Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Valge Maja tunnistas, et on andnud Luure Keskagentuurile (CIA) ulatuslikud volitused Venezuelas salajaste operatsioonide läbiviimiseks, eesmärgiga kõrvaldada võimult president Nicolás Maduro. Trumpi käik võib kujuneda üheks Ameerika Ühendriikide viimaste aastakümnete agressiivseimaks sekkumiseks Ladina-Ameerikas, kirjutas ajaleht New York Times.
Donald Trump kinnitas 15. oktoobril, et on allkirjastanud salastatud „presidendi otsuse” ehk Luure Keskagentuuri salajaste operatsioonide läbiviimiseks vajaliku õigusakti. Loa andmist avalikult tunnistama ajendas Trumpi asjaolu, et info direktiivi olemaolu kohta lekkis ametnikelt saadud ütluste põhjal meediasse, kusjuures ülestunnistuse ajaks oli USA juba nädalaid Kariibi mere vetes laevu rünnanud ning selle käigus alates septembrist 27 inimest tapnud.
Washington nimetab oma Venezuela-vastaseid rünnakuid “narkokaubandusevastasteks operatsioonideks”. Venezuela asepresident Delcy Rodríguez seevastu kirjeldas toimunud rünnakuid “kohtuväliste hukkamistena”, mille eesmärgiks on destabiliseerida Venezuela valitsust. Caracase ametnike hinnangul on Washingtoni lõppeesmärk kontrolli haaramine Venezuela märkimisväärsete naftavarude üle.
Washington nimetab oma Venezuela-vastaseid rünnakuid “narkokaubandusevastasteks operatsioonideks”.
„Pöörame oma pilgud nüüd kindlasti maismaa poole, sest meri on meil väga hästi kontrolli all,“ sõnas Trump ajakirjanikele, vihjates, et Ameerika operatsioonid võivad peagi laieneda Venezuela pinnale.
Venezuela välisministeerium tegi omalt poolt terava avalduse, nimetades Trumpi kommentaare „väga tõsiseks rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirja rikkumiseks“, mis ähvardab destabiliseerida kogu piirkonda. Samuti teatas Venezuela valitsus, et esitab ÜRO Julgeolekunõukogule ametliku kaebuse ja nõuab Washingtonilt „vastutuse kandmist“ oma ebaseadusliku agressiivse poliitika eest. „Nende tegude karistamatusega kaasnevad ohtlikud poliitilised tagajärjed,“ hoiatas Venezuela välisministeerium.
Viimaste kuude jooksul on Pentagon kogunud Kariibi mere piirkonda, sh peamiselt Puerto Ricosse, ligikaudu 10 000 sõjaväelast, kaheksa pealveelaeva ja ühe tuumaallveelaeva. Sealjuures tunnistasid Ühendriikide ametnikud, et plaanid rünnakute korraldamiseks Venezuela territooriumil on juba koostatud, kuigi hetkel on ebaselge, kas USA Luure Keskagentuur on mingisugused Venezuela riigivõimu õõnestavad operatsioonid juba käivitanud.
Ühendriikide ametnikud tunnistasid, et plaanid rünnakute korraldamiseks Venezuela territooriumil on juba koostatud, kuigi hetkel on ebaselge, kas USA Luure Keskagentuur on mingisugused Venezuela riigivõimu õõnestavad operatsioonid juba käivitanud.
Venezuela siseminister Diosdado Cabello on mobiliseerinud vastusena USA agressiivsetele sammudele riigi sõjaväe ning käivitanud Venezuela rannikul ja piiridel kaitseplaani „Independencia 200“.
Trump õigustas oma direktiivi, väites, et Caracas on sihilikult „tühjendanud oma vanglad Ameerika Ühendriikidesse” ja soodustanud narkootikumide salakaubavedu. „Venezuelalased mängivad räpaseid mänge,” sõnas Ameerika Ühendriikide president, keeldudes vastamast küsimusele, kas CIA-le on antud luba Maduro mõrvata. „Kas poleks naeruväärne, kui ma sellisele küsimusele vastaks? Aga ma olen üsna kindel, et Venezuela juba tunneb meie survet,” puikles Trump vastusest kõrvale, keeldudes tunnistamast, kas on andnud käsu teise riigi president mõrvata.
„Venezuelalased mängivad räpaseid mänge,” sõnas Ameerika Ühendriikide president, keeldudes vastamast küsimusele, kas CIA-le on antud luba Maduro mõrvata. „Kas poleks naeruväärne, kui ma sellisele küsimusele vastaks? Aga ma olen üsna kindel, et Venezuela juba tunneb meie survet,” puikles Trump vastusest kõrvale, keeldudes tunnistamast, kas on andnud käsu teise riigi president mõrvata.
Valge Maja liigitas hiljuti “Tren de Aragua” kuritegeliku jõugu Venezuela valitsuse kontrolli all olevaks terroristlikuks organisatsiooniks, ignoreerides asjaolu, et selline liigitus on vastuolus USA luureringkondade endi poolt käesoleval aastal varemalt antud hinnanguga. Samuti kahekordistas Washington augustis Maduro tabamise eest pakutava pearaha, mis ulatub nüüd 50 miljoni dollarini, nimetades Madurot väidetava uimastiäri organisatsiooni „Cartel de los Soles” juhiks ning süüdistades Venezuela presidenti koostöös Mehhiko kuritegelike organisatsioonidega.
Ameerika operatsioonide õiguslik raamistik on pehmelt öeldes problemaatiline. USA valitsus teatas, et on “astunud relvastatud konflikti uimastikartellidega”, nimetades neid „mitte-riiklikeks relvastatud rühmitusteks”, kes ründavad Ameerika Ühendriike. Seadusandjad ja inimõiguste organisatsioonid seevastu on seadnud kahtluse alla rahvusvahelistes vetes sõjaliste rünnakute korraldamise vastavuse USA enda põhiseadusele.
„Trumpi administratsiooni volitus CIA salajasteks operatsioonideks ning laevade vastu suunatud surmavate rünnakute läbiviimiseks, nagu ka vihjed maismaa-operatsioonide kohta Venezuelas viivad Ameerika Ühendriigid lähemale otsesele konfliktile, millel puuduvad läbipaistvus, järelevalve ning ilmsed piirangud,” selgitas demokraadist senaator Jeanne Shaheen, lisades, et „ameeriklastel on õigus teada, kui valitsus viib Ameerika Ühendriigid järjekordsesse konflikti, seab meie sõjaväelased ohtu või püüab võõrriigis läbi viia režiimivahetust.”
Ameeriklastel on õigus teada, kui valitsus viib Ameerika Ühendriigid järjekordsesse konflikti, seab meie sõjaväelased ohtu või püüab võõrriigis läbi viia režiimivahetust.
Jeanne Shaheen, senaator
Viimane USA-poolne laevarünnak leidis aset oktoobri keskel, mil Ameerika väed hävitasid ühe laeva ja tapsid kuus inimest, kasutades selleks Trumpi sõnul rakette. Pentagon ei ole tänase seisuga esitanud mingisuguseid tõendeid ega üksikasju tapetute isikute ega rünnatud laevade kohta.
CNN teatas 15. oktoobril, et vähemalt üks rünnak oli suunatud ka Kolumbia kodanike vastu, kes viibisid Kolumbiast lahkunud laeval, mis tekitab täiendavaid küsimusi Ameerika operatsioonide ulatuse ja sihtmärkide kohta.
Trumpi volitus tähistab Ameerika Ühendriikide välispoliitika tumeda ajajärgu naasmist, arvestades, et CIA kurikuulsasse portfelli kuuluvad varasemast juba Guatemala riigipööre 1954. aastal, Kuuba Sigade lahe fiasko, sõjaväeline võimuhaaramine Brasiilias 1964. aastal ja Tšiili demokraatlikult valitud presidendi Salvador Allende vägivaldne kukutamine 1973. aastal.
„Kui kaua CIA oma riigipöördeid veel jätkab? Ladina-Ameerika ei soovi ega vaja neid ja seisab nendele vastu,” kuulutas president Maduro.
Kui kaua CIA oma riigipöördeid veel jätkab? Ladina-Ameerika ei soovi ega vaja neid ja seisab nendele vastu.
Nicolás Maduro, Venezuela president
USA Luure Keskagentuuri direktor John Ratcliffe tõotas New York Times`i andmetel aga “kasvatada oma valitsusajal agentuuri kehtestamisvõimu”. Senati kinnitamismenetluse käigus lubas peatne luureülem, et CIA on tulevikus suurema riskitaluvusega ning on valmis „minema sinna, kuhu keegi teine minna ei saa, ja tegema asju, mida keegi teine teha ei suuda”.
Koos Ratcliffe’iga on Washingtoni agressiivsemat strateegiat Venezuela suhtes mahitanud ka USA välisminister Marco Rubio. Kuuba immigrantide pojana peab Rubio Venezuela riigipea kukutamist vajalikuks sammuks Kuuba kommunistlikust diktatuurist vabanemiseks.
Senati kinnitamismenetluse käigus lubas peatne luureülem, et CIA on tulevikus suurema riskitaluvusega ning on valmis „minema sinna, kuhu keegi teine minna ei saa, ja tegema asju, mida keegi teine teha ei suuda”.
President Trumpi administratsioon jätkab sedasi president Bideni administratsiooni poliitikat Venezuela suunal, mis ei tunnista Venezuelas eelmisel aastal aset leidnud valimisi kehtivateks, väites, et paljude “sõltumatute ekspertide” kohaselt olid valimised võltsitud. Venezuela möödunud aasta valimiste legitiimsuse on seadnud kahtluse alla ka teised Lääneriigid ning enamus Ladina-Ameerika riike (sealhulgas vasakpoolsete valitsustega Tšiili ja Brasiilia).
Venezuela, kus asuvad maailma suurimad tõestatult teadaolevad naftavarud, on pärast endise presidendi Hugo Chavezi surma (2013) sattunud naftaekspordist sõltuva tasakaalustamata majanduse, rahvusvaheliste sanktsioonide ning korruptsiooni koosmõjus kaosesse. President Maduro valitsusajale on langenud tänaseks kümme aastat väldanud majanduskriis, mille käigus on põgenenud ligikaudu 8 miljonit venezuelalast riigist valitsuse kasvava vägivalla ja repressioonide tõttu.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Pidades silmas alasti sõjalise rünnaku ülimalt negatiivset mõju USA niigi moraalselt, poliitiliselt ja majanduslikult kahanevale staatusele Lõuna-Ameerikas, on ebatõenäoline, et Washington üritaks Venezuelas vahetut sõjalist sekkumist. Pigem üritatakse ka seekord Washingtoni ülemvõimule vastu paneva riigi valitsust kukutada terves maailmas viimase kolmveerandsajandi jooksul tõestatud mudeli alusel.
Pidades silmas alasti sõjalise rünnaku ülimalt negatiivset mõju USA niigi moraalselt, poliitiliselt ja majanduslikult kahanevale staatusele Lõuna-Ameerikas, on ebatõenäoline, et Washington üritaks Venezuelas vahetut sõjalist sekkumist. Pigem üritatakse ka seekord Washingtoni ülemvõimule vastu paneva riigi valitsust kukutada terves maailmas viimase kolmveerandsajandi jooksul tõestatud mudeli alusel.
Adrian Bachmann
See on mudel, mis seisneb kohaliku administratiivse ja militaarse eliidi ära ostmises, poliitilise opositsiooni kaaperdamises juba sisse istutatud agentuuride kaudu (kes tegutsevad ülemaailmselt loendamatute “demokraatia arendamise” katteorganisatsioonide varjus), poliitilistes atentaatides ning marionettvalitsuse võimule seadmises massiivse propaganda ning poliitilise legitimeerimise kampaania toel.
Viimati mainitud osa operatsioonist viiakse ellu ajakirjanikeks ning “sõltumatuteks spetsialistideks” maskeeritud psühholoogiliste operatsioonide töötajate poolt, kes on aktiivsed enamikus maailma riikides.
Oluline on mõista, et Ühendriikide luureasutuste eelarve ning agentuur on kolossaalne ning hõlmab maailmas täiesti unikaalset võimekust ja ambitsiooni kas kaaperdada või vajaduse korral paisata kaosesse enamus maailma riikidest (lähiminevikust on asjakohaseimad näited Süüria, Liibüa, Ukraina… arvukad katsed riigipöördeks peamiselt Hiinat ning Venemaad ümbritsevates väikeriikides, enamikus Ladina-Ameerika riikides jm) ning millest üksnes väga vähestel on piisavalt kõrge vastuluure ja sisejulgeoleku tagamise võime, et Ühendriikide (vähemal määral ka ÜK) poolset õõnestustööd tuvastada ja väärata.
Oluline on mõista, et Ühendriikide luureasutuste eelarve ning agentuur on kolossaalne ning hõlmab maailmas täiesti unikaalset võimekust ja ambitsiooni kas kaaperdada või vajaduse korral paisata kaosesse enamus maailma riikidest (lähiminevikust on asjakohaseimad näited Süüria, Liibüa, Ukraina… arvukad katsed riigipöördeks peamiselt Hiinat ning Venemaad ümbritsevates väikeriikides, enamikus Ladina-Ameerika riikides jm) ning millest üksnes väga vähestel on piisavalt kõrge vastuluure ja sisejulgeoleku tagamise võime, et Ühendriikide (vähemal määral ka ÜK) poolset õõnestustööd tuvastada ja väärata.
Adrian Bachmann
Venezuela valitsuse kukutamine riigipöörde või laialdasema kodusõja tagajärjel võib aga Washingtonil pärast aastatepikkust üritamist ja mitmeid ebaõnnestunud katseid tõepoolest peagi viimaks õnnestuda. Pidades silmas USA sanktsioonide poolt põlvili surutud Ladina-Ameerika riigi meelheitlikku sotsiaalmajanduslikku olukorda, on antud perspektiiv hetkel reaalsem kui kunagi varem.
Mis peamine, Lõuna-Ameerika naftarikkaima ning mineraalainete väärtuse poolest rikkuselt teise riigi kaaperdamine Washingtoni poolt võimule seatava marionettrežiimi poolt (keda ootavad kopsakad summad numbrikontodel ning ohtrad auhinnad “demokraatia arendamise eest” nagu teisteski angloameerika võimuvõrgustike poolt kaaperdatud riikides) on president Trumpi administratsiooni globaalset strateegiat silmas pidades ilmselt prioriteetne ettevõtmine.
Seda eeskätt tulenevalt vajadusest garanteerida USA kontroll Lõuna-Ameerika rikkuste üle pärast seda, kui ponnistused säilitada Euraasia kontinendil ülemvõim tõenäoliselt lootusetuna maha kantakse. Ent seda tõenäoliselt üksnes pärast mitmete rahvaste ja riikide maha kandmist sõdades, milles nende eksistents tuuakse ohvriks USA globaalse võimu pikendamise eesmärgi altaril.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
