Tehnoloogiaettevõte Canon paigaldas oma Hiina kontorisse tehisintellekti abil toimivad kaamerad, mis lubavad tööpostile vaid naeratavaid töötajaid.
Tehnoloogiahiid Canon on välja mõelnud uue düstoopilise tehnoloogia palgaliste töömoraali tõstmiseks – ettevõte paigutas tehisintellekti (ingl k artificial intelligence – AI) abil toimiva „naeratuse tuvastamise“ funktsiooniga kaamerad oma Hiina tütarettevõtte Canon Information Technology kontoritesse. Kaamerad lubavad üksnes naeratavatel töötajatel ruumidesse siseneda või kohtumisi kokku leppida, mis kindlustab, et kõik töötajad on garanteeritult 100% õnnelikud.
Õõvastav lugu toodi esile Financial Timesi ülevaates sellest, kuidas Hiina ettevõtted valvavad maniakaalsel viisil oma töötajate järele, kasutades selleks AI ja algoritmide abi. Ettevõtted jälgivad, milliseid programme töötajad oma arvutites kasutavad, et hinnata nende produktiivsust ning kasutavad sisevõrgu kaameraid, et mõõta, kui pikad on töötajate lõunapausid. Muuhulgas jälgivad ettevõtted mobiilirakenduste abil töötajate liikumisi ka kontorist väljaspool.
Hiina ettevõtted jälgivad, milliseid programme töötajad oma arvutites kasutavad, et hinnata nende produktiivsust ning kasutavad sisevõrgu kaameraid, et mõõta, kui pikad on töötajate lõunapausid. Muuhulgas jälgivad ettevõtted mobiilirakenduste abil töötajate liikumisi ka kontorist väljaspool.
King’s College Londoni akadeemik Nick Srnicek ütles Financial Timesile: „Töötajaid ei asendata algoritmide ja AI-ga. Vastupidi, ettevõtete juhtkonnad leiavad nendest tehnoloogiatest üha enam abi (töötajatest maksimumi väljapigistamisel). […] Tehnoloogia tõstab masinatega töötavate inimeste töötempot, mitte vastupidi, täpselt nagu juhtus ka 18. sajandi tööstusliku revolutsiooni ajal.“
Canon Information Technology teatas „naeratuse tuvastamise“ tehnoloogiast juba eelmisel aastal seoses uue „töökoha korralduse“ vahendite komplektiga, kuid antud areng ei paista olevat pälvinud veel küllaldaselt tähelepanu. Pigem tõestab „naerutuvastuse“ tehnoloogia vaikiv kasutuselevõtt seda, kuivõrd tavapäraseks on seesugused totaaljärelevalve vahendid muutumas ning seda mitte üksnes Hiinas.
„Töötajaid ei asendata algoritmide ja AI-ga. Vastupidi, ettevõtete juhtkonnad leiavad nendest tehnoloogiatest üha enam abi (töötajatest maksimumi väljapigistamisel). […] Tehnoloogia tõstab masinatega töötavate inimeste töötempot, mitte vastupidi, täpselt nagu juhtus ka 18. sajandi tööstusliku revolutsiooni ajal.“
Kuigi Lääneriikide kodanikud kipuvad sellist jälgimist pidama võõraks ning võõramaiseks nähtuseks, siis riigid nagu USA ja Ühendkuningriik on juba rakendamas analoogseid süsteeme. Selle parimaks näiteks on IT konglomeraat Amazon, mis on tuntud selle poolest, et pigistab oma laotöötajatest välja viimasegi jõupingutuse (sageli nende tervise arvelt), kasutades algoritme isegi töötajate produktiivsuse paremusjärjestusse asetamiseks, et siis nimekirja lõpus olijad automatiseeritult vallandada.
Taoline tänapäevane „teilorism“ ei puuduta ainult sinikraesid – paljud moodsad tarkvarakomplektid nagu Microsoft 365 jõuavad tarbijani juba sisseehitatud jälgimisfunktsioonidega. Nüüd, kus pandeemia tõttu töötab rohkem inimesi kodus, kasutavad ettevõtted üha enam sellised funktsioone, kuna kardetakse töötajate üle kontrolli kaotamist. (Või natukene küünilisem seletus: nad on alati tahtnud selliseid vahendeid kasutada ning pandeemia pakub sellele mugava ettekäände.)
