Kuula Adrian Bachmanni kommentaari ja artiklit:
Adrian Bachmanni kommentaar
Alljärgnevas on toodud 9. veebruaril aset leidnud intervjuu tõlge, milles Briti geopoliitika analüütik Alexander Mercouris avab Ukraina konflikti tagamaid. Mercouris väidab, et aastaid väldanud Vene-Ukraina pinged on süstemaatiliselt haripunkti kruvitud peamiselt angloameerika geopoliitikute poolt, kelle eesmärgiks on luua olukord, kus Vene Föderatsioon lõigatakse ära Saksamaa tööstustehnoloogiatest ning Saksamaa omakorda Venemaa energeetika ja tooraine tarnetest. Ukraina sõda garanteeriks, et Venemaa koostöö Euroopaga on vähemalt aastakümneteks välistatud, muutes Venemaa angloameerika militaar- ja finantssüsteemide sees opereeriva Euroopa jaoks keelatud koostööpartneriks. Sedasi kaoks lõplikult igasugused Euroopa väljavaated autonoomsusele väljaspool “transatlantilist” (s.o USA kontrolli all olevat) süsteemi.
Majandusliku suurvõimu Saksamaa ning militaarselt võimsa, kuid majanduslikult oma potentsiaalist kaugele maha jääva Venemaa sidemete lõhkumine pärsiks sedasi tugevasti nii Venemaa kui Saksamaa arengu väljavaateid, kinnistades samas Saksamaa Ameerika Ühendriikide ning Venemaa Hiina orbiidile.
Sisuliselt on tegemist esimese suurusjärgu geopoliitilise gambiidiga, mille geostrateegiline kaal ületab oluliselt isegi Ukraina Venemaale allutamise vahetu efekti. Selle nimel, et välistada lisaks Hiinale veel kolmanda geostrateegilise rivaali esile kerkimist Venemaa-Euroopa partnerluse näol, on angloameerika eliidid valmis maksma Venemaa jäägitult Hiina orbiidile nihkumise ülikõrget hinda.
Euroopa riikide välispoliitilise suveräänsuse II Maailmasõja järgselt sisuliselt täielikult ära nullinud angloameerika establishment (nii NATO, Maailmapank kui Rahvusvaheline valuutafond on sisuliselt USA kontrolli all opereerivad institutsioonid) saavutaks plaani õnnestumise korral selle, et Euroopa on alatiseks ära lõigatud Venemaa energiast ja toorainest. Euroopa jaoks tähendaks see omakorda täielikku sõltuvust ookeanitagustest tooraine tarnijatest Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Okeaanias. Need on aga riigid, milledest pärinevad tarned on ultimatiivselt maailmameresid kontrolliva USA laevastiku meelevalla all.
Sedasi on Vene-Ukraina konfliktist sõltuv otsesel määral kogu Euroopa saatus. USA on valmis leppima Hiina-Vene liidu kinnistumisega selle nimel, et hoida Euroopat oma hegemoonia subjektina.
Alex Christoforou
Alexander, sa arvad, et sa oled saanud jälile sellele, mis tegelikult Ukraina-Venemaa konflikti taga on, ja ma usun, et sul on õigus. Kindlasti võib mängus olla ka teisi tegureid, nagu Ukraina arvelt teeniv sõjatööstus nii USAs kui Euroopas – see ei oleks ei esimene ega viimane kord, kui sellistest motiividest lähtutakse. Aga nüüdseks on meile selgeks saanud, mis eesmärgil meile esitatud “narratiiv” on välja mõeldud ja miks seda niivõrd agressiivselt peale surutakse. Putini ja Macroni kohtumine Moskvas ning Bideni ja Scholzi kohtumine Washingtonis on paljastanud tõsiasja, et kõige keskmes on Nord Stream 2. Alexander, sa oled niiöelda “koodi läbi hammustanud” selles küsimuses. Selgita, mis toimub seoses väidetava Venemaa invasiooniga Ukrainasse?
Alexander Mercouris
Asi on tõesti Nord Stream 2s. Võibolla me oleksime pidanud sellest juba varem aru saama, aga nende kahe paralleelselt toimunud pressikonverentsi järel on see mulle nüüd ilmselge. Nendest kahest kohtumisest ehk olulisemgi on see, mis leidis aset Washingtonis Scholzi ja Bideni vahel. Kohtumise iseloom ameeriklastega selgitab ka, miks Scholz ei olnud tegelikult Washingtoni minemisest huvitatud.
Nord Stream 2 gaasijuhe valmis septembris ning praegu on käimas selle sertifitseerimisprotsess, mis kestab kuni [2022. aasta] juunini. Bideni administratsioonil on olnud suuri raskusi Saksamaa survestamisega, et Berliin Nord Stream 2st loobuks, mistõttu on sertifitseerimisprotsessi kestust ära kasutatud võlts-sõjahirmu õhutamiseks. Eesmärk ei ole muud, kui sundida sakslasi Venemaa-vastase sanktsioonide paketi osana Nord Stream 2st loobuma.
Putini ja Macroni kohtumine Moskvas ning Bideni ja Scholzi kohtumine Washingtonis on paljastanud tõsiasja, et kõige keskmes on Nord Stream 2.
USA ei taha ühepoolselt Nord Stream 2 vastu minna, sest selline sanktsioneerimine tähendaks ühtlasi sanktsioonide kehtestamist oma liitlase Saksamaa vastu. Selle asemel püüab USA veenda Saksamaad Nord Stream 2 projektist taganema. Viimase mõne nädala jooksul oleme me näinud tohutuid jõupingutusi Washingtoni poolt, et panna Saksamaad võtma endale ühepoolselt kohustus loobuda Nord Stream 2st, niipea kui Ida-Ukrainas peaks mingisugune konflikt aset leidma. Kui Saksamaa selle avalikult välja ütleks, oleks kindlamast kindlam, et kohe ka mingisugune konflikt Ukrainas puhkeks, mis annaks ameeriklastele, brittidele, aga ka teistele võimaluse survestada Saksamaad Nord Stream 2 projekti Venemaa sanktsioneerimise eesmärgil maha matma.
Bideni ja Scholzi kohtumise järgne pressikonverents Washingtonis muutis selle kõik ilmselgeks, sest Biden ütles otse välja, et kui [Ida-Ukrainas] puhkeb konflikt, on Nord Stream 2ga lõpp. Kogu Valge Maja pressikorpus pöördus seejärel Scholzi poole, küsides tema käest korduvalt, kas ta jagab seda seisukohta, ning Scholz vältis nendele küsimustele vastamist. Ta hoidus väljaütlemisest, et konflikt Ida-Ukrainas tähendaks seda, et Saksamaa taganeks Nord Stream 2 projektist.
Bideni administratsioonil on olnud suuri raskusi Saksamaa survestamisega, et Berliin Nord Stream 2st loobuks.
Saksamaa välisminister Annalena Baerbock on varasemalt, üpris rumalalt, väljendanud Nord Stream 2 vastaseid seisukohti, kuid nüüdseks on ilmselt nii välis- kui majandusministeerium ning Saksamaa ärikogukond talle selle projekti kohta põhjaliku briifingu teinud. Samal ajal kui Scholz oli Washingtonis, osales Baerbock pressikonverentsil Kiievis, kus ameeriklastega ilmselgelt koordineeritult küsisid ukrainlased temalt samu küsimusi: kas konflikti korral Ida-Ukrainas sanktsioneeriks Saksamaa Venemaad Nord Stream 2st taganemisega? Ka Baerbock keeldus sellele küsimusele otse vastamast, mistõttu Zelenski omakorda keeldus temaga kohtumast.
Seega on ilmselge, et kogu olukord keerleb Nord Stream 2 ümber. USA ei taha otse oma liitlase vastu sanktsioone kehtestada, ehkki on võimalik, et ühel hetkel tuleb USAl seda siiski teha. Seda juhul, kui ei ole ühtegi teist võimalust gaasijuhtme projekti seisma panemiseks. Siiski eelistab USA oma liitlase sanktsioneerimise asemel survestada Saksamaad võtma endale kohustus ise projektist taganeda juhul, kui Ida-Ukrainas peaks puhkema sõda. Sakslased teavad ka seda, et kui nad sellise avalduse teevad, järgneb sellele paratamatult sõjaline konflikt Ida-Ukrainas, mis on ka põhjus, miks nad on seni selle deklaratsiooni tegemisest hoidunud. See seletab kõike toimuvat.
Viimase mõne nädala jooksul oleme me näinud tohutuid jõupingutusi Washingtoni poolt, et panna Saksamaad võtma endale ühepoolselt kohustus loobuda Nord Stream 2st, niipea kui Ida-Ukrainas peaks mingisugune konflikt aset leidma.
Tegelikult on saanud aina selgemaks tõsiasi, et Nord Stream 2 on see relv, millega USA on Saksamaad ähvardanud 2015. aastast alates, mil Merkel Putiniga gaasijuhtme rajamises kokku leppis. USA on alati ähvardanud Nord Stream 2 vastu tegutseda, mis on omakorda takistanud sakslasi Minski lepet jõustamast. Kui aga Nord Stream 2 suvel sertifitseeritud saab, saavad nii Saksamaa kui Prantsusmaa hakata tegema seda, mis seni pole võimalik olnud. Siin tuleb ka mängu Macroni ja Putini vaheliste kõneluste tähtsus. Teisisõnu, kui Nord Stream 2 enam takistuseks ei ole, hakatakse ukrainlastele survet avaldama, et nad Minski leppest kinni peaksid. Sõjahirmu õhutamise eesmärk pole muud kui vältida Nord Stream 2 lõpule viimist ning samas takistada sakslasi ja prantslasi Minski lepet jõustamast.
Alex Christoforou
Seega on Nord Stream 2 otseselt seotud Saksamaa ja Prantsusmaa suveräänsusega. See otsus, mille need riigid gaasijuhtme osas vastu võtavad, saadab USAle signaali, et tegemist on suveräänsete riikidega, kes ei ole ameeriklaste kontrolli all. Mulle tundub, et Prantsusmaa on juba seda väljendanud, aga Saksamaa on veel kahevahel. See, mida Saksamaa Nord Stream 2st taganemise osas ütleb, määrab kindlaks selle, kas USA või NATO või nende liitlased organiseerivad Ukrainas petteprovokatsiooni või mitte. Kohe, kui Saksamaa seda kinnitab, saadetakse Kiievile käsk korraldada libarünnak Ida-Ukrainas, mis omakorda laseks automaatselt põhja Nord Stream 2. See tähendaks aga, et Saksamaa on kaotanud oma suveräänsuse. Macron paistab olevat selles osas võtnud väga kindla seisukoha ja näidanud, et Prantsusmaa on sõltumatu riik.
Kui aga Nord Stream 2 suvel sertifitseeritud saab, saavad nii Saksamaa kui Prantsusmaa hakata tegema seda, mis seni pole võimalik olnud.
Alexander Mercouris
Prantslased ei ole Minski leppega saanud edasi minna, sest neil on vaja selle jaoks sakslaste abi. Macroni Moskva visiidi juures on väga huvitav just see, mida ta pressikonverentsil ütles. On ilmselge, et Macron usub, et Ukraina konflikt tuleks lahendada Minski leppe järgi, mida ta püüab ilmselt väljendada ka oma Ukraina visiidil. Ta usub ka seda, et Venemaa palved saada julgeolekugarantiisid on samuti täiesti mõistlikud.
Macron ei saanud küll selles osas ühtegi lubadust anda, aga tal oli väga pikk vestlus Putiniga, mille jooksul, ma olen veendunud, ta ka selgitas Putinile oma seisukohti. Pressikonverentsil väljendas ta aga väga selgelt seda, et Prantsusmaa tegutseb koos Saksamaaga. Ilmselt selgitas ta Putinile ka seda, millise surve all sakslased on. See tundub olevat olnud kogu tema visiidi eesmärk.
Nord Stream 2 on otseselt seotud Saksamaa ja Prantsusmaa suveräänsusega. See otsus, mille need riigid gaasijuhtme osas vastu võtavad, saadab USAle signaali, et tegemist on suveräänsete riikidega, kes ei ole ameeriklaste kontrolli all.
Loomulikult peab Macron olema väga ettevaatlik, mida ta Putinile telefoni- või veebikohtumiste ajal ütleb, sest neid kõnesid saab pealt kuulata ja jälgida. Kui ta läheb aga Moskvasse kohale ja kohtub Putiniga Kremlis turvalistes tingimustes näost näkku, siis on tõenäoline, et ei ameeriklased, britid ega ka nende paljud sõbrad ei saa teada, mida kohtumisel öeldi. See oligi Macroni ja Putini vaheliste kõneluste olemus, mistõttu oli nende kohtumiste toimumispäev sedavõrd oluline – me saime lõpuks selgust, ehkki me oleksime pidanud seda juba enne mõistma, et kõik toimub Nord Stream 2 ümber. Esimene vihje oleks pidanud olema see, et kõik algas varsti pärast gaasijuhtme valmimist.
Nagu ma juba mainisin, ei taha USA Nord Stream 2 suhtes otse sanktsioone kehtestada, sest siis kehtestaks ta sanktsioone ka oma liitlase suhtes, mis ei läheks kindlasti kokku Bideni poliitikaga, mille üheks oluliseks alustalaks on head suhted Euroopaga. Kui Saksamaa aga projektiga edasi liigub ning keeldub sellest taganemast, võib siiski juhtuda, et USA hiliskevadel või varasuvel, kui sertifitseerimisprotsess lõpule jõuab, Nord Stream 2 suhtes sanktsioonid siiski kehtestab.
Ei ole kindel, et Nord Stream 2 käima läheb, kui Saksamaa endale kindlaks jääb. Küll aga on kindel, et kui Saksamaa seda ei tee, siis on ka Nord Stream 2 surnud projekt. Nagu öeldud: kui sakslased järele annavad, siis sõltub gaasijuhtme saatus Ida-Ukrainas toimuvast. Ning midagi seal kindlasti ka toimuks.
Enne Nord Stream 2 olid venelased tegelikult otsustanud, et nad ei ehita Euroopa suunal enam ühtegi torujuhet. Nende strateegiline otsus oli laiendada oma turgu Hiinas.
Alex Christoforou
See tõestaks ka, et Saksamaa ei ole enam suveräänne riik.
Mida me oleme aga korduvalt ka oma varasemates videotest rõhutanud on see, et just sakslased tahtsid Nord Stream 2 rajada mitte venelased. Ma ei taha öelda, et Venemaa peaks ise projektist loobuma, aga miks nad ei võiks lihtsalt öelda USAle ja Euroopa Liidule, et Ukraina gaasijuhe pannakse 2024. aastal seisma sõltumata sellest, kas Nord Stream 2 eksisteerib, meeldigu see teile või mitte?
Alexander Mercouris
Ma olen täiesti kindel, et venelased mõistavad toimuvat väga hästi ja kui nad varem ei mõistnud, siis pärast neid kohtumisi saavad nad sellest kindlasti aru. Nad teavad väga hästi, et Saksamaal on Nord Stream 2 vaja, sest see on odavam kui kõik teised alternatiivid. USA ja Katari veeldatud maagaasi eest tuleks sakslastel maksta suurt lisatasu. See aga vähendaks Saksamaa tööstusharude niigi langustrendis olevat konkurentsivõimet veelgi. Lisaks on Saksamaal maagaasi väga vaja, sest neil on plaanis kõik oma tuumajaamad sulgeda ja kivisöe tootmine lõpetada. Tuuleparkidest saadav energia ega ka nende töökindlus pole piisavad, et riigi tootmist ja eksporti pinnal hoida ning inimeste kodud soojaks kütta. Venemaa suudab neid gaasiga varustada ja ilmselge viis selle jaoks on otseühenduses gaasijuhe.
Selliselt nende kokkulepete sõlmimine läkski – Merkel otsustas tuumajaamad sulgeda ning läks 2015. aastal Moskvasse ja ütles, et neil on vaja torujuhet ja Venemaa gaasi, et selle otsuse tagajärgi kompenseerida. Ilmselt on paljud Venemaal seda kahetsenud, sest paljud olid selle vastu. Aga Putin oli nõus, nii et Nord Stream 2 sakslaste vajaduste rahuldamiseks siiski loodi.
Enne Nord Stream 2 olid venelased tegelikult otsustanud, et nad ei ehita Euroopa suunal enam ühtegi torujuhet. Nende strateegiline otsus oli laiendada oma turgu Hiinas ning 2015. aastaks olid nad juba võtnud ette ehitada kaks suurt gaasijuhet: Power of Siberia 1, mis on juba valmis, ning Power of Siberia 2, mida praegu ehitatakse. Lisaks ehitatakse praegu ka veel kolmandat gaasijuhet Hiinasse. On selge, et Venemaa eelistab Hiina turgu. Aga Merkel tuli Moskvasse ja ütles, et neil on Vene gaasi vaja, sest USA ja Katari veeldatud maagaas on liiga kallis, Saksamaa loobub tuumaenergiast ning tuulepargid ei ole piisavalt töökindlad. Ning Putin oli nõus Nord Stream 2 ehitamisega.
Saksamaal on Nord Stream 2 vaja, sest see on odavam kui kõik teised alternatiivid. USA ja Katari veeldatud maagaasi eest tuleks sakslastel maksta suurt lisatasu. See aga vähendaks Saksamaa tööstusharude niigi langustrendis olevat konkurentsivõimet veelgi.
Ilmselt toimuvad Venemaal praegu sarnased diskussioonid, kus inimesed küsivad, miks sellega ikka veel kaasa minnakse. Miks laseb Venemaa oma välispoliitikat Ida-Euroopas aheldada torujuhtmel, mida tal isegi vaja ei ole? Ma usun, et sellel on väga konkreetne põhjus – Venemaa soovib säilitada oma majanduslikke suhteid Saksamaaga. Lõppude lõpuks tahavad venelased sõltumatut Saksamaad, kes suudaks jõustada Minski lepet ja aidata vahendada rahukõnelusi Ukrainas.
Need on minu arvates peamisteks põhjusteks, miks Venemaa ei ole oma käsi Nord Stream 2st lihtsalt puhtaks pühkinud. Nad teavad, et neile on lõpuks kasulikum olla Saksamaaga dialoogis, sest neil on vaja, et Saksamaa aitaks neil Minski leppe osas Ukraina olukorda lahendada. Lisaks soovivad nad tugevdada oma majanduslikke sidemeid Saksamaaga ja ühtlasi stabiliseerida olukorda kogu Euroopas.
Kui Nord Stream 2 tõepoolest järgmise paari kuu jooksul läbi kukub, siis tekitab see Moskvas ilmselt päris paljudes suurt viha, et nad lasid end sellesse üldse kaasata. Hetkel on aga nende plaan ilmselt projekt lõpule viia, konsolideerida oma suhted Saksamaaga ning kasutada neid suhteid, et Saksamaa ja Prantsusmaa abil lahendada Ukraina konflikt ning lõpuks jõuda nende abil ka õiguslikult siduvate julgeolekugarantiide sõlmimiseni Euroopas. Ma usun, et see on Venemaa strateegia.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
