Site icon Makroskoop

Dissidentide õigusväline “tühistamine” on Euroopas hävitanud õigusriigi

Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus

Šveitsi rahvusvaheliste suhete vaatleja Pascal Lottaz intervjueerib Saksa ajakirjanikku Patrik Baabi Euroopa Liidu poolt dissidentide suhtes üha totalitaarsemate meetmete rakendamise teemal. Mitmetes Saksa meediaväljaannetes töötanud staažikas ajakirjanik tunnistab, et inimeste kohtuväline “tühistamine” on Euroopas jõudnud tasemeni, kus ei ole enam võimalik rääkida õigusriigi olemasolust. Baabi sõnul on õigusriik Euroopas tänaseks asendunud demokraatliku mandaadita ametnikkonna ning poliitilise eliidi piiramatu omavoliga hävitada inimeste elu õigusväliste administratiivsete meetmete abil pöördumatult, olles oma tegevuses tänini karistamatul positsioonil.

Pascal Lottaz: Tänases intervjuus räägime sanktsioonidest, mille Euroopa Liit on (meelevaldselt ja ilma kohtuliku sanktsioonita) kehtestanud mitme Euroopa Liidu ja Schengeni regiooni riigi kodaniku suhtes. Sanktsioneeritud isikute hulka kuuluvad teiste seas luureanalüütik ja endine Šveitsi armee kolonel Jacques Baud, Šveitsi-Kameruni päritolu aktivist Nathalie Yamb ning Saksa kodanikust ajakirjanik Hüseyin Dogru. Millised on Teie kui Saksa ajakirjaniku mõtted antud teemal?

Tänases intervjuus räägime sanktsioonidest, mille Euroopa Liit on (meelevaldselt ja ilma kohtuliku sanktsioonita) kehtestanud mitme Euroopa Liidu ja Schengeni regiooni riigi kodaniku suhtes.

Pascal Lottaz

Patrik Baab: Antud juhul on päris selge, et siin on tegemist repressioonide kasutamisega demokraatia hävitamise ja valitsuse narratiividest eristuvate seisukohtade maha surumise nimel. Sellisest käitumisest ilmneb ühemõtteliselt, kuidas Berliinis ja Brüsselis on võim tänaseks demokraatia vaenlastest sõjaihalejate käes. Tasub meeles pidada, et sanktsioonide määramist on alati käsitletud majandusliku ja poliitilise sõjapidamise relvade hulka kuuluvate instrumentidena ning nende kasutamine oma rahva peal tekitab minus tunde, nagu elaksin omaenda riigis pagendatu staatuses.

Saksamaa valitsus jõustab tänaseks kodanike kallal läbinisti antidemokraatlikke meetmeid. Valmistan end juba ette olukorraks, kus mu kodu võidakse riigivõimu poolt iga hetk läbi otsida, mu telefoni pealt kuulata ning minu arvutisse sisse häkkida… Eeldan, et suvalisel hetkel võidakse ka minu pangaarve sulgeda ning kontod ja vara konfiskeerida. Arutan hetkel neid stsenaariume oma advokaadiga ning rakendan ettevaatusabinõusid, mida minu võimuses on rakendada.

Berliinis ja Brüsselis on võim tänaseks demokraatia vaenlastest sõjaihalejate käes. … Rahvusvaheline õigus ei oma ka Euroopas enam mingisugust maksvust, ent ka siseriiklik õigusriik on kontinendil sisuliselt hävitatud, kuna Euroopa riikide endi kodanike õigusi piiratakse võimude poolt üha nahaalsemalt.

Patrik Baab

Soovitan igal Saksamaa Liitvabariigi kodanikul sama teha, sest antud küsimus ei puuduta üksnes Nathalie Yambi ja Jacques Baud’i üksikjuhtumit. Euroopa Liidu poolne üha süvenev inimeste represseerimine puudutab fundamentaalseid küsimusi kodanike õigustest, võimu voli inimesi türanniseerida ning elanikkonda hirmuõhustiku loomise läbi kuuletuma suruda.

Kirjeldatu kuulub politseiriigi valitsusviisi õpikunäidete repertuaari. Samuti on selliste mõjutusvahendite kasutamine ning oma vastaste kriminaalkorras karistamine klassikalised diktatuuri tunnused.

See tähendab, et me ei ela täna Euroopas enam demokraatia tingimustes. Oleme sisenenud kiskjakapitalismi faasi, kus tugevamad riigid haaravad kontrolli nõrgemate riikide üle, eirates sealjuures täielikult rahvusvahelist õigust, nagu võisime hiljuti näha Venezuela näitel. Rahvusvaheline õigus ei oma ka Euroopas enam mingisugust maksvust, ent ka siseriiklik õigusriik on kontinendil sisuliselt hävitatud, kuna Euroopa riikide endi kodanike õigusi piiratakse võimude poolt üha nahaalsemalt. Selles seisnebki kogu asja mõte.

Euroopa Liidu poolne üha süvenev inimeste represseerimine puudutab fundamentaalseid küsimusi kodanike õigustest, võimu voli inimesi türanniseerida ning elanikkonda hirmuõhustiku loomise läbi kuuletuma suruda.

Patrik Baab

Mis puudutab veel Euroopa võimueliiti, siis on oluline mõista, et nad on Ukraina sõja tänaseks kaotanud. See kaotus märgib ühtlasi läbikukkumist projektis, mille eesmärgiks oli muuhulgas tõmmata Ukraina oma majandusliku kontrolli orbiidile, et sedasi hoida Euroopa korporatsioonide kokku kuivavad kasumimarginaalid kuidagi vee peal.

Venemaa tegevuse tõttu läbi kukkunud Ukraina projekt sunnib Euroliidu eliiti oma enda kodanikest aga veelgi rohkem välja pigistama, mis on miskit, mida Saksamaa kantsler oma uusaastakõnes ka avalikult välja lausus. Kuna läbi kukkunud Ukraina projekt nõuab Euroopa rahvastelt veelgi suuremate koormiste nülgimist, on igati loogiline, et sellega kaasneb paralleelselt elanikkonna kontrollimeetmete üha suurenev karmistamine.

Kuna läbi kukkunud Ukraina projekt nõuab Euroopa rahvastelt veelgi suuremate koormiste nülgimist, on igati loogiline, et sellega kaasneb paralleelselt elanikkonna kontrollimeetmete üha suurenev karmistamine.

Patrik Baab

Pascal Lottaz: Ma ei kuulanudki Merzi uusaastakõnet. Kas räägiksite täpsemalt, mida ta seal ütles?

Patrik Baab: Mertz lausus otsesõnu, et heaoluriik ei ole enam finantsiliselt jätkusuutlik, mistõttu elanikelt on vaja välja pigistada veel rohkem töötunde koos üha suurenevate kärbetega hüvitistes.

Samal ajal jätkatakse aga raha eraldamist Ukrainale, millega me ei ole isegi sõjalises liidus, sest Ukraina ei kuulu NATO-sse. Põhimõtteliselt eksisteerib Ukraina riik praegu üksnes seetõttu, et Lääs – peamiselt aga Euroopa – eraldab sellele lõputult rahalisi vahendeid.

Kui me võtame kogu Ukraina sõja saaga lühidalt kokku, siis võime seda teha tõdedes, et Lääs lükkas kogu ukraina rahva küüniliselt totaalsesse hävingusse.

Patrik Baab

Istanbulis toimunud rahukõneluste ajal 2022. aasta kevadel seisis Ukraina valiku ees, kas nõustuda väga soodsa rahulepinguga, mis oleks taganud riigi terviklikkuse ja ellujäämise, või jätkata sõda. Boris Johnsoni mahitusel sunniti Ukrainat rahaliste meetmetega 2022. aasta 9. aprillil sõda jätkama. Tükk aega pärast seda oli Ukrainal valik, kas leppida kehva rahulepinguga või riskida veelgi suurema osa Ida-Ukraina kaotamisega. Lühidalt oli Ukrainal valik mõningate territooriumite kaotamise või riigi kaheks jagunemise vahel. Tänaseks on olukord hoopis teine: Ukrainal on nüüdseks valida vaid riigi tükkideks jagamise ning omariikluse täieliku kaotamise vahel. Kui me võtame kogu Ukraina sõja saaga lühidalt kokku, siis võime seda teha tõdedes, et Lääs lükkas kogu ukraina rahva küüniliselt totaalsesse hävingusse.

Pascal Lottaz: Ja sellised väljaütlemised on Euroopa Liidus tänaseks… ma ei saa öelda, et just kriminaalkorras paragrahvi alusel karistatavad, sest see ei oleks päris täpne. Tõite välja, et dissidentide kriminaalkorras süüdistamine on diktatuuri tunnus. Tänapäeval on dissidentidele määratavad sanktsioonid osa välispoliitikast, aga mitte veel kriminaalkoodeksist, kuna need ei hõlma endas kriminaalsüüdistust. Seega võib öelda, et Teie kui uuriva ajakirjaniku (ametlikust narratiivist erinevad) arvamusartiklid ei ole Euroopas küll veel formaalselt kuriteod, kuid sanktsioneeritavad on need praktikas sellegipoolest. Ja sanktsioonide mõte on sisuliselt sanktsioneeritud inimeste elude hävitamine. Kuidas me peaksime sellise Damoklese mõõga all istudes edasi elama?

Uuriva ajakirjaniku (ametlikust narratiivist erinevad) arvamusartiklid ei ole Euroopas küll veel formaalselt kuriteod, kuid sanktsioneeritavad on need praktikas sellegipoolest. Ja sanktsioonide mõte on sisuliselt sanktsioneeritud inimeste elude hävitamine.

Pascal Lottaz

Patrik Baab: Meie ainus võimalus on lahkuda kodumaalt, kui selle elanikkond on langenud reaalsusega silmitsi seistes letargiasse ja ei kavatsegi hakata vastu rahva tuimestamisele ning selle pidevale tähelepanu kõrvale juhtimisele. Kõik meie igati kainemõistuslikud vestlused ja argumendid, mida tuleks tasakaalukalt arutada, ei mõjuta enam midagi, sest inimestesse süstitud pime viha on röövinud suurelt osalt elanikkonnast nüüdseks terve mõistuse.

NATO püüab oma kognitiivse sõjaga muuta inimeste mõtlemise viisi, mitte mõtete sisu. Programmi maksimaalseks eesmärgiks on aga lõpetada valitud teemadel inimestepoolne oma peaga mõtlemine sootuks. Selleks hoitakse inimesi pidevas hirmu ja ärrituse seisundis, propageerides lakkamatult sõjahirmu, levitades veneviha ning kasutades iga nende kahe vahele jäävat vahendit. Nagu NATO peasekretär Mark Rutte märkis, tuleb elanikkonnal harjuda mõttega, et neid ootavad tulevikus ees samasugused kannatused nagu nende esivanemaid I ja II maailmasõja ajal.

Meie igati kainemõistuslikud vestlused ja argumendid, mida tuleks tasakaalukalt arutada, ei mõjuta enam midagi, sest inimestesse süstitud pime viha on röövinud suurelt osalt elanikkonnast nüüdseks terve mõistuse.

Patrik Baab

Näiteks Berliinis vaatab politsei pealt ja naerab, kui valdavalt purjus immigrantidest noorukid uusaastaööl avalikes kohtades laamendavad ja terroriseerivad kohalikku elanikkonda, visates metroosse ilutulestiku rakette. Ka selline käitumine kuulub sama taktika alla, võimaldades omakorda elanikkonda hirmu ja õudust sisendada. Samuti on oluline tagada, et inimestel oleks oma igapäevaeluga liiga palju tegemist, et neil ei saakski tekkida vaba hetke poliitika peale kriitiliselt ja loogiliselt mõtlemiseks.

Soovin siinkohal rõhutada, et ma ei ole rassist. Mul on palju türklastest ja muudest rahvustest sõpru. Kuid Afganistani külastamise kogemuse põhjal võin öelda, et analoogses olukorras oleks korrarikkujate vägivalla vastu tule avamist politsei poolt igati õigustatuks peetud ja kõik kohtunikud oleks seisnud tulistaja poolel.

Kas meil on üldse enam võimalik sellest üha totalitaarsemast režiimist ühiskonnana vabaneda?

Pascal Lottaz

Pascal Lottaz: Mul ei ole küll Teie kirjeldatuga võrreldavaid kogemusi, kuid tunnetan siiski samuti, et elame nüüd täiesti uues reaalsuses, kus meid ähvardavad ja kiusavad taga meie endi valitsused ja kus meie üle valitseb nüüdseks režiim, millesarnast ma ei oleks kunagi suutnud ette kujutada. Kas meil on üldse enam võimalik sellest üha totalitaarsemast režiimist ühiskonnana vabaneda? Või oleme juba sedavõrd sügavale vajunud, et lootus nagu võiks EL millalgi teatada “Teate… me läksime liiga kaugele ja peame lõpetama sõjalise iseloomuga, välisvaenlastele suunatud sanktsioonide rakendamise iseendi dissidentidest kodanike represseerimiseks”? Kas Teie näete mingit lootust, et midagi sellist võiks juhtuda?

Patrik Baab: Esiteks ei ole mul mingit lootust, et Berliini ja Brüsseli võimueliiti oleks võimalik lihtsasti peatada. Brüsseli ja Berliini bürokraadid ei näita üles rahva suhtes vähimatki mõistmist, sest kogu nende elatis ja karjäär sõltuvad täiesti mõistetavate asjade mittemõistmisest. Seevastu iga inimene, kes soovib selles masinavärgis omale kohta välja teenida, peab tõestama end nagu funktsionäär endise Ida-Saksamaa riiklikus julgeolekuteenistuses. Toimikutesse lisatakse lihtsalt mõned informaatorid või süüdistused ja nende tõelevastavus või juriidiline põhistatus ei oma mitte mingit tähtsust. Oluline on üksnes leida mingigi õigustus dissidentide nimekirjade kasvatamiseks.

Brüsseli ja Berliini bürokraadid ei näita üles rahva suhtes vähimatki mõistmist, sest kogu nende elatis ja karjäär sõltuvad täiesti mõistetavate asjade mittemõistmisest. Seevastu iga inimene, kes soovib selles masinavärgis omale kohta välja teenida, peab tõestama end nagu funktsionäär endise Ida-Saksamaa riiklikus julgeolekuteenistuses.

Patrik Baab

Üks näide, kuidas soovimatute isikutega tegeletakse, leidis aset Šveitsi ajakirja Die Weltwoche peatoimetaja ja väljaandja Roger Köppeliga. Köppeli suhtes levitati nimelt spekulatsioone, et EL võib peagi ka temale sanktsioonid kehtestada. Meedia korjas selle väite üles ning tekitas uudist paljundades avaliku arvamuse õhustiku, mis leiab omakorda postiivset vastukaja Berliini ja Brüsseli bürokraatide seas, kes võtavad hirmuõhustikus sünnitatud kurjategija kuvandi vastu kui hea idee ning… viivad inimese tühistamise ellu. Sellisel moel osutub meedia ise radikaalseimaks tsensoriks, andunuimaks informaatoriks ja agressiivseimaks sõjaihalejaks.

Mõistagi on teada, et kogu Lääne massimeedia kuulub monopolidele ja masside üle valitsevale eliidile, mille liikmed kinnistes klubides maailma saatuse üle otsustavad. Need inimesed käivad samades ülikoolides, kuuluvad samadesse golfiklubidesse, sõidavad sama marki autodega ning kohtuvad ka ekslusiivsemates klubides nagu Rotary ja Lions. Põhja-Saksamaa Ringhäälingus, kus ma palju aastaid töötasin, oli ütlemine, et “punaraadiost” sai üleöö Rotary raadio. Selline ütlemine annab meile aimu, kus tegelikult otsuseid langetakse – ning päris kindlasti ei ole selleks demokraatlikud institutsioonid. Otsused sünnivad alati seal, kus eliidi liikmed isikliku kasu huvides elanikkonna ekspluateerimise plaane kooskõlastavad.

Elame tänaseks omamoodi uusfeodalismis, mille iseloomulikuks jooneks on valitseva klassi üha süvenev distantseerumine rahvast. Need on inimesed, kes ei sõida näiteks kunagi ühistranspordiga ning neil pole õigupoolest enam aimugi, kuidas tavalised inimesed elavad.

Patrik Baab

Elame tänaseks omamoodi uusfeodalismis, mille iseloomulikuks jooneks on valitseva klassi üha süvenev distantseerumine rahvast. Need on inimesed, kes ei sõida näiteks kunagi ühistranspordiga ning neil pole õigupoolest enam aimugi, kuidas tavalised inimesed elavad. Eliit elab oma mullis nagu Marie Antoinette enne Prantsuse revolutsiooni, kuulutades, et kui inimestel ei jätkuvat leiba, siis söögu nad lihtsalt kooki. Need on isikud, kellel puudub igasugune kokkupuude reaalsusega ning kes samas kinnitavad vastastikku üksteise reaalsusest irdunud luulusid.

Olukord saab muutuda üksnes siis, kui inimesed viimaks ometi repressiivsele režiimile vastu hakkavad – ja see tähendab oma põhiseadusliku õiguse kasutamist rahumeelselt vabas õhus kogunemiseks ning valimispäeval kaalutletud otsuste langetamiseks. Teisisõnu, kogu võimulolev kartell tuleb valitsusest välja hääletada, sest üksnes nemad on isikud, kes lõikavad Ukraina sõjast kasu, kes kahmavad endile sooje kohti järelevalveorganites ning kes täidavad isiklikke kaukaid täpselt nii kaua, kuni ainuvõimalikuna lubatud sõge poliitika jätkub.

Olukord saab muutuda üksnes siis, kui inimesed viimaks ometi repressiivsele režiimile vastu hakkavad.

Patrik Baab

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Üleeuroopaliselt üha massilisemalt rakendatav teisitimõtlejate tagakiusamise praktika on tänaseks jõudnud tasemeni, kus probleemi eitamine on võimalik üksnes ignorantsuse või intellektuaalse aususe puudumise korral. Omamata mingisuguseid illusioone, mis puudutab ka Ühendriikide võimueliidi valmisolekut poliitilisi dissidente ühiskondlikult või füüsiliselt likvideerida, ei ole ometi võimalik eitada, et sõnavabaduse ideaali juurdumise sügavus ameeriklaste teadvuses asetab ameeriklased ideoloogilise diktatuuri tingimustes enesetsensuuri tee valinud eurooplastest paremasse olukorda.

Üleeuroopaliselt üha massilisemalt rakendatav teisitimõtlejate tagakiusamise praktika on tänaseks jõudnud tasemeni, kus probleemi eitamine on võimalik üksnes ignorantsuse või intellektuaalse aususe puudumise korral.

Adrian Bachmann

Võttes arvesse asjaolu, et Ühendriikide võimueliidi siseselt näib vähemalt viimase aja arenguid arvestades eksisteerivat osa, kes on tunnistanud sõnavabaduse ning vaba kommunikatsiooni kriitilist tähtsust mitte üksnes elamisväärse, vaid ka jõulise ja elujõulise ühiskonna alustalana, peitub siin ehk süveneva tsensuuri ja politseiriigi tingimustes elavate eurooplaste lootuskiir.

Kuigi antud stsenaarium tundub pigem soovmõtlemisena, on ometi mõeldav situatsioon, kus oma võimu kindlustatuses turvalisemalt tundva Ameerika võimueliidi panus sõnavabaduse toetamisse loob olukorra, kus Ühendriikide käsutuses olevat kolossaalset informatsioonilist ülemvõimu hakatakse tulevikus kasutama ka Euroopa kodanike sõna- ja mõttevabaduse taastamiseks.

Kuigi antud stsenaarium tundub pigem soovmõtlemisena, on ometi mõeldav situatsioon, kus oma võimu kindlustatuses turvalisemalt tundva Ameerika võimueliidi panus sõnavabaduse toetamisse loob olukorra, kus Ühendriikide käsutuses olevat kolossaalset informatsioonilist ülemvõimu hakatakse tulevikus kasutama ka Euroopa kodanike sõna- ja mõttevabaduse taastamiseks.

Adrian Bachmann

Mõistagi oleks naiivne arvata, et seda tehtaks ulatuses ja viisil, mis lubab Euroopa vabamõtlejatel pruukida ülemäära palju suud USA jaoks tundlike agendade kritiseerimisel. Ent varblane pihus on teadupärast väärt enam kui tuvi katusel ning selge on see, et võimu betoneeritus seda amoraalselt ning õigusvastaselt kuritarvitavate kaadrite poolt on jõudnud enamikus Euroopa riikides tasemeni, kus lootus võimutüüri juures olev personal 4-5 aasta pärast “välja hääletada” kõlab süsteemi olemust mõistva isiku jaoks lapsemeelsena.

Oluline on meeles pidada, et Ühendriikide eriteenistused ning infotehnoloogia ettevõtted omavad vähimagi tahte korral suurt võimet Euroopa tsensorid ning repressiivorganid “pihtide vahele” võtta, neutraliseerides repressiivse masinavärgi nii tehnoloogilise kui isikulise komponendi tasandil. Ultimatiivselt on selge aga see, et Euroopa rahvaste sõna- ja mõttevabadus ei saa kunagi taastuda enne, kui varemalt vabade kodanike tühistajad tühistatakse.

Oluline on meeles pidada, et Ühendriikide eriteenistused ning infotehnoloogia ettevõtted omavad vähimagi tahte korral suurt võimet Euroopa tsensorid ning repressiivorganid “pihtide vahele” võtta, neutraliseerides repressiivse masinavärgi nii tehnoloogilise kui isikulise komponendi tasandil.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2026/03/20260327-SUUR-LUGU-Dissidentide-oigusvaline-22tuhistamine22-on-Euroopas-havitanud-oigusriigi-AB-COM-UHISKOND-KULTUUR-AUDIO.mp3

SEOTUD LOOD:







Jaga sõpradega:
Exit mobile version