Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
USA ühe mõjuvõimsaima ajalehe Washington Post omanik Jeff Bezos teatas, et ajalehe arvamusrubriik keskendub edaspidi „isikuvabaduste ja vabade turgude“ propageerimisele ning et nende väärtuste vastaseid artikleid Washington Posti veergudel tulevikus enam ei avaldata.
Bezose samm, mis markeerib olulist nihet Washington Posti senises toimetuspoliitikas, ajendas ajalehe arvamustoimetajat David Shipleyt koheselt tagasi astuma.
Amazoni miljardärist asutaja Bezos saatis möödunud nädala kolmapäeval kõikidele oma töötajatele memo, mille ta postitas ka X-i.
„Me hakkame iga päev kirjutama artikleid eeskätt kahe aate toetuseks ja kaitseks ning nendeks aadeteks on isikuvabadused ja vabad turud,“ sõnas Bezos.
Me hakkame iga päev kirjutama artikleid eeskätt kahe aate toetuseks ja kaitseks ning nendeks aadeteks on isikuvabadused ja vabad turud.
Jeff Bezos, Washington Posti omanik
Bezos lisas, et Washington Posti arvamusrubriik hõlmab ka teisi teemasid, kuid „nende printsiipide vastu olevad seisukohad jäetakse teistele väljaannetele avaldamiseks.“
„Oli aeg, mil ajaleht, eriti kui tegemist oli kohaliku monopoliga, võis pidada oma eesmärgiks tuua igal hommikul lugeja ette laiapõhjalise arvamusrubriigi, mis püüdis hõlmata kõiki vaatepunkte,“ kirjutas Bezos. „Kuid tänapäeval teeb seda tööd internet.“
Bezos lisas, et ta küsis härra Shipley’lt, kas ta soovib pärast muutusi ajalehe toimetusse tööle jääda, kuid too vastas eitavalt.
Miljardärist ärimehe samm on erakordne sekkumine ajalehe tööse, mille ta omandas 2013. aastal.
Bezose deklaratsioon järgneb 2024. aasta otsusele mitte avaldada toetust demokraatide presidendikandidaadile Kamala Harrisele ja lõpetada üldiselt presidendikandidaatide toetamine.
Bezose otsust on juba kiitnud mitmed president Donald Trumpi liitlased, sealhulgas miljardär Elon Musk, kes kirjutas sotsiaalmeedias uudisele lakoonilise kommentaari: „Bravo, @JeffBezos!“
Adrian Bachmanni kommentaar:
Spetsiifilised põhjused, miks Jeff Bezos või mis tahes teine ärimagnaat mõne suure meediaväljaande omandab, jäävad enamasti avalikkuse eest varjule. Kuid ühe võimaluse, mille võib motivatsioonina koheselt välistada, on merkantiilne soov suurendada oma niigi erakordset varandust, omandades meediaettevõtte , mis peaaegu alati opereerib kas kahjumis või väikeste kasumimarginaalidega.
Suurte masside meelsust kujundada võimaldavate väljaannete omandamise taga on peaaegu alati soov suurendada omaniku võimu vormida poliitilisi protsesse, mille regulatiivsetest väljunditest nii suure ulatusega äriimpeeriumi omanik on alati suuresti mõjutatud.
Kui monarhias tähendab “halli kardinalina” võimu omandamine suverääni õukonna ära ostmist, siis hääletustel võimu legitimeerivates esindusdemokraatiates on antud sammu analoogiks suure auditooriumiga meediamasinate kontroll, mis on võimelised vormima suurte masside arusaama – või pigem arusaamatust – sellest, kuidas maailm toimib ning kes on “head” ja kes “halvad”. Keskmise inimese arusaama maailmast on võimalik enamasti väga täpselt resümeerida, koondades kokku kõige suurema leviulatusega meediaväljaannetes esindatud (sisuliselt identsed) positsioonid maailma aktuaalsetes küsimustes – seda ka juhul, kui need on ilmselt absurdsed, vastuolus nii loogika, elukogemuse kui lihtsasti tuvastatavate/ümberlükkamatute faktidega.
Kui monarhias tähendab “halli kardinalina” võimu omandamine suverääni õukonna ära ostmist, siis hääletustel võimu legitimeerivates esindusdemokraatiates on antud sammu analoogiks suure auditooriumiga meediamasinate kontroll, mis on võimelised vormima suurte masside arusaama – või pigem arusaamatust – sellest, kuidas maailm toimib ning kes on “head” ja kes “halvad”.
Adrian Bachmann
Mis puudutab Washington Posti, siis see väljaanne on olnud pikemat aega Ühendriikide teine kõige mõjuvõimsam ajaleht (New York Times’i järel), millel on kauaaegsed ja tihedad suhted USA nn “süvariigiga” ehk täpsemalt eriteenistuste psühholoogiliste operatsioonide osakondadega. Seda eeskätt kõige fundamentaalsemates geopoliitilistes küsimustes, kus soovitud sammude õigustamiseks luuakse narratiivid, mis vastavalt vajadusele kas kütavad masse ülesse, uinutavad apaatsusesse või juhivad kolmandajärguliste küsimuste eksirägastikku. Ühendriikide meediamaastikut hästi tundvad isikud on sestap pikemat aega naljatlenud, et Washington Posti (WP) näol on olnud aastakümneid tegemist sisuliselt Ühendriikide Luure Keskagentuuri bulletääniga.
Pikemat aega on WP olnud eriliselt innukas toetamaks kõiki USA maailmas ette võetud sõjalisi operatsioone ning riigipöörde katseid, kusjuures ühtegi kriitilist lugu (printsipiaalsel, mitte tehnilisel tasemel) varemalt deklaratiivselt “arvamuste paljusust” pooldavas väljaandes ei ole antud küsimustes veel nähtud. Samuti on väljaanne seni alati õigustanud ameeriklaste isikuvabaduste kärpimist “riikliku julgeoleku” ettekäändel, mis on kõikjal ja alati türanlike ühiskonnavormide kehtestamise igipädevaks õigustuseks.
Ei ole eriti põhjust arvata, et Bezos, kes on juba 12 aastat omanud Washington Posti – väljaannet, mis on alati õigustanud politseiriigi võimuvolituste suurendamist Ühendriikides, lakkamatuid sõdu välismaal ning monopole (nagu Amazon) soosivate seaduste kehtestamist globaalselt – on saanud sisimas üleöö kirglikuks isikuvabaduste kaitsjaks.
Adrian Bachmann
Ei ole eriti põhjust arvata, et Bezos, kes on juba 12 aastat omanud Washington Posti – väljaannet, mis on alati õigustanud politseiriigi võimuvolituste suurendamist Ühendriikides, lakkamatuid sõdu välismaal ning monopole (nagu Amazon) soosivate seaduste kehtestamist globaalselt – on saanud sisimas üleöö kirglikuks isikuvabaduste kaitsjaks. Sellegipoolest on USA teise rikkaima ärimagnaadi meelemuutus (kui mitte südametunnistuslik, siis funktsionaalne) väga kõnekas, omades paralleeli Facebooki looja Mark Zuckerbergi meelemuutusega tsensuuri tagasi tõmbamise osas, mis leidis hämmastaval kombel aset koheselt pärast Trumpi taas presidendiks valimist.
Kui varemalt Ameerika vabaduse ideaalide eest seisvaid persoone tsenseerinud ning vaenanud meediahiiud nagu Washington Post ning Facebook on muutumas Trumpi administratsiooni poliitilisi aateid toetavateks või vähemasti mitte torpedeerivateks väljaanneteks, on tegemist tõelise paradigma muutusega USA massikommunikatsiooni lahinguväljal.
Kui varemalt Ameerika vabaduse ideaalide eest seisvaid persoone tsenseerinud ning vaenanud meediahiiud nagu Washington Post ning Facebook on muutumas Trumpi administratsiooni poliitilisi aateid toetavateks või vähemasti mitte torpedeerivateks väljaanneteks, on tegemist tõelise paradigma muutusega USA massikommunikatsiooni lahinguväljal.
Adrian Bachmann
See on märgiks, et Ühendriike valitseva kaadri psühholoogilis-moraalne arhetüüp ning nende poolt viljeletav poliitika on hetkel radikaalses olemuslikus muutumises, mis kuulutab ette ka tõelisi muutusi globaalse süsteemi “asehaldurite” kasti seas.
Mis puutub pikka aega USA hegemoonia subjektiks olnud riikide lokaalsete asehaldurite seltskonda, siis tasub märkida, et tegemist on isikutega, kes vaatamata oma loomuomasele valmidusele teenida mis tahes võimu ei ole ka parima tahtmise juures võimelised täitma “uut programmi” oma psühholoogilis-moraalse sobimatuse tõttu. Need on “valet tüüpi” inimesed uue valitseja jaoks – intrigaanid, identiteeditud, silmakirjalikkust rafineeritusena esitada püüdvad, ideoloogilisest grupimõtlemisest läbi imbunud “eikeegid”, keda Trump ja tema meeskond silmale (ja ka kaamerale) nähtavalt ei salli. See asjaolu seletab muuhulgas ka antud seltskonnas vallandunud hüsteeriat. Rollimuutus ei ole jõukohane, mistõttu on aimata mitte üksnes eksisteeriva positsiooni kaotust, vaid ka tehtud “teenete” fundamentaalset ümberhindamist nii globaalse isanda kui lokaalsete alamate poolt.
Ühendriike valitseva kaadri psühholoogilis-moraalne arhetüüp ning nende poolt viljeletav poliitika on hetkel radikaalses olemuslikus muutumises, mis kuulutab ette ka tõelisi muutusi globaalse süsteemi “asehaldurite” kasti seas.
Adrian Bachmann
Seega… Elame tõepoolest huvitaval ajaloolisel epohhil, kus hetkel aset leidev eliidi vahetus globaalse hegemooni võimutüüri juures on suure tõenäosusega toomas kaasa ka (ase)valitseva eliidi vahetuse hegemooni sõltlassubjektides. Kui Trumpi administratsiooni poolt viljeletav otsekohese kommunikatsiooni, vastaspoole mitte-ideoloogilise hõlmamise, isikuvabaduste (eriti mõtte- ja sõnavabaduse) austamise ning isikliku vastutuse ausse tõstmise poliitika peaks jätkuma kauem kui ühe ametiaja, on oodata fundamentaalset ühiskonnakorralduslikku muutust terves Läänemaailmas, kus mitmed “kohustuslikud kokkuleppelised valed”, mis palju aastaid näisid võitmatuna, varisevad põrmu.
Trumpi administratsiooni mõjust võimukorraldusele USA-s ja laiemas maailmas võib lugeda täiendavalt ka käesoleva loo lõpus lingitud lugudes…
Seega… Elame tõepoolest huvitaval ajaloolisel epohhil, kus hetkel aset leidev eliidi vahetus globaalse hegemooni võimutüüri juures on suure tõenäosusega toomas kaasa ka (ase)valitseva eliidi vahetuse hegemooni sõltlassubjektides.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Philip Yabut/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD:
