Šotimaal 2021. aastal vastu võetud ning käesoleva aasta 1. aprillil jõustunud “vihakuritegude” seadus on riigi politsei tööga ummistanud, kuna ainuüksi esimese nädala jooksul pärast “vihakuritegude” kriminaliseerimist laekus võimudele üle 8000 kaebuse kaaskodanike vastu, mis ületas enne seaduse jõustumist terve aasta jooksul edastatud kaebuste hulga. Ühtlasi laekus esimese nädala jooksul oluliselt rohkem vihakuritegude süüdistusi kui kõigi teiste kuriteoliikide, sh rünnakute, vandalismi ja narkootikumide omamise süüdistusi kombineerituna.
“Vihakuritegude” seaduse kehtestamine on Šoti peaministri Humza Yousafi populaarsuse läbi põranda kukutanud, nagu selgus rahvusvahelise turu-uuringute ettevõtte YouGov küsitlusest. Nimelt on Yousafi toetuse näitaja nüüd miinus 32. Ka aasta alguses oli see negatiivne, kuid on pärast kurikuulsa vihakõne seaduse vastu võtmist veel 15 punkti võrra langenud.
Raportis märgitakse, et isegi valimistel Yousafi partei poolt hääletanute seas leidub rohkem neid, kes peavad Šoti peaministrit oma töös ebapädevaks, kui neid, kes on tema tegemistega rahul.
Seega paistab, et maailmakuulsal lastekirjanikul J. K. Rowlingul oli õigus, kui ta prognoosis, et Yousaf “saab oma teenitud palga”, niipea kui šotlased järgmine kord hääletuskastide juurde suunduvad.
“Vihakuritegude” seaduse läbi surunud Yousaf seisab silmitsi ka Šoti konservatiivide tugevneva survega korraldada hääletus, mis tühistaks “katastroofilise” seaduse, kuna politsei ei saa enam absurdse seaduse vastu võtmisega põhjustatud kolossaalse töökoormusega hakkama. Calum Steele, Šoti Politseiühingu endine peasekretär, kommenteeris, et ametnikel “on tõeliselt piinlik. Nad tunnevad, et politseiteenistus ja seeläbi ka nemad kui üksikisikud peavad taluma põhiosa rahva raevust.”
“Vihakõne” seaduse alusel võib muuhulgas igaüht, kes on näiteks transseksuaalide suhtes kas päris elus või internetis verbaalselt “ahistavalt” käitunud, sealhulgas neid “solvanud”, karistada kuni seitsmeaastase vanglakaristusega.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Antud uudises kajastatu absurdsus küündib tasemeni, mis kõneleb ühe riigi, või vähemasti selle valitseva nomenklatuuri vaimse tervise täielikust kollapsist. Kui mingi ühiskond on jõudnud punktini, kus rangemad kriminaalõiguslikud karistused antakse kodanikele nende poliitiliste ja moraalsete seisukohtade esitamise eest (olgu need väljendatud nii koloriitselt kui tahes) kui reaalsetele kurjategijatele reaalsete kuritegude eest, on selle ühiskonna moraalne perversioon jõudnud punktini, kus ees ootab kas kollaps või tugevama etnose võimu haaramine.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
