Septembris läbi viidud küsitluse tulemused näitavad, et ameeriklaste usaldus massimeedia vastu on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele. Nimelt usaldab vaid 31% ameeriklastest meediat uudiste täielikus, täpses ja õiglases kajastamises „üsna“ või „suurel määral“. Sellest rohkem ameeriklasi – 36% – ütleb, et nad ei usalda meediat üldse.
Ajas tagasi vaadates oli 1976. aastal usaldus meedia suhtes kõige kõrgem, ulatudes 72%-ni ehk praegusest tasemest enam kui kaks korda kõrgemale. Samal aastal oli täieliku umbusalduse avaldajate osakaal vastanutest ühekohaline protsent.
Massimeedia teened olematu usalduse välja teenimisel on arvukad, sh valede kultiveerimisel Saddam Husseini massihävitusrelvade kohta, Trumpi ja Venemaa kokkumängu pettuse propageerimisel, türanliku ja katastroofilise Covidi režiimi aluseks olevate valenarratiivide levitamisel ning president Bideni vaimse kokkuvarisemise olematuks varjamisel, kui tuua esile vaid mõned episoodid meedia usalduskõlbmatusest. Sotsiaalmeedia on elanikkonna hinnangute kujundamisel mänginud samuti olulist rolli, kuna sotsiaalmeedia veergudelt saavad ameeriklased sageli teavet, mis on vasturääkiv massimeedia narratiividele – või siis teavet, mida massimeedia sootuks ignoreerib.
Poliitilise jaotuvuse osas tuleb täheldada, et palju vähem vabariiklasi kui demokraate usaldab meediat väga või üsna palju (vabariiklased vastavalt 12% ja demokraadid 54%).
Poliitilise jaotuvuse osas tuleb täheldada, et palju vähem vabariiklasi kui demokraate usaldab meediat väga või üsna palju (vabariiklased vastavalt 12% ja demokraadid 54%). Kuid isegi demokraatide usaldus on märkimisväärselt langenud võrreldes 76%-ga Trumpi presidentuuri ajal. Eeldatavasti väheneb see arv jätkuvalt, sest vanemad demokraadid surevad tasapisi välja. „Noored demokraadid usaldavad meediat palju vähem kui vanemad demokraadid: 31% 18-29-aastaste demokraatide seas on väga või üsna palju usaldust meedi vastu, võrreldes 74%-ga 65-aastastest ja vanematest,“ teatab Gallup.
Gallupi küsitluses hinnatud kümnest peamisest ühiskondlikust ja poliitilisest institutsioonist usaldataksegi kõige vähem massimeediat, mis edestab seega USA kongressi, mida vaid 34% ameeriklastest usaldab üsna või suurel määral. Parimaid tulemusi usaldusväärsuse skaalal saavutasid ameeriklaste seas osariikide ja kohalikud omavalitsused.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Antud uudise puhul ei ole kõnekas mitte tõsiasi, et 36% ameeriklastest ei usalda meediat enam üldse, vaid asjaolu, et leidub veel 31% USA elanikke, kes usaldavad institutsioonide võrgustikku, mis on mitte üksnes edastanud loendamatu arv kordi informatsiooni, mis on ebatõene, vaid ka vaenanud ning kiusanud taga nn “vilepuhujaid”, kes on võimudele ebameeldivaid tõsiasju valguse ette toonud – enamasti suure isikliku kahju hinnaga. Ainuüksi antud tõsiasi peaks olema küllaldane, et langetada massimeedia moraalne kredibiilsus südametunnistust ja ausust omavate inimeste silmis nulli.
Samuti oleks huvitav teada, milline on massimeedia poolt edastatud käsitluste tõetruudusesse uskuvate ning mitte uskuvate inimeste intellekti keskmine tase. On küllaldaselt kahtlust arvata, et massimeediat kõikide loogiliste ning faktiliste ebakõlade kiuste usaldavate inimeste kriitilise mõtlemise võime on oluliselt madalam kui isikutel, kellel seesugune usaldus sageli lausa intellekti solvavate käsitluste edastajate suhtes puudub.
Oleks huvitav teada, milline on massimeedia poolt edastatud käsitluste tõetruudusesse uskuvate ning mitte uskuvate inimeste intellekti keskmine tase. On küllaldaselt kahtlust arvata, et massimeediat kõikide loogiliste ning faktiliste ebakõlade kiuste usaldavate inimeste kriitilise mõtlemise võime on oluliselt madalam kui isikutel, kellel seesugune usaldus sageli lausa intellekti solvavate käsitluste edastajate suhtes puudub.
Adrian Bachmann
Põhjalikumad käsitlused sellest, milline on massimeedia moraalne ja psühholoogiline mõju ning funktsionaalne väljund ühiskondliku võimusüsteemi suuremas tervikus, on leitavad käesoleva artikli lõpus viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
