Šveitsi suurima panganduskontserni UBS poolt äsja avaldatud raportist nähtub, et poolesaja juhtiva majanduse seas on viimase 5 aasta jooksul kõige drastilisemalt langenud brittide ja hollandlaste jõukuse aste, samas kui kõige enam on kasvanud lõunakorealaste ning venelaste keskmine varakuse määr. Üldise trendina on kogu maailmas võimalik täheldada rikkuse polariseerumise kiirenemist, millest annab tunnistust miljonäride ja miljardäride arvu rekordiliselt kiire kasv – sealhulgas ka riikides, mille elanike keskmine elatustase on langustrendis.
UBS pank avaldas oma 2026. aasta maailma jõukuse raportis, et kõige enam langes vahemikus 2020-2025 arenenud riikide seas brittide keskmise jõukuse tase, kahanedes ligi neljandiku võrra – täpsemalt 23,2 protsenti. Ainus riik, kus jõukuse üleüldine tase langes brittidest enam, oli Mehhiko ning seda üksnes keskmise, mitte mediaanjõukuse osas.
Brittide keskmise jõukuse languse põhjustasid muu hulgas ülejäänud Euroopast kõrgemale tõusnud inflatsioon, energiahindade ralli ning kinnisvaraturu jätkuv aeglustumine. Brittide jõukuse langust süvendab lähiajal veelgi kasvav maksukoormus. Prognooside kohaselt ületab Ühendkuningriigi rekordilistesse kõrgustesse tõusnud maksukoormus käesoleva kümnendi lõpuks II maailmasõja ajal kogetud maksukoormuse taseme, küündides 38-40%ni SKTst, 37,6% vastu II maailmasõja haripunktil.
Kokku langes keskmine jõukuse tase 2020-2025 aastatel 15 riigis. Teisele kohale suurima keskmise jõukuse langusega maandusid brittide järel hollandlased 14,36 protsendiga. Seevastu kasvas elanike keskmine jõukus vahemikus 2020-2025 märkimisväärselt Lõuna-Koreas (üle 55%), Venemaal (37%), Horvaatias (29%), Norras (27%) ja Singapuris (20%).
Kokku langes keskmine jõukuse tase 2020-2025 aastatel 15 riigis. Teisele kohale suurima keskmise jõukuse langusega maandusid brittide järel hollandlased 14,36 protsendiga. Seevastu kasvas elanike keskmine jõukus vahemikus 2020-2025 märkimisväärselt Lõuna-Koreas (üle 55%), Venemaal (37%), Horvaatias (29%), Norras (27%) ja Singapuris (20%).
Kogu maailma lõikes kasvas keskmine eraisiku jõukus 2025. aastal 10,8%, 2024. aastal 4,6% ning 2023. aastal 4,2%.
Huvitava detailina ei leidunud uuritud 56 riigi seas mitte ühtegi, kus oleks 2025. aasta lõpuks olnud vähem miljonäre, kui oli aasta alguses. Üle kogu maailma saab keskmiselt rohkem kui 2680 inimest päevas miljonäriks, kasvatades miljonäride hulka 2025. aastal 1,5% võrra.
Huvitava detailina ei leidunud uuritud 56 riigi seas mitte ühtegi, kus oleks 2025. aasta lõpuks olnud vähem miljonäre, kui oli aasta alguses. Üle kogu maailma saab keskmiselt rohkem kui 2680 inimest päevas miljonäriks, kasvatades miljonäride hulka 2025. aastal 1,5% võrra.
Kõige enam kasvas miljonäride hulk Ida-Euroopas, eelkõige Leedus (8% aastas) ning Lätis, Ungaris ja Türgis (kõigis üle 5%). Ligikaudu 40% maailma miljonäridest elavad Ameerika Ühendriikides, kus 2025. aastal sai miljonäriks rohkem kui 440 000 inimest. Venemaal kasvas miljonäride hulk 2025. aastal 5,2% võrra ehk 21 951 inimese jagu ning Suurbritannias 1,8% ehk 43 139 inimese võrra.
Samal ajal on ülemaailmselt kasvamas ka miljardäride hulk. Kogu maailmas on käesoleval aastal miljardäriks saanud 3302 inimest ehk 13,1% rohkem kui eelmisel aastal. Enam kui tuhat selle aasta uutest miljardäridest elavad USA-s, 562 Hiinas, 211 Indias, 195 Saksamaal ning 122 Venemaal. Samuti elavad Ameerika Ühendriikides 15 neist 19-st miljardärist, kellest igaühe koguväärtus ületab 100 miljardit dollarit. Keskmiselt on miljardäride vara käesoleval aastal kasvanud ligi 25% ning Lõuna-Koreas ja Ungaris kasvas miljardäride kollektiivne koguvara rohkem kui kahekordseks. Vähenes miljardäride hulk kuues riigis, sh Tais (25-lt isikult 22-le) ning Saudi Araabias (19-lt isikult 16-le).
Maailma esimeseks triljonäriks sai käesoleva aasta juunis Elon Musk, kuid seoses aktsiaturu kõikumistega on ka tema triljonäri staatus seejärel kõikunud.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
