Äsja avaldatud uuringus leiti, et liikumine on depressiooni leevendamisel kaks korda tõhusam kui antidepressantide manustamine.
“Eksperdid analüüsisid 14 170 raske depressioonihäirega inimese andmeid 218 eraldi uuringust ja reastasid erinevad treeningvormid selle järgi, kui tõhusalt nad ravivad seisundit võrreldes olemasolevate ravimeetoditega,” teatab Briti väljaanne The Telegraph.
Kaks kuni kolm korda nädalas kõndimine või jooksmine on parim viis meeleolu parandamiseks, leidsid teadlased, sest need parandavad sümptomeid 63 protsendil juhtudest, võrreldes SSRI- tüüpi antidepressantide manustamisega, mis andis positiivse resultaadi vaid 26 protsendil juhtudest (jättes kõrvale nimetatud preparaatidega kaasneda võivad kõrvalnähud).
Uuringus leiti, et “treeningust saadav kasu oli proportsionaalne treeningu intensiivsusega”, mis tähendab, et mida intensiivsem trenn, seda parem mitte üksnes kehalisele, vaid ka vaimsele tervisele.
Uuringus leiti, et “treeningust saadav kasu oli proportsionaalne treeningu intensiivsusega”, mis tähendab, et mida intensiivsem trenn, seda parem mitte üksnes kehalisele, vaid ka vaimsele tervisele.
Antidepressantide väljakirjutamine saavutas eelmisel aastal Ühendkuningriigis uue rekordi: 2023. aastal sõi antidepressante 8,6 miljonit britti, mis on üle 14 protsendi kogu saareriigi elanikkonnast.
“Kuigi kõndimine ja jooksmine olid tõhusad nii meeste kui naiste puhul, leiti uuringus, et jõutreening oli tõhusam depressiooni vastu võitleja naiste ja nooremate inimeste puhul ning jooga tõhusam meeste ja vanemate inimeste puhul,” vahendab ajaleht.
Depressiooni-tööstuskompleksi jaoks mõjuvad vastse uuringu tulemused ilmselt depressiivselt.
“Preparaatide kultuur” pommitab meid lakkamatult narratiiviga, mille kohaselt depressioon on paratamatu, kõik inimesed peaksid pidevalt rääkima oma “vaimsest tervisest” ning ravimid on tõhusamad kui tervislik eluviis.
Samuti on sotsiaalmeediasõltuvus võimendanud inimestes üha enam emotsionaalset ebakindlust ning oma tunnete liigset jagamist, mis on viinud tänaseks selleni, et depressiooni ja ärevust kujutatakse sisuliselt kui midagi glamuurset.
Teismelistele söödetakse aasta-aastalt sisse üha enam antidepressante, ning seda hoolimata asjaolust, et paljudel juhtudel on veidi masendunud ja segaduses olemine tavapärane osa puberteedieast.
Enamikul juhtudel on depressioon seotud inimeste endi halbade eluvalikute ning enesehaletsuses püherdamisega, mida kaasaegne ühiskond üha enam julgustab.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
