USA armee seisab silmitsi nn “TikTok-mässuga”, kuna Z-generatsioonist (sündinud 1995-2005) pärinevad verivärsked sõdurid ja madrused kasutavad lakkamatult sotsiaalmeediat, et viriseda relvajõudude poolt pakutava madala palga, kehva toidu ning liiga koormavate füüsiliste testide pärast.
USA sõjaväebaasides viibivate vormiriietatud sõjaväelaste nahaalsete postituste näol on tegemist uudse väljakutsega, millega ohvitserid peavad tegelema keset niigi USA relvajõude räsivat värbamiskriisi. USA armee jäi nimelt eelmisel aastal oma värbamise eesmärgist 25 protsendi võrra maha.
Üks USA armeekoosseisu kuuluv mõjuvõimsamaid “suunamudijaid” Anthony Laster hädaldab oma videopostitustes lakkamatult oma raske sõjaväeelu üle, kurtes, et armees teenides ei olevat tal mingisugust privaatsust, sõjaväelobi olevat söödamatu, unetunnid defitsiitsed ning et tema ülemused “ei respekteerivat teda piisavalt”. Lasteri postitusi tema elust Ühendriikide armees on tänase seisuga vaadatud juba üle 600 000 korra.
Chicagost pärit Lasteril on TikTokis kokku üle miljoni “jälgija”. Laster tegi oma skandaalsed videopostitused vormiriietuses, olles ise parajasti missioonil kõrbes. Ühes postituses väitis Laster, et veetis terve päeva TikTokis surfates, selle asemel, et tegeleda Talibani vastu sõdimisega (mille eest talle õigupoolest “närust” palka makstakse).
Kõik mainitu jätab potentsiaalsetele teenistujatele mõistagi halva mulje Ameerika Ühendriikide tänasest võitlusvõimest. USA poliitikud tunnevad lisaks muret TikToki sotsiaalmeediaplatvormi seoste pärast Hiinaga ning süüdistavad TikToki “USA-vastase õõnestava propaganda” levitamises.
Armee prognoosib, et 2023. aastaks kavandatud 65 000 värbamist jääb umbes 15 000 võrra täitmata.
Samamoodi prognoosib USA merevägi 10 000 uue värvatu puudujääki ning ka USA õhujõudude uute teenistujate värbamise kvoot jääb prognooside kohaselt 10 protsendi võrra soovitust tagasihoidlikumaks.
USA relvajõudude värbamiskriisi tuum seisneb aga lihtsalt asjaolus, et Z-generatsiooni ärahellitatud “lumehelbekesed” ei näe sõjaväelist teenistust atraktiivse karjäärivalikuna.
Eelmisel aastal ütles Pentagoni andmetel vaid 9 protsenti 16-21-aastastest noortest ameeriklastest, et nad kaaluksid kunagi sõjaväeteenistust, mis on 13 protsenti vähem kui enne pandeemiat.
USA sõjavägi on pidanud taluma kriitikat ka selle eest, et Z-generatsiooni kõnetamiseks kasutatakse liiga ohtralt poliitiliselt korrektseid “virgunud” reklaamikampaaniaid, mis keskenduvad “mitmekesisusele”, “võrdsusele” ja “kaasamisele”.
USA armee on käivitanud Valge Maja korraldusel viisaastakuplaani, mille lõpuks peaks relvajõududest saama “mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise” moraalne majakas Ameerika ühiskonnas.
Ülal: USA esimene transvestiidist mereväeadmiral Rachel Levine on Ühendriikide relvajõudude “virgunud” olekusse ülemineku üks võimsamaid esindusisikuid.
Ent samal ajal kui USA relvajõud on keskendunud transformatsioonile, mille lõpuks peaks sõjaväest saama poliitiliselt korrektse kaasamise majakas, on armee, merevägi ja õhujõud seismas silmitsi ühe teise kriisiga. Nimelt on Ühendriikide relvajõudude teenistujad dramaatiliselt langevate füüsiliste näitajatega. USA sõjaväe tervishoiusüsteemi andmekogust nähtub, et 2021. aastal kvalifitseeriti ligi neljandik (23%) sõduritest rasvunuteks.
Probleem ei seisne üksnes selles, et Ameerika verivärsked sõjamehed ja sõjanaised vajavad liitudes XXL suuruses sõjaväevorme, vaid selles, et teenistuse käigus kipuvad enamus USA sõduritest ja madrustest veel priskemaks paisuma, mistõttu Pentagon peab välja mõtlema üha uusi programme, kuidas oma sõdalasi vormi viia ja vormis hoida.
Peamiste kriitikaavalduste hulgas kurdavadki Ameerika noorsõdurid selle üle, et nad on kohustatud jälgima dieeti, et jääda teatud aktsepteeritava maksimaalkaalu piiresse, aga ka selle üle, et ülemused on nende suhtes liiga karmid ning nende ülesanded lahinguväljal liiga “alandavad”.
Üks noor värvatu Shemar Williams, kes on ennast filmides vormiriietuses ja näib olevat video salvestamise ajal sõjaväebaasis, vaatab kaamerasse ja räägib oma 34 000 jälgijale, mis on “viis peamist põhjust, miks sa ei peaks sõjaväega liituma”.
Lasteri kaebusi kinnitades kurdab ka Williams, et “meile ei maksta piisavalt palka meile antud ülesande täitmise eest”, aga ka autonoomia puudumise ja pereelu ohverdamise üle.
Johns Hopkinsi teadlaste sõnul on 56% Ameerika 18-25-aastastest noortest ülekaalulised või rasvunud, mis tähendab, et nad ei saaks ka tahtmise korral sõjaväeteenistuses osaleda.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Lugedes USA relvajõudude raskusi virgunud generatsiooni värbamisel, tekib paratamatult tunne, nagu tegemist oleks skisofreenilise olukorraga. Ühest küljest kuulutab armee välja programmi olla ärahellitatud generatsioonile poliitiliselt korrektse ideoloogiaga maksimaalselt meelepärane ning seejärel tõdeb, et sellisele maailmapildile vastavad kutsealused kujutavad endast sisuliselt sketšishow vääriliselt kehva isikkontingenti, kelle kasutegur lahinguväljal on parimal juhul kaheldava väärtusega.
Meenutades enda Kuperjanovi pataljonis veedetud 11 kuud, tuleb tunnistada, et kuigi sõjaväesöökla poolt pakutu ei kujutanud endast gastronoomilist kõrgpilotaaži, ei olnud sõjaväesöök enamasti söödamatu – seda juhul kui selgusetu konsistentsiga “Janssoni anšoovisevorm” ning hirmuäratava välimusega karamellkisselli nime kandnud amorfne mass välja arvata. Ent mis peamine – olukord, kus ajateenistuja salvestaks tiraadi kesisest kulinaarsest kogemusest või nõmedast öövalvest välitelgis videosse ning lennutaks sotsiaalmeedia avarustesse, oleks olnud mõeldamatu.
Vaadates laiemas plaanis USA ja Euroopa relvajõudude raskusi lumehelbekeste generatsiooni seast personali värbamisel (sellega seondub ka Saksamaa Liitvabariigi plaan hakata värbama armeesse mitte-saksa kodanikke), on paralleelid Rooma impeeriumi lagunemisega ilmsed. Nagu 1800 aasta eest, on ka tänapäeval laguneva impeeriumi muster sarnane ning peegeldab dekadentse ühiskonna allakäigu kaskaadi, kus kodanike armee muundub palgasõdurite armeeks ning palgasõdurite armee asendub lõpus barbaritega, kellel on relvajõududes teenimisel peamiselt merkantiilne motiiv.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
