Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Freddie Ponton
5. mail aset leidnud Sotsiaaldemokraatliku partei ja iseseisvusmeelse Rumeenlaste ühisusliidu poolt algatatud umbusaldushääletuse järel lagunes Rumeenias peaminister Ilie Bolojani juhitud euroliidu-lojaalne valitsus. Kümme kuud pärast võimule tõusmist on Brüsselist dikteeritud kasinusmeetmeid innukalt jõustanud võimukartell varemeis. Miljonite rumeenlaste jaoks tähistab Euroliidu programmi läbi surunud valitsuse kukkumine mitte üksnes poliitilist pööret, vaid kättemaksu välisjõudude huvides riigi suveräänsuse kaaperdanud võimukartellile.
Rumeenia rahvas on tänaseks väga hästi teadlikuks saanud sellest, mis juhtus 2024. aasta novembris. Võimukartelli väline sõltumatu kandidaat Calin Georgescu tõusis toona meteoriidina poliitilisele areenile, pakkudes välja radikaalset kursimuutust senisest programmist, lubades taastada Rumeenia rahvusliku suveräänsuse, hoiduda Euroliidu poolt peale surutud vaesustamise poliitikast aga ka NATO poolt mahitatud Ukraina toetamise programmist, mis viis riiki samm-sammult lähemale sõjale.
Omamata kartelliparteide poliitilist masinavärki ja oligarhide toetust võitis Georgescu sellest hoolimata presidendivalimistel häälteenamuse, apelleerides rumeenlaste kasvavale vihale riigis kehtima pandud neoliberaalse korra vastu.
Omamata kartelliparteide poliitilist masinavärki ja oligarhide toetust võitis Georgescu sellest hoolimata presidendivalimistel häälteenamuse, apelleerides rumeenlaste kasvavale vihale riigis kehtima pandud neoliberaalse korra vastu.
Freddie Ponton
Ei kulunud kuigipalju aega kui Rumeenia võimukartell käivitas masinavärgi rahva toetuse võitnud sõltumatu kandidaadi hävitamiseks. Rumeenia konstitutsioonikohus avas koheselt peale Georgescu valimisvõitu poliitilise kohtuprotsessi, mille käigus “ebasoovitava” kandidaadi võiduga kulmineerunud valimised tühistati, kasutades ettekäändeks väljamõeldud süüdistust “Venemaa sekkumisest läbi sotsiaalmeedia algoritmide”.
Mitte üheski kuriteos süüdi olev Georgescu tembeldati alusetult Kremli mõjuagendiks, tal keelati osa võtta mis-tahes tulevikus aset leidvatest valimistest ning mehe ruineerimiseks käivtati ridamisi protsesse, millega rumeenia rahva toetuse võitnud rahvuslane tasalülitati. Nagu programm ette nägi, saavutati tühistatud valimiste järgselt soovitud valmistulemus, mille käigus naases võimule turvaline “euroopameelne” valitsus. Ent vaatamata võimude poolt justiitsroima maskeerimiseks kasutatud propagandale oli aset leidnu tähendus selge kõikidele rumeenlastele – tegemist oli (välisvõimude poolt mahitatud) riigipöördega.
Tänaseks on nn “postsovjetlikus ruumis” eksisteerivate riikide poliitiline realiteet äravahetamiseni sarnane, korrates üha uuesti ja uuesti ühte ja sama mustrit. Terves Ida-Euroopas kehtib tänaseks süsteem, kus lääne luureagentuurid, Euroliidu institutsioonid ning kohalikud võõrvõimude asehalduriteks pürgivad poliitilised eliidid töötavad ühtse masinavärgina, hävitamaks mis tahes kohaliku poliitilise liikumise, mis lubaks Ida-Euroopa riikidel kasvõi millimeetritki hälbida nendele kohustusliku programmina ette nähtud nn “transatlantilisest konsensusest”.
Terves Ida-Euroopas kehtib tänaseks süsteem, kus lääne luureagentuurid, Euroliidu institutsioonid ning kohalikud võõrvõimude asehalduriteks pürgivad poliitilised eliidid töötavad ühtse masinavärgina, hävitamaks mis tahes kohaliku poliitilise liikumise, mis lubaks Ida-Euroopa riikidel kasvõi millimeetritki hälbida nendele kohustusliku programmina ette nähtud nn “transatlantilisest konsensusest”.
Freddie Ponton
Rumeenia, mille kasutegur Ukrainaga piirneva nn “rinderiigina” on lääne võimudele kriitilise tähtsusega, oli liiga kriitiline, et lubada riigil sammuda oma teed. Gerogescu võitu tunnetati riskina, mis ohustas ühtaegu nii Washintoni sõjaplaane Ukrainas kui ka sellest toituvate kohalike korruptantide heaolu. Samuti ähvardanuks rahvusmeelse kandidaadi võimule saamine Euroliidu kontrolli, mis lukustab riigid lõputusse finantssõltuvusse Brüsselist, mille tagajärjeks on kohaliku elanikkonna vaesumine. Seega oli Brüsseli jaoks lahendus ilmne – valimised, mis andsid tulemuseks iseseisvusmeelse kandidaadi võidu, on tarvis tühistada.
“Välise sekkumise” loosung on miskit, mille välja käimiseks on kõige vähem moraalset õigust nendel, kes teostavad või kes ignoreerivad suveräänsete riikide poliitiliste protsesside kaaperdamist Brüsselist, Langley’st (so. CIA peakorterist) või Atlandi Nõukogust.
Ent liikudes edasi Calin Georcescu poliitikast kõrvaldamise protsessist 2025. aasta juunisse olime tunnistajaks kuidas pärast nädalaid väldanud poliitilist inseneeriat installeeriti võimule Ilie Bolojan. Tegemist on klassikalise moraalse selgroota poliitilise aparatšikuga, kelle ülesandeks oli suruda Rumeenias läbi Brüsselist dikteeritud kasinuspoliitika ning kõike seda Euroliidu üleliigse eelarvedefitsiidi menetluse ähvardusel.
Rumeenia eelarvedefitsiit on viimastel aastatel tõusnud Euroliidus kõrgeimale tasemele, moodustades tänaseks 8 protsenti riigi SKTst. Ent Rumeenia majanduskriisi aluspõhjused – Ukraina sõja tagajärjena plahvatuslikult kasvanud sõjalised kulutused ning energeetikahindade kasv üle taluvuspiiride koos neoliberaalsete poliitikatega, mis on riigi tööstuse suuresti hävitanud – on miskit, millest on keelatud rääkida. Bolojan tegi mis Brüsseli poolt kästud – kasvatas drastiliselt rahva maksukoormust, koos paralleelsete kärbetega riigi sotsiaalhoolekandes, hariduses, kultuuriprogrammides ning teistes valdkondades. Kõike seda eesmärgiga lunastada välja Brüsseli toetuspaketid, mis köndistavad suveräänse riigi Euroliidu sõltlase staatusesse.
Rumeenia majanduskriisi aluspõhjused – Ukraina sõja tagajärjena plahvatuslikult kasvanud sõjalised kulutused ning energeetikahindade kasv üle taluvuspiiride koos neoliberaalsete poliitikatega, mis on riigi tööstuse suuresti hävitanud – on miskit, millest on keelatud rääkida.
Freddie Ponton
Rumeenias aset leidev on selgitatav väga lihtsa asjaoluga. Rumeenlased on saanud viimaks aru, et täpselt sama kartell välisjõududest ning nende siseriiklikest käsutäitjatest mis tühistas 2024. aasta presidendivalimised on jõuks, mis on tüürinud kogu rahva vaesusesse ning sõltuvusse eurokraatide armust. 2024. aastal Georcescu kandidatuuri ning tema rahvusliku suveräänsuse taastamise programmi toetanud Rumeenlaste ühisusliit on tänaseks tõusnud ülekaalukalt Rumeenia populaarseimaks parteiks, ületades 37%-lise toetusmääraga võimukartelli osaks olevaid sotsiaaldemokraate. Rääkides rahvaga tänavakogunemisel lausus Rumeenlaste ühisusliidu juht George Simeon, et “selle (valitsuse) lagunemine tähistab kümme kuud kestnud maksutõusude, sõjaõhutuse ning vaesumise lõppu”.
Sotsiaaldemokraadid, kes olid Bolojani poolt juhitud koalitsiooni liikmeteks otsustasid liituda Rumeenlaste ühisusliidu umbusladusavaldusega protestiks järjekordsele kärbete programmile, kinnitades samas, et tegemist on vaid taktikalise sammuga millele ei järgne edasine koostöö Ühisusliiduga.
Vaatamata sotsiaaldemokraatide lubadusele hoiduda edaspidisest koostööst Rumeenlaste ühisusliiduga on Lääne meedia ja poliitilised mõttekojad paanikas. Costin Ciobanu, Arhusi ülikoolis töötav globalistide agendiks olev “valveanalüütik” kõikides Rumeeniat puudutavates küsimustes, kelle seisukohti tiražeeritakse lääne meedias Rumeenias aset leidva objektiivse kommentaari pähe on juba hoiatanud, et sotsiaaldemokraatide koostöö Rumeenia rahvuslastega tähendab “paremäärmuslaste legitimeerimist”, mis teeb viimastest üleöö “olulise tegija” Rumeenia riikliku kursi määramisel.
Ehk teisisõnu – Cioabnu peab skandaalseks, et mis-tahes võimupartei võib teha koostööd riikliku suveräänsuse taastamise eest seisvate jõududega, kellel on jultumust seista vastu Brüsseli majanduslikele diktaatidele ning NATO plaanidele kiskuda riik välissõdadesse. Euroatlantiliste jõudude silmakirjalikkuse tase, mis kiidab takka võimukartellile ebasoovitavate kandidaatide võiduga päädinud valimiste meelevaldse tühistamise kui “demokraatia kaitse”, ning vastustab samas rutiinse parlamentaarse parteipoliitika viljelemist võimukartelli jaoks sobiva valitsuse tagandamisel on tänaseks ületanud groteski piirid.
Rumeenias aset leidev ei kujuta endast heitlust “parempoolsete” ja “vasakpoolsete” parteide vahel, vaid võitlust poliitiliste jõudude vahel, mis seisavad oma riigi iseseisvuse ning heaolu eest ning jõudude vahel, kelle eesmärk on välisvõimude käepikendusena riigi iseseisvus ja selle kodanike vabadused ja jõukus välisjõudude huvides likvideerida.
Rumeenia liitus Euroopa Liiduga, olles kantud soovist saada osa ühisturust ja ühiselt kasvavast majanduslikust heaolust. Ent vabaduse ja jõukuse asemel on “euroatlandi” võimu alla allutatud Rumeenia rahva saatuseks saanud deindustrialiseerumine, vaesumine ning kahuriliha staatusesse surumine NATO “idatiiva” ohverdatava inimmassina. Georgescu meteoorse tõusu taga ei olnud väljamõeldud “Vene botifarmid”, vaid rumeenlaste soov vältida rolli stsenaariumis, mis on valmis kirjutatud Brüsselis ja Washingtonis. Valimiste tühistamise aluseks ei olnud seega mitte TikToki kampaaniad, vaid politiseeritud kohtusüsteem kombinatsioonis Euroliidu bürokraatide ähvardustega jätta riik ilma rahastusest ning diplomaatilisest toest juhul kui Georgescu valimisvõidul lubatakse teostuda.
Rumeenia liitus Euroopa Liiduga, olles kantud soovist saada osa ühisturust ja ühiselt kasvavast majanduslikust heaolust. Ent vabaduse ja jõukuse asemel on “euroatlandi” võimu alla allutatud Rumeenia rahva saatuseks saanud deindustrialiseerumine, vaesumine ning kahuriliha staatusesse surumine NATO “idatiiva” ohverdatava inimmassina.
Freddie Ponton
Lääne võimukartelli käilakujuks olev president Nicusor Dan alustas (pärast Calin Georgescu likvideerimist) poliitilist manööverdamist, loomaks valitsuskoalitsioon, mis kindlustaks, et Rumeenia jääks maksku mis maksab truuks lääne võimude poolt ette nähtud programmile. Rumeeniale tähendas see jätkuvat vaesumist ning üha truualamlikumat allumist väljapoolt dikteeritud programmile. Sellele vaatamata on Rumeenia majandus jätkanud kärbumist, riigi valuuta on langenud madalaimale tasemele läbi aegade ning Rumeenia perspektiivid saamaks Brüsselilt käesoleva aasta augustis 10 miljardi Euro väärtuses “taastusabi” on jätkuvalt ebakindlad.
Euroliidu programm tasalülitada rahvusmeelne Rumeenlaste ühisusliit Rumeenia poliitikast jäädavalt on tänase seisuga üheselt läbikukkunud. Partei mida lääne liberaalid on häbimärgistanud “paremäärmuslaste” staatusesse on andnud hääle miljonitele rumeenlastele, kelle sooviks on riigikord, mis lähtuks rumeenlaste, mitte Brüsseli huvidest, sarnaselt ameeriklastele kelles elab jätkuvalt lootus, et Washingtonis tuleks võimule poliitiline jõud, mis asetaks reaalselt esikohale Ameerika, mitte Iisraeli huvid.
Rumeenia sotside manööverdus väärib samuti tähelepanu. Ka vana postkommunistlik aparatšikute klass on hakanud mõistma, et vanad loosungid ei suuda enam rahvast lollitada ning elektoraadi põhimass on liikumas poliitiliste jõudude suunas, mida lääne liberaalid põlglikult “paremäärmuslikeks” nimetavad. Tegemist on klassikalise klassipoliitika tagasitulekuga, kuna liberaalide majandusmudel lööb kõikjal ja kõige armutumalt tööliste ning pensionäride pihta – Georgescu ja Simioni laadsed uued poliitilised liidrid kõnelevad päris inimestega päris keeles viisil mida eurokraatide klass on võimetu mõistma.
See, kuidas Euroopa Liit käitub poliitilise opositsiooniga mis tahes riigis, on tänaseks selge, vaadates meetmeid, millega on alla surutud AfD parteid Saksamaal, Melonit Itaalias või “kollaste vestide” liikumist Prantsusmaal. Brüssel peab lakkamatult silmakirjalikke loenguid demokraatia kaitsest, kaitstes tegelikkuses poliitilise nomenklatuuri võimu demokraatliku opositsiooni eest, valimata sealjuures vahendeid ning manipuleerides meelevaldselt valimisi kõikjal, kus see vajalikuks osutub.
Brüssel peab lakkamatult silmakirjalikke loenguid demokraatia kaitsest, kaitstes tegelikkuses poliitilise nomenklatuuri võimu demokraatliku opositsiooni eest, valimata sealjuures vahendeid ning manipuleerides meelevaldselt valimisi kõikjal, kus see vajalikuks osutub.
Freddie Ponton
Rumeenia positsioon kirjeldatud süsteemis on eriliselt rõhutatud, kuna tegemist on Ukraina sõja käitamiseks keskse tähtsusega logistilise sõlmega, mis on imenud endasse nii Ukrainasse edasi saadetavaid relvi kui võtnud vastu sealseid sõjapõgenikke, samas kui kogu programmi tulemusena aset leidev vaesumine leiab aset läbi inflatsiooni, mis jääb Rumeenia lihtrahva kanda. See kõik on tänaseks mõistagi ilmne reaalsus, ent selle reaalsuse välja lausumine on keelatud. Georgescu üksnes lausus välja selle mida kõik niigi teavad – et poliitika millele kogu Rumeenia riik on allutatud teenib välishuve, ning rumeenlaste saatust dikteeritakse tegelikult mitte Bukarestist vaid Washingtonist ja Berliinist.
Rumeenias 2024. aasta detsembris aset leidnud riigipööre paljastas kogu maailma ees nn. “euroopa demokraatia” farsi, näidates kuidas valimised on võimalik mis-tahes riigis tühistada meelevaldsete viidetega “salastatud luureinfole”, “algoritmidele” ning kõikvõimalikele meetoditele mida Lääs ise rakendab ülemaailmselt läbi valitsusväliste organisatsioonide, mõttekodade ning meedia ja sotsiaalmeedia kontrolli. Mõistagi ei võetud Georgescu kaasust Euroopa inimõiguste kohtu poolt isegi menetlusse, saates kõikidele riikidele signaali – teie “iseseisvus” on teisejärguline kohustuse ees alluda meie diktaadile.
Ning nüüdseks on Rumeenia jõudnud veelahkmele. Kuigi kartelliparteid asuvad manööverdama, et klopsida kokku uus läänele kuulekas valitsus üksnes ilma Bolojanita on tulemüür rumeenlaste rahvuslike huvide eest seisva Rumeenia ühisusliidu ümber lõhutud ning rumeenlaste seas suurimat toetust omav partei ei ole enam marginaalne poliitiline jõud.
Rumeenlased on ärganud ning demonstreerinud, et nad viimaks mõistavad kes on varastanud nende demokraatia, purustades sedasi režiimi, milles seni oli lubatud osaleda vaid poliitilisel jõududel, kellel on Brüsseli heakskiit.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kogu maailmas, ent eriti tervalt nn. “transatlantilise kogukonna” riikides eksisteerib tänaseks vaid üks eksistentsiaalne poliitiline vastasseis. Selleks vastasseisuks ei ole vastandumine “vasak” ja “parempoolsel” teljel, vaid heitlus mis toimub kahe leeri vahel, mille eesmärgid on teineteise suhtes antagonistlikud nii moraalselt, kui poliitilise programmi tasandil.
Ühes leeris seisavad kõikide riikide poliitilised liikumised, mis seisavad oma rahvaste turvalisuse, vabaduse ja heaolu eest. Teise leeri moodustavad seevastu loendamatutesse, teineteisest eristamatutesse parteidesse näiliselt jagunevad kaadrid, kes toimivad ühetaoliselt riikideüleste võrgustike käepikendusena oma rahvaste allutamisel välismaiste isandate meelevallale.
Viimatinimetatute avalikult välja deklareeritud ideoloogia ja loosungid ei oma sisulist tähendust, olles üksnes kohalikele oludele mugandatud poliittehnoloogiliste lahenduste produkt, mille eesmärk on sisse kasseerida ignorantse elanikkonna hääled, kellel puudub igasugune arusaam sellest kes, milliste vahenditega ning mis eesmärkidel nende üle valitseb. Enamasti see ka õnnestub ning demokraatia näitemängu illusoorsus rebeneb vaid olukordades, kus kogu süsteemi vastutöötamise kiuste peaks rahvas koonduma reaalselt oma rahva turvalisuse ja heaolu eest seisvate persoonide või poliitiliste parteide taha.
Funktsionaalselt kujutavad Euroopa nn “parketikõlbulike” parteide juhid endast seda, mida nimetatakse “comprador eliidiks” või eesti keeles suupärasemalt väljendatuna asehalduriteks. Need on isikud, kelle eesmärk ei ole esindada oma rahva huve välisjõudude ees, vaid allutada oma rahvas riikideülese eliidi diktaadile nii majanduslikult, poliitiliselt, militaarselt, kultuuriliselt kui ka kollektiivse identiteedi vormimise tähenduses.
Funktsionaalselt kujutavad Euroopa nn “parketikõlbulike” parteide juhid endast seda, mida nimetatakse “comprador eliidiks” või eesti keeles suupärasemalt väljendatuna asehalduriteks. Need on isikud, kelle eesmärk ei ole esindada oma rahva huve välisjõudude ees, vaid allutada oma rahvas riikideülese eliidi diktaadile nii majanduslikult, poliitiliselt, militaarselt, kultuuriliselt kui ka kollektiivse identiteedi vormimise tähenduses.
Adrian Bachmann
Oma rahva vabaduse, vara ja enesemääramise õiguse maha müümine on tegevus mille eest saadakse premeeritud läbi ligipääsu “transatlantilisele” võrgustikule, mis tagab elu lõpuni ülimalt tasustatud positsioonid loendamatutes “globalistlikes” organisatsioonides, korporatsioonides ja mõttekodades mis toimivad ringkäenduse põhimõttel.
Loetelu riigijuhtidest ja valitsusliikmetest, kes oma riigi nn “transatlantilisele” kursile suunamise või sellel kursil hoidmise järgselt on maandunud ülimalt tulusatel positsioonidel on sisuliselt ammendamatu ning hõlpsam oleks leida erandeid, kes kinnitavad reeglit. Tasub ehk mainida vaid ühte näidet, mis Eestisse puutuvalt on maailmaareenil kõnekam. Nimelt leidis Soome NATOsse astumist kureerinud peaminister Sanna Marin koheselt peale peaministri toolilt maha astumist rakendust “strateegilise nõunikuna” Tony Blairi instituudis. Blairi, kes Ühendriikide aserahandusministri Paul Craig Robertsi andmetel oli pärast ÜK peaministri positsiooni loovutamist väärt 100 miljonit naela. Siinkohal tasub meeles pidada, et ÜK peaministri palk oli Blairi ametisoleku ajal 121 000 naela aastas ning 100 miljoniline varandus koguti mõne aastaga väidetavasti “strateegilisest nõustamisest”, kõnede pidamisest ning raamatumüügist saadud tuludest. Kommentaarid oleksid siinkohal üleliigsed.
Ehk väga lühidalt kokkuvõetuna – tegemist on inimestega, kes müüvad oma rahva iseenese sotsiaalse ja majandusliku positsiooni edendamise nimel. Ühtlasi on tegemist moraalselt kõige madalama inimtüübiga, kelle tühise isiku piiritu omakasu rahuldamise nimel jäetakse terved rahvad ilma nii vabadusest, varast kui väärikusest ning juhul kui see võõrvõimudele vajalik on, ka eludest.
Tänaseks on comprador eliidi poolt monopoliseeritud enamiku Euroopa riikide riigiaparaadid, mis võimaldab mõista hämmastavat olukorda, kus erakordse ajaloolise, kultuurilise ning materiaalse rikkusega õnnistatud Euroopa rahvad on teostamas kollektiivset enesetappu läbi võlaorjuse, rohepöörde, sõjaihaluse, massiimmigratsiooni, üleregulatsiooni, sõnavabaduse hävitamise ja üleüldise jälgimisühiskonna kehtestamise.
Tänaseks on comprador eliidi poolt monopoliseeritud enamiku Euroopa riikide riigiaparaadid, mis võimaldab mõista hämmastavat olukorda, kus erakordse ajaloolise, kultuurilise ning materiaalse rikkusega õnnistatud Euroopa rahvad on teostamas kollektiivset enesetappu läbi võlaorjuse, rohepöörde, sõjaihaluse, massiimmigratsiooni, üleregulatsiooni, sõnavabaduse hävitamise ja üleüldise jälgimisühiskonna kehtestamise.
Adrian Bachmann
Mitte ükski nimetatud protsessidest ei ole mitte üheski Euroopa riigis orgaaniline nähtus, ammugi rahva tahtest võrsunud protsess, vaid programmiliselt käitatav kava. Samuti ei ole ükski nimetatud protsessidest mitte ühegi Euroopa rahva huvides, ent sellele vaatamata on tegemist programmiga, mida viiakse läbi üleeuroopaliselt. Sealjuures ei oma perioodiliselt läbi viidavad valimised nüüdseks üheski Euroopa riigis sisulist tähtsust, kuna kõikide nn “parketikõlbulike” parteide parketikõlbulikkus sõltub igas Euroopa riigis lojaalsusest programmile, mille tagajärjeks saab olla üksnes kõikide Euroopa rahvaste pöördumatu hääbumine.
See on häving, mille iseloomu äratundmine ning mille täideviijate tuvastamine on Rumeenias aga ka mitmetes teistes riikides tänaseks lõpuks terendamas, pakkudes viimast lootuskiirt, et Euroopa rahvad likvideerivad comprador eliidid enne kui nood Euroopa rahvaste rahvuskodud pankrotistada, immigrantidega üle ujutada ning sõjakeerisesse paisata jõuavad.
Sealjuures ei oma perioodiliselt läbi viidavad valimised nüüdseks üheski Euroopa riigis sisulist tähtsust, kuna kõikide nn “parketikõlbulike” parteide parketikõlbulikkus sõltub igas Euroopa riigis lojaalsusest programmile, mille tagajärjeks saab olla üksnes kõikide Euroopa rahvaste pöördumatu hääbumine.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
Esifoto: Mircea Moira/Shutterstock.com
