leevendamine ei tule kõne allagi.
Wopke Hoekstra ütles ajalehele Financial Times enne EL-i uue 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kava avaldamist, et vaatamata tööstuse “märkimisväärsetele muredele” on ta “täiesti veendunud”, et Euroopa saab jätkuvalt olla “maailmatasemel, ainulaadne ettevõtluskeskkond”. “Me peame seisma kahel jalal: üks jalg on kliimameetmed, teine jalg on aga õiglane üleminek, konkurentsivõime ja edukas ettevõtlus. Me vajame mõlemat,” ütles kliimavolinik ning lisas, et EL ei tohiks “lasta end juhtida valearusaamale, nagu saaks korraga eksisteerida ainult üks või teine”.
Euroopa Liit plaanib 2040. aastaks vähendada CO2 heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 90 protsenti ning aastaks 2050 saavutada nn “kliimaneutraalsuse”.
Euroopa Liit plaanib 2040. aastaks vähendada CO2 heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 90 protsenti ning aastaks 2050 saavutada nn “kliimaneutraalsuse”.
2019. aastal kehtestas EL pärast rohelise liikumise lainet oma “rohelise kokkuleppe” abil ühe maailma kõige ambitsioonikama kliimapoliitika. Sellega kohustati Euroopat majanduse peaaegu täieliku ümberkujundamise kaudu saavutama 2050. aastaks heitkoguste nullilähedasele tasemele langetamine. Kuid vahepeal on pilt dramaatiliselt muutunud, kuna Euroopa on pidanud võitlema ühtaegu nii Covid-19 tagajärgede, Ukraina sõja, gaasivarustuse kriisi kui ka USA ja Hiina keskkonnahoidlike tehnoloogiate ulatuslike toetusskeemide poolt tekitatud konkurentsiga.
Keskkonnaalaste õigusaktide poolt põhjustatud probleemid on hiljuti kutsunud esile Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Rumeenia ja Belgia põllumajandustootjate ulatuslikud protestid ning parempoolsete poliitikute kriitika juunis toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste ootuses. Tööstusettevõtjad, kes võitlevad ikka veel 2022. aasta energiakriisi tagajärgedega, ütlesid, et EL-i eesmärgid ja bürokraatia takistavad nii investeeringuid kui innovatsiooni.
Euroopa Liidu poolt 2040. aastaks seatud eesmärk on mõeldud teetähisena bloki teekonnal “netonulli” taseme saavutamise poole ning juhisena, kuidas kehtestada 2035. aastaks kogu EL-i hõlmav süsteem, mille alusel riigid annavad ÜRO-le aru oma jõupingutustest heitkoguste vähendamisel. Enne seaduseks saamist peavad 27 liikmesriigi valitsused aga esitama ja kokku leppima selle ametliku ettepaneku. Riigid nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania on juba öelnud, et toetavad EL-i 2040. aasta ambitsioonikaid eesmärke.
Euroopa Liidu poolt 2040. aastaks seatud eesmärk on mõeldud teetähisena bloki teekonnal “netonulli” taseme saavutamise poole ning juhisena, kuidas kehtestada 2035. aastaks kogu EL-i hõlmav süsteem, mille alusel riigid annavad ÜRO-le aru oma jõupingutustest heitkoguste vähendamisel.
Ometi väitis EL-i teadusnõukogu oma veebruaris avaldatud aruandes, et EL peab oma praegust heitkoguste vähendamise määra rohkem kui kahekordistama, kui soovib 2030. aastaks saavutada heitkoguste 55-protsendilise langetamise eesmärki. Euroopa Komisjon on öelnud, et bloki majanduse totaalne ümberkujundamine nõuab tohutuid investeeringuid. Komisjoni hinnangu kohaselt võib 90-protsendiline heitkoguste vähendamine 2040. aastaks nõuda 1,5 triljoni euro suurust investeeringut igal aastal.
Hoekstra tunnistas, et üleminek on juba toonud tööstusharude jaoks kaasa “suuri muutusi” ja teeb seda ka lähitulevikus. “Seda nii geopoliitilises kui ka ärikliimas, mis jäävad jätkuvalt ebakindlaks ja häirivaks,” ütles Hoekstra.
Brüsselis asuva mõttekoja Strateegilised Perspektiivid (Strategic Perspectives) tegevdirektor Linda Kalcher sõnas, et ekstreemselt kõrgete rohepöörde investeeringute tase võib “tekitada liikmesriikides muret ja rahutust”, eriti aga väiksema majandusega riikides.
Brüsselis asuva mõttekoja Strateegilised Perspektiivid (Strategic Perspectives) tegevdirektor Linda Kalcher sõnas, et ekstreemselt kõrgete rohepöörde investeeringute tase võib “tekitada liikmesriikides muret ja rahutust”, eriti aga väiksema majandusega riikides.
Hoekstra väitel oleks üks “kõige tõhusam” asi, mida blokk võiks teha, aidata teistel riikidel luua EL-i eeskujul sarnased süsinikuturud, mis sunnivad saastajaid oma heitkoguste eest maksma. “On illusoorne arvata, nagu iga globaalse probleemi puhul, et kui sa lahendad selle oma kontinendil, siis oledki omadega mäel,” ütles ta. “Kui meil ei õnnestu vähendada ülejäänud 93 protsenti heitkogustest, toimub kliimamuutus ikkagi, sest kliimamuutus ei tee valikuid. See toimub põhjas, lõunas, idas ja läänes.”
EL-i kliimavoliniku sõnul peab EL oma “rohelise tegevuskavaga” iga hinna eest jätkama, hoolimata kasvavast vastuseisust, ning väljaanne Financial Times vahendab, kuidas Euroopa põllumajandustootjatele lubatakse rohepöördega kaasa mineku eest tasuks “ravimõjuga tomateid” (sic!).
Euroopa Komisjon ei ole ebamugavas olukorras mitte üksnes globaalse soojenemise tõttu: Euroopa ettevõtjad ja põllumajandustootjad tõdevad, et juba ainuüksi keskkonnaalaste õigusaktidega kaasnev paberimajandus muudab Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamise peagi võimatuks. Kuid sellest hoolimata on EL-i kliimavoliniku sõnul rohepöörde regulatsioonide leevendamine rangelt keelatud.
Euroopa ettevõtjad ja põllumajandustootjad tõdevad, et juba ainuüksi keskkonnaalaste õigusaktidega kaasnev paberimajandus muudab Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamise peagi võimatuks. Kuid sellest hoolimata on EL-i kliimavoliniku sõnul rohepöörde regulatsioonide leevendamine rangelt keelatud.
Tema sõnul on ettevõtetel vaja “selget silmapiiri”. “Kõige hullem oleks muuta oma eesmärke … eriti rasketööstusettevõtetel, väga pika investeerimisperioodiga ettevõtete jaoks on selgus väga kasulik.”
Investeeringute leidmine välja kuulutatud kliimaeesmärgi saavutamiseks on aga hoopis teine asi. EL-i 800 miljardi euro suurune Covid-19 tagajärgede leevendamise ja majanduse elavdamise fond, mida rahastatakse ühisest laenust, tagab olulise osa EL-i keskkonnahoidlikele projektidele suunatud riiklikest vahenditest. Kuid nimetatud fondis olevad vahendid lõppevad otsa juba 2026. aastaks.
Märkimisväärne kulude kokkuhoid kaasneks näiteks fossiilkütuste impordi vähenemisega. “Jah, sellel (s.o bensiini/gaasi/diisli kasutamise vähendamisel) on oma hind, kuid see on samas ka tohutu võimalus,” sõnas Hoekstra.
Kuna põllumajandustootjad kogu Euroopas protesteerivad raevukalt oma tegevuse rohepöördega kooskõlla viimisest tulenevate talumatute kulude pärast, kasutab Euroopa Komisjon põllumeeste veenmiseks uut relva… geneetiliselt muundatud tomatit.
Kuna põllumajandustootjad kogu Euroopas protesteerivad raevukalt oma tegevuse rohepöördega kooskõlla viimisest tulenevate talumatute kulude pärast, kasutab Euroopa Komisjon põllumeeste veenmiseks uut relva… geneetiliselt muundatud tomatit.
Brüssel soovib nimelt anda tootjatele juurdepääsu uutele põllukultuuridele, mis võivad ka põua ajal hästi areneda ning üle elada tugevaid tuuli.
Jaapani professor Hiroshi Ezura, kes lõi maailma esimese kaubanduslikult müüdava geenmuundatud vilja – tomati, mis võib väidetavalt vähendada vererõhku –, külastas eelmisel nädalal Brüsselit, et veenda Euroopa seadusandjaid võitlust (geneetiliselt muundatud viljade söögilauale viimiseks) jätkama.
Oleme tänaseks seega jõudnud olukorda, kus Euroopa liitu juhivad bürokraadid, kes soovivad asendada looduslikud viljakultuurid tehislike geenmuundatud viljadega ning keelustada samas energiaallikad, mis on kogu majandustegevuse aluseks.
Oleme tänaseks seega jõudnud olukorda, kus Euroopa liitu juhivad bürokraadid, kes soovivad asendada looduslikud viljakultuurid tehislike geenmuundatud viljadega ning keelustada samas energiaallikad, mis on kogu majandustegevuse aluseks.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kuulates Euroopa Liidu bürokraatide jutustusi sellest, kuidas kogu majandusringluse aluseks oleva energeetika fundamentaalseadusi eirates on võimalik säilitada Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja sellele tuginenud eurooplaste elustandard, tekib tunne, et tegemist on kas lunaatikute, kriminaalselt ebakompetentsete või üdini kinnimakstud indiviididega.
Euroopa Liidus 21. sajandil rohepöörde ökoloogilisi ja majanduslikke voorusi jutlustavad eurokraadid on otseseks vasteks 20. sajandi alguses NSV Liidus teadusliku kommunismi postulaatide kohaselt põllumajandust viljeleda käskinud ideoloogiliste fanaatikutega. Mõlemad grupid lähtuvad reaalsusega ilmsesti vastuolus olevatest diktaatidest, mille rakendamine viis ja viib kümnete miljonite inimeste elusid hävitava katastroofini.
Euroopa Liidus 21. sajandil rohepöörde ökoloogilisi ja majanduslikke voorusi jutlustavad eurokraadid on otseseks vasteks 20. sajandi alguses NSV Liidus teadusliku kommunismi postulaatide kohaselt põllumajandust viljeleda käskinud ideoloogiliste fanaatikutega. Mõlemad grupid lähtuvad reaalsusega ilmsesti vastuolus olevatest diktaatidest, mille rakendamine viis ja viib kümnete miljonite inimeste elusid hävitava katastroofini.
Adrian Bachmann
Sealjuures on markantne ka see, et mõlemad grupid on täpselt samamoodi poliitilise masinavärgi kõrgelt makstud aparatšikutena kaitstud iseenda terrori ja vägivallaga peale surutud poliitika tagajärgede eest. Nälga ja viletsust, mille kutsub esile Euroopa tööstuse ja põllumajanduse hävitamine “rohepöörde” abil, ei pea päris kindlasti kannatama eurobürokraadid ise, kes kurat teab kelle käsu täitjatena mõistusevastast ja suitsidaalset projekti ellu viivad. Täpselt samamoodi nagu NSV Liidu kõrgnomenklatuur sõi kalamarja ka siis, kui suur osa Liidu elanikkonnast vireles ellujäämise piirimail ning miljonid inimtekkelise näljahäda tõttu hukkusid.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Velkophotograph/Shutterstock.com
