Zachary Yost
USA sõjaväe sõjakolledži akadeemilises ajakirjas ilmunud essees Ukraina sõja õppetundidest USA jaoks sisaldus markantne väide, mille kohaselt “Ulatusliku lahingutegevusega kaasnev vajadus sõdurite järele võib nõuda Ühendriikides 1970-tel ja 1980-tel loodud vabatahtliku teenistuse põhimõttest loobumist ja osalise sõjaväekohustuse sisse seadmist.”
Sõjaväekohustuse taastamise oletatav vajadus tuleneb eeldusest, et kui USA peaks sisenema ulatuslikku konflikti, kaotaks ta iga päev tõenäoliselt 3600 võitlejat ning vajaks seetõttu 800 uut sõdurit päevas. Raportis tuuakse välja, et Iraagis ja Afganistanis kaotas USA 20 aasta jooksul (haavatute ja surnutena) 50 000 võitlejat, kuid ulatuslikus intensiivses sõjas (nagu Ukrainas hetkel) tekiks sama suur kaotuste arv hinnanguliselt kahe nädalaga.
Raportis tuuakse välja, et Iraagis ja Afganistanis kaotas USA 20 aasta jooksul (haavatute ja surnutena) 50 000 võitlejat, kuid ulatuslikus intensiivses sõjas (nagu Ukrainas hetkel) tekiks sama suur kaotuste arv hinnanguliselt kahe nädalaga.
USA sõjaväel on üha kasvavad raskused vabatahtlike sõdurite väkke saamisega. Möödunud aastal värbas Pentagon 15 000 sõdurit vähem, kui plaaniti, ning ka käesoleval aastal võib oodata puudujääki 20 000 inimese võrra. Lisaks on reservvägedesse kuuluvate ja vajadusel teenistusse tagasi kutsutavate isikute arv langenud 1973. aasta 700 000-lt nüüdsele 76 000-le.
Enne Ukraina sõda oli militaarplaneerimises laialt levinud teooria nn “hübriidsõjast”. Selle teooria järgi peeti aegunuks arusaama, et sõjas on vaja suurel hulgal sõdureid, kes teise riigi sõduritega lahinguväljal võideldes ohtralt tehnikat kulutavad. “Hübriidsõja” teooria väitis, et isegi kui suured riigid omavahel sõdivad, siis toimub sõjapidamine valdavalt teiste, nn “vahendajariikide” (ing proxy states) ja erioperatsioonide kaudu, nagu näiteks viimasel paarikümnel aastal Afganistanis võõrriikidest pärit palgasõdurite abil. Akadeemik Patrick Porter kirjeldab Julgeoleku uuringute ajakirjas Journal of Security Studies ilmunud essees “hübriidsõja” teooria kujunemislugu ning põrmustab selle paikapidavuse industrialiseeritud ja suuri inimkaotusi tekitavate sõdade naasmise valguses.
Kõik märgid näitavad, et illusioonidest ärganud militaarplaneerijad on hakanud taas taipama, et ainus võimalus industrialiseeritud sõja inimressursside nõudeid täita on massiliselt noori inimesi lahingusse saata.
Kõik märgid näitavad, et illusioonidest ärganud militaarplaneerijad on hakanud taas taipama, et ainus võimalus industrialiseeritud sõja inimressursside nõudeid täita on massiliselt noori inimesi lahingusse saata. See on ka ainsaks viisiks, kuidas Ukraina on suutnud senikaua oma sõjaväge ülal hoida, tehes seda üha drakoonilisemate meetmetega, sest Ukraina oma hinnangul on teenistujate kadu 80-90%.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
