Endine tuntud kliimaaktivist Lucy Biggers selgitas üksikasjalikult, kuidas tema arusaam Maa kliimaprotsessidest on muutunud, pakkudes sealjuures sisevaadet psühholoogilisele eelhäälestusele ning mõjutusvahenditele, mis ajendavad kliimaalarmistide tegevust.
Lucy Biggersi sõnul vallandas tema ärevuse ja mure kliima pärast 2006. aastal 16-aastase keskkooliõpilasena Al Gore’i dokumentaalfilmi „Ebamugav tõde“ (“An Inconvenient Truth”) vaatamine, kusjuures filmi näidati rohke osavõtuga kooli sündmusel. Selle filmi nägemine avaldas teismelisele tüdrukule kaugeleulatuvat psühholoogilist mõju, tekitades eksistentsiaalset hirmu ja tunnet, nagu oleks talle määratud surmanuhtlus. Filmi muljete põhjal arvestas Biggers, et “Mul on jäänud veel elada 10 aastat. Olen 16-aastane ja võin eeldada, et 26 aastat on kõik, mis mulle antud on. … Minu närvisüsteemi piinas lakkamatu ärevus.“
Üks olulisemaid pöördepunkte Biggersi vaadetes kliimaalarmismist kliimarealismi suunas leidis aset umbes 2020. aastal, mil ta hakkas lugema lähenevast kliimakatastroofist tuleneva maailmalõpu narratiive kahtluse alla seadvaid raamatuid. Eriti tugevalt mõjutasid teda Michael Shellenbergeri teos „Apocalypse Never” ja Steve Koonini raamat „Unsettled”, millest viimane aitas mõista kuidas äärmuslike ilmastikunähtuste statistika ei ole kooskõlas meedias propageeritud katastroofimaiguliste väidetega.
Eriliselt mõjusa äratuskellana mõjusid Biggersile 2020. aastal kehtestatud ühiskondade sulgemised, mis näitasid eluliselt, kuidas „netonulli” meetmed praktikas välja näevad. Ühtlasi pakkusid ühiskondade sulgemised võimaluse näha, et maailmamajanduse täielikule seiskumisele ja inimeste vabaduste kaotamisele vaatamata langesid globaalsed süsinikdioksiidi heitkogused vaid ligikaudu 5%, mis tõstatas küsimusi kliimaliikumise eesmärkide teostatavuse ning autoritaarse olemuse osas.
Eriliselt mõjusa äratuskellana mõjusid Biggersile 2020. aastal kehtestatud ühiskondade sulgemised, mis näitasid eluliselt, kuidas „netonulli” meetmed praktikas välja näevad. Ühtlasi pakkusid ühiskondade sulgemised võimaluse näha, et maailmamajanduse täielikule seiskumisele ja inimeste vabaduste kaotamisele vaatamata langesid globaalsed süsinikdioksiidi heitkogused vaid ligikaudu 5%, mis tõstatas küsimusi kliimaliikumise eesmärkide teostatavuse ning autoritaarse olemuse osas.
Kolmandaks tundis Biggers 2022. aastal seoses esimese lapse sünniga vajadust kehtestada endale tervislikumad emotsionaalsed piirid ja oma väärtused ümber hinnata. Ta ei soovinud anda oma lastele edasi eksistentsiaalsel hirmul ja pideval süütundel tuginevat destruktiivset mõtteviisi.
Mis ajendab kliimaalarmiste?
Biggers tõi välja mitu omavahel põimunud psühholoogilist, sotsiaalset ja ideoloogilist põhjust, miks aktivistid paanikat külvava mõtteviisi omaks võtavad. Biggersi sõnul valitseb vasakpoolsetes ringkondades narratiiv, mille kohaselt lääne inimene, valge inimene või privilegeeritud inimene on juba olemuslikult kaasosaline ajaloos aset leidnud rõhumistes. Paljude aktivistide jaoks toimib kliimaliikumine psühholoogilise mehhanismina, mille abil „lunastada oma sünnipärased patud“, võideldes rõhutud inimgruppide või põlisrahvaste kaitsel „õelate fossiilkütusefirmade“ vastu.
Olulisel kohal on ka sotsiaalne surve ja algoritmiline tagasisideahel. Sotsiaalmeedia ja organisatsiooni sisesuhtluse keskkonnad (näiteks Slack) kujundavad intensiivsele „rühmamõtlemisele“ toetuva ruumi. Aktivistid satuvad sõltuvusse pidevast dopamiinilaengust, mis pakub alarmeeriva sisu postitamise järel neile kinnitust, moraalse ülimuslikkuse tunnet ja professionaalset tunnustust.
Aktivistid satuvad sõltuvusse pidevast dopamiinilaengust, mis pakub alarmeeriva sisu postitamise järel neile kinnitust, moraalse ülimuslikkuse tunnet ja professionaalset tunnustust.
„Hakkasin seda teemat kajastama 25-aastasena… ja kõik mu videod levisid kulutulena, mis tekitas tagasisideahela: nende videote kaudu saatis mind professionaalne edu ja seega ülendasin ma kliimamuutused 20-tes eluaastates kogu oma isiksuse ja elu keskpunktiks,” selgitas Biggers.
Tagasisideahel toimib ka vastupidises suunas: kahtluste avaldamine toob kaasa tõsise sotsiaalse ärevuse ja hirmu, et sind käsitletakse “vaenlasena” ja hakatakse tõrjuma.
Biggers märkis, et kliimaliikumises levinud apokalüptilisel mõtlemisel on sügavad religioossed alatoonid, mis rahuldavad kaasaegset vajadust tähenduse leidmise ja pärandi maha jätmise järele. Aktivistid muutuvad „nihilismisõltlasteks“ ja joovastuvad enese tähtsuse tajust, uskudes, et nemad päästavad maailma lõpuaegade stsenaariumi küüsist:
Kliimaliikumises levinud apokalüptilisel mõtlemisel on sügavad religioossed alatoonid, mis rahuldavad kaasaegset vajadust tähenduse leidmise ja pärandi maha jätmise järele. Aktivistid muutuvad „nihilismisõltlasteks“ ja joovastuvad enese tähtsuse tajust, uskudes, et nemad päästavad maailma lõpuaegade stsenaariumi küüsist.
„…sa langed sõltuvusse nihilismist, iseenese tähtsustamisest, tundest, et sinul on õigus ja teised eksivad, ning seejärel sotsiaalmeedias pakutavast tähelepanust – see kõik moodustab katkematu tagasisideahela. Mäletan, et kui ma veel selles grupimõtlemises elasin, siis iga kord kriitika osaliseks sattudes langesin ma allakäiguspiraali… sest minu enesehinnang oli ehitatud liivale. Küsisin laiema grupi käest pidevalt kinnitust: „Millised on minu arvamused, kas ma olen hea liitlane, kas ma teen kõike õigesti, et näidata, et ma olen osa sellest liikumisest?“ Ja see oli nii väsitav…“
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: JacobHughes/Shutterstock.com
