„Afganistani rahvas ehitab ülesse riiki, mis on vaba, uhke ja valmis võitlema terroriga ning Ameerikal on au olla Afganistani sõber.“
George W. Bush (2004)
Hetkel on maailmavõimu “mängulaual” toimuvatest protsessidest tähelepanu keskpunktis konflikt Ukraina-Vene piiril, Ühendriikide vägede osaline koomale tõmbamine Lähis-Idas ning kavandatav lahkumine Afganistanist. Viimane leiab aset pärast 20 aastat väldanud okupatsiooni, mis kestis ligi kaks korda kauem kui Nõukogude Liidu invasioon 1980ndatel, lõppedes sama kuulsusetult. Afganistan on maailma geopoliitilisel areenil tuntud kui “impeeriumite haud”, kus on lüüa saamist pidanud tunnistama nii britid, Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid. Maailma ühe vaeseima, ent sisuliselt vallutamatu riigi saatus on ebakindlam kui kunagi varem viimase poole sajandi jooksul.
Hetkel ka Eesti meedia tähelepanu pälviva USA vägede lahkumise sümboolset ja sisulist tähendust analüüsib Ameerika poliitilise masinavärgi staažikas „insider“, mitmete presidentide nõunik ja kõnede kirjutaja Patrick Buchanan. Järgnevalt on toodud Buchanani veebruari lõpus avaldatud mõtisklus, mis on aegunud vaid formaalsetes detailides, jäädes igati aktuaalseks oma strateegilise üldpildi visandamises nii hetkel kui ka kaugemas tulevikus.
Adrian Bachmann
Kas Biden on valmis olema tunnistajaks USA kaotusele Afganistanis?
Patrick Buchanan
Kas President Joe Biden on valmis figureerima Ameerika Ühendriikide suurima strateegilise kaotuse eesotsas peale Saigoni langust 1975. aastal?
Just see võib olla kaalul, kui Biden viib lõpule 2020. aasta rahuleppe Talibaniga ning toob Ameerika Ühendriikide väed Afganistanist 1. maiks välja.
Kas President Joe Biden on valmis figureerima Ameerika Ühendriikide suurima strateegilise kaotuse eesotsas peale Saigoni langust 1975. aastal?
Asi on selles, et kui tänini Afganistanis viibivad 2500 Ameerika sõdurit sealt välja viiakse, siis lahkuvad sealt ka 10 000 NATO sõdurit. See kujutaks endast aga lõppu kogu Lääneriikide militaarsele sekkumisele Afganistanis. Ei ole tõenäoline, et Kabuli valitsus suudaks üle elada pidevad ja sagenevad Talibani rünnakud, kuna viimane on nüüdseks oma kontrolli alla saanud poole riigist ja paljud pealinna viivad teed.
Lõppude lõpuks on võimatu, et Afganistani armee, kes ei suutnud 10 aastat tagasi 100 000 USA sõduri toel Talibani seljatada, suudaks teha seda pärast ameeriklaste lahkumist.
Lühidalt öeldes, kui Biden ei riku Talibani ja USA vahel eelmisel aastal sõlmitud kokkulepet ning ei jäta vägesid Afganistani, kutsub ta esile järjekordse ‘75. aasta Saigoni koos kõigega, mida see tooks kaasa nendele, kes oma jõud liitlastega ühendasid.
Biden teab, milline ‘75. aasta Saigon oli. Tema esimesel ametiajal senatis võttis Hanoi üle Lõuna-Vietnami ja Saigoni ning paadipõgenikud hakkasid massiliselt üle Lõuna-Hiina mere põgenema. Punased khmeerid vallutasid Phnom Penhi ning algas Kambodža genotsiid.
On võimatu, et Afganistani armee, kes ei suutnud 10 aastat tagasi 100 000 USA sõduri toel Talibani seljatada, suudaks teha seda pärast ameeriklaste lahkumist.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg lausus Brüsselis, et igasugune NATO vägede lahkumine Afganistanist on tingimuslik.
Mis on need tingimused, millest Stoltenberg räägib?
Stoltenbergi kohaselt peab Taliban vähendama vägivalda, pidama läbirääkimisi heas usus ja … lõpetama rahvusvaheliste terrorirühmituste nagu Al Qaeda toetamise.
Samas, maikuu tähtaeg ripub pea kohal nagu kirves ning kui USA selleks ajaks oma vägesid Afganistanist välja ei vii, võivad taas alata Talibani rünnakud nende vägede vastu, mis omakorda sunniks Bidenit riiki viima veel rohkem vägesid, et seal viibivaid USA sõdureid ja tehnikat kaitsta. Mis selle problemaatiliseks teeb, on see, et Biden oli pikalt tuntud oma toetuse poolest USA tagasihoidlikumale sekkumisele ning kiiremale taganemisele kui teised Obama administratsiooni nõunikud.
Aga kui mai tähtajaks lubatut ei saavutata, siis millise uue tähtaja Biden seab? Ja mis tagab selle, et kui USA väed taganevad, siis suudetakse vältida selliseid tagajärgi nagu nägi Lõuna-Vietnam, kus vaenlane vallutas pealinna pärast ameeriklaste lahkumist?
Kui ükski president, ei Bush II, Obama, Trump ega Biden pole valmis oma ametiaja jooksul võtma vastu strateegilist kaotust, siis kas on üldse kunagi võimalik lõpetada oma osavõtt selles pikkadest sõdadest pikimas? Kui Biden ei saa vägesid Afganistanist välja viidud, siis millal, kui üldse, on võimalik väed välja viia Süüriast ja Iraagist?
Lähtudes sellest, mida räägitakse Washingtonis ja Brüsselis seal kohtuvate NATO kaitseministrite poolt, siis astub Biden tõenäoliselt oma eelkäijate jälgedes. Ta lükkab maikuu tähtaega kuude kaupa edasi ning jätab lõpuks ikkagi piisavalt sõdureid kohapeale, et vältida Kabuli valitsuse langemist, ent samas mitte piisavalt, et pöörata ümber selle sõja vältimatut tagajärge.
Just nagu Taliban saavutab tõenäoliselt Afganistanis oma eesmärgi, paistab ka Bashar Assad olevat olnud võidukas Süüria kodusõjas ning houthid, pärast kuut aastat sõdimist, on suutnud tagasi hoida saudid ja nende liitlased Jeemenis.
Ameerika Ühendriigid üritavad võtta maailmas ette rohkem, kui tänasel päeval suudetakse ellu viia.
Bideni otsus loobuda täielikust Ameerika Ühendriikide relvajõudude tagasikutsumisest leiaks küll USA välispoliitikat kujundava eliidi toetuse, kuid mõlema partei interventsioonivastaste osakaal jätkab jõudsalt kasvamist. “Ameerika ennekõike” (America first) maailmast tagasitõmbumise programm, mida Donald Trump 2016. aastal propageeris, kuid mida ta ei suutnud ellu viia, saavad mõlema erakonna poolt esindatud nii 2023. kui ka 2024. aasta eelvalimistel.
Ameerika Ühendriigid üritavad võtta maailmas ette rohkem, kui tänasel päeval suudetakse ellu viia.
Üritatakse vaos hoida neli korda suurema populatsiooniga Hiinat, USAga sama võimsat rivaali, ning teha seda laial rindel India ookeanist Vaikse ookeanini, hõlmates nii Ida-Hiina kui ka Lõuna-Hiina meresid ja Taiwani väina.
Püütakse vaos hoida ka Vladimir Putini Venemaad, kelle strateegiline arsenal on vähemasti Kesk- ja Ida-Euroopas võrreldav USA omaga. Võideldakse rühmituste vastu Kesk-Idas, toetades sunniite šiiitide vastu ning üritatakse Iraani kontrolli all hoida Pärsia lahe piirkonnas.
Ameerika ühiskond on praeguseks lõhenenud tasemeni, mida viimati kogeti kodusõja ajal.
USA võlakoorem on nüüdseks suurem riigi majandusest. Nii suuri eelarve puudujääke pole Ameerikas nähtud alates Teisest maailmasõjast. Majandus on saanud halvavaid lööke terve aasta väldanud pandeemialt, mis on nõudnud poole miljoni ameeriklase elu.
Kõigele lisaks kogub tuure migrantide invasioon USA 2000 miili pikkusel lõunapiiril. See kõik leiab aset olukorras, kus Ameerika ühiskond on praeguseks lõhenenud tasemeni, mida viimati kogeti kodusõja ajal. Ning selle keskel üritab USA säilitada staatust riigina, mis valitseb maailmakorda 21. sajandil.
See olukord ei jää enam kauaks kestma.
