Charles Hugh Smith
Meie ühiskond on üha vähem suunatud erakordsuse, täiuslikkuse ja meisterlikkuse taotlusele, olles köidetud nii riigibürokraatias kui majanduses valdavalt keskpärasust taastootvate automatiseeritud süsteemide kütkeisse. Miks see on sedasi ning millised on selle protsessi järelmid, selgitab Charles Hugh Smith.
Monopolide ja kartellide poolt üha ulatuslikumalt rakendatav protsesside automatiseerimine institutsionaliseerib keskpärasuse, mille järelmina vajub peagi unustusehõlma teadmine, mida kujutavad endast tipptase ja kvaliteet, sest inimestel puuduvad üha enam kokkupuuted selliste nähtustega.
Mida enam domineerivad meie majanduses monopolid ja kartellid, seda madalamaks langeb meie elukvaliteet. Olukorras, kus hinnatundlike tarbijate „turuvalik“ on taandunud vaid ühele valikuvõimalusele ehk monopolile või käputäiele sama hinna ja kvaliteediga valikutele ehk kartellile, on monopolidel ja kartellidel vastupandamatu stiimul vähendada kasumi suurendamise nimel kulusid, automatiseerides kõike, mida vähegi võimalik, ning hoida kokku klienditeeninduse kvaliteedilt. Milleks vaevuda kulutama raha klienditeenindusele, kui klientidel polegi mujale minna kui teise äravahetamiseni sarnase kartelli kuuluva korporatsiooni juurde?
Monopolide ja kartellide poolt üha ulatuslikumalt rakendatav protsesside automatiseerimine institutsionaliseerib keskpärasuse, mille järelmina vajub peagi unustusehõlma teadmine, mida kujutavad endast tipptase ja kvaliteet, sest inimestel puuduvad üha enam kokkupuuted selliste nähtustega. Mida enam domineerivad meie majanduses monopolid ja kartellid, seda madalamaks langeb meie elukvaliteet.
Charles Hugh Smith
Kui kliendid on kariloomade kombel kord kokku aetud, muutub korporatsiooni stiimuliks pelgalt keskpärasuse algoritmiline optimeerimine, sest keskpärasus on alati kõigist optimeerimise võimalustest kõige kasumlikum. Klienditeeninduse ja toote või teenuse kvaliteedi liiga silmnähtaval halvenemisel võivad tarbijad üles ärgata ja nõuda olukorra parandamist. Kuid tipptaseme poole püüdlemine on raha raiskamine, sest kliendid on tegelikult ettevõtja pantvangid. Seega milleks raisata ressursse vangidele gurmeetoitude valmistamiseks?
Üks hea kirjeldus selle kohta, kuidas automatiseerimine institutsionaliseerib keskpärasust, on esile toodud artiklis “Algoritmilise kultuuri demoraliseeriv allakäiguspiraal“.
Kui kliendid on kariloomade kombel kord kokku aetud, muutub korporatsiooni stiimuliks pelgalt keskpärasuse algoritmiline optimeerimine, sest keskpärasus on alati kõigist optimeerimise võimalustest kõige kasumlikum.
Charles Hugh Smith
Lühidalt öeldes peavad monopolide ja kartellide töötajad karistuse ähvardusel järgima optimeeritud protseduure, isegi kui need protseduurid raskendavad ülesannete täitmist, takistavad lahenduste leidmist ja vähendavad klienditeeninduse kvaliteeti.
Meie ühiskonna olukord meenutab üha enam Kafka teoses “Loss” kujutatud sisutühja meeletust, kus kõik inimesed on 24/7 hõivatud, kuid kus vaatamata sellele keegi midagi kasulikku tehtud ei saa. Maailmas leidub teadupärast kahte sorti monopole: riiklikud ja eraõiguslikud ning need mõlemad optimeerivad keskpärasust automatiseerimise kaudu.
Meie ühiskonna olukord meenutab üha enam Kafka teoses “Loss” kujutatud sisutühja meeletust, kus kõik inimesed on 24/7 hõivatud, kuid kus vaatamata sellele keegi midagi kasulikku tehtud ei saa.
Charles Hugh Smith
Keskpärasuse automatiseerimine moodustab ühe osa süsteemsest ebakompetentsuse optimeerimisest: töötajad saavad täpselt nii palju koolitust, kui on vaja, et järgida protseduure tavapärastes olukordades. Ent samas jätab sihilikult pealiskaudseks kujundatud koolitus (sest milleks raisata raha töötajate koolitamiseks, kui raske töö saab ära teha odav algoritm?) töötajad täiesti ebakompetentseks selliste kriiside korral, mida suudavad lahendada ainult need, kelle käsutuses on kogu süsteemi hõlmavad kogemuslikud teadmised.
Keskpärasus – tavapärastes tingimustes ju ettevõtjate jaoks niivõrd kasumlik nähtus – garanteerib läbikukkumise kohe, kui mõni normi piiridest välja jääv detail destabiliseerib üleoptimeeritud masinavärgi.
Keskpärasus – tavapärastes tingimustes ju ettevõtjate jaoks niivõrd kasumlik nähtus – garanteerib läbikukkumise kohe, kui mõni normi piiridest välja jääv detail destabiliseerib üleoptimeeritud masinavärgi.
Charles Hugh Smith
Meie üha kasvav sõltuvus algoritmidest tähendab, et tavapäraste tehingute kitsastest piiridest väljapoole jäävates olukordades puudub meil igasugune kompetentsus.
Toon siinkohal ühe näite kompetentsuse kadumisest oma kogemustest: teenus ei toimi, kuid probleem ei vasta ühelegi kolmest menüüs pakutavast standardsest variandist – ja muud valikut ei eksisteerigi kui vaid need kolm algoritmiliselt programmeeritud probleemi. Seega on probleem loogilisest definitsioonist lähtudes lahendamatu.
Võime ulatuslikku kogemustepagasit käsitleda kas teatud tüüpi inimkapitali puhvri või üleküllusena, millele kulutamine tundub ebavajalik seni, kuni kõik toimib tavapäraselt. Kuid kui anomaalsed sündmused paljastavad algoritmiliste menetluste piirangud, ei ole kellelgi enam süsteemi kokkuvarisemise peatamiseks vajalikke kogemusi.
Sedasi ongi automatiseerimine optimeerinud ebakompetentsuse, muutes organisatsioonid haavatavaks ootamatute ja üllatavate tõrgete poolt.
Kokkuvõttes optimeerib keskpärasuse automatiseerimine üksnes ettevõtete kasumlikkust ja töötajate laiskust. Teenuse või toote madal kvaliteet omab ettevõtetele ja riigibürokraatiale samaväärsel viisil üha vähem tähtsust, sest klientidel ei ole reaalset alternatiivi.
Kokkuvõttes optimeerib keskpärasuse automatiseerimine üksnes ettevõtete kasumlikkust ja töötajate laiskust. Teenuse või toote madal kvaliteet omab ettevõtetele ja riigibürokraatiale samaväärsel viisil üha vähem tähtsust, sest klientidel ei ole reaalset alternatiivi.
Charles Hugh Smith
Tehnoloogilise progressi mütoloogia nõuab, et me kummardaksime tehnoloogiat kui kõige maailmas leiduva hea lähteallikat. Samal ajal meie elukvaliteet jätkab langemist lugematutes detailides, sest algoritmiline ebakompetentsus ja keskpärasus on tänaseks kujunenud uueks normiks, langetades muuhulgas ühiskonna vastupidavuse taset punktini, mida üksnes vähesed on võimelised aduma.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ilmselt on kõik tänaseks tunnetanud, et praktiliselt kõikide tarbeesemete ja ka teenuste kvaliteet on aastakümneid drastiliselt langenud. Ent miks see sedasi on? Põhjusi selleks on mõistagi enam kui üks, ent peaasjalikult peitub nähtuste taga fundamentaalne nihe kogu majanduse toimimisloogikas üli(ja üle)finantsialiseeritud turutingimustes.
lmselt on kõik tänaseks tunnetanud, et praktiliselt kõikide tarbeesemete ja ka teenuste kvaliteet on aastakümneid drastiliselt langenud. Ent miks see sedasi on?
Adrian Bachmann
Kapitalismi arengu küpset faasi iseloomustab nimelt olukord, kus börsil noteeritud suurettevõtted, mis toodavad lõviosa elanikkonna poolt tarbitavatest toodetest ja teenustest ei konkureeri enam mitte üksnes teiste samas sektoris tegutsevate ettevõtetega, vaid kapitaliturgudel sisuliselt kõikide teiste majandussektoritega, kuhu on kapitali võimalik ümber paigutada suurema tootluse huvides silmapilkselt. Kui ajalooliselt konkureeris autotootja peamiselt teiste autotootjatega ja mitte meelelahutus või tarkvarasektoriga, siis kõike hõlmav unifitseeritud kapitali ja krediiditurg on aastakümneid nivelleerinud kõik ettevõtted üha enam samade näitajate alusel ühte majandusliku olelusvõitlusse.
Kui ajalooliselt konkureeris autotootja peamiselt teiste autotootjatega ja mitte meelelahutus või tarkvarasektoriga, siis kõike hõlmav unifitseeritud kapitali ja krediiditurg on aastakümneid nivelleerinud kõik ettevõtted üha enam samade näitajate alusel ühte majandusliku olelusvõitlusse.
Adrian Bachmann
Antud asjaolu tingib olukorra, kus ajalooliselt üksnes oma sektoris eksisteerivaid kasumlikkuse näitajaid saavutama või ületama pidavad ettevõtted on pideva surve all konkureerida ka teiste sektorite ettevõtetega, mille tootmiskulud võivad opereerida sootuks madalamal baasil ning mille kasumlikkus on seetõttu märgatavalt kõrgem. Tarkvaraettevõtte, finantsvahendusfirma või meelelahutuskonglomeraadi kasumimarginaalid on näiteks paratamatult teistsugused kui rasketööstusettevõtel – vähemasti juhul kui tegemist ei ole monopoolses positsioonis oleva ettevõttega.
Kuna töötleva tööstuse – mis peaks idee poolest tootma kõige kvaliteetsemaid ning kauakestvamaid hüviseid – kulubaas on paratamatult suurem kui sektoritel, mis loovad virtuaalset, immateriaalset ning oluliselt vähem töötunde ning spetsialiseerumist nõudvaid hüviseid, on mõistetav ka kõikehõlmav trend kulusid maksimaalselt optimeerida, et kasumimarginaalid nii investoritele kui krediiditurgudele jätkuvalt atraktiivsed paistaksid.
Paraku on armutute kapitali ja krediiditurgude paine all toimiv töötlev tööstus olnud aastakümneid olukorras, kus toodangu kvaliteet on lakkamatute kokkuhoiumeetodite tõttu pidevas langustrendis, mille tagajärjena on tekkinud fenomen, mis on tänaseks tuttav kõigile ning mis väljendub tõsiasjas, et praktiliselt kõikide toodete – kodumasinad, transpordivahendid, riided, mööbel, jms – kvaliteet on aastakümneid languses.
Adrian Bachmann
Paraku on armutute kapitali ja krediiditurgude paine all toimiv töötlev tööstus olnud aastakümneid olukorras, kus toodangu kvaliteet on lakkamatute kokkuhoiumeetodite tõttu pidevas langustrendis, mille tagajärjena on tekkinud fenomen, mis on tänaseks tuttav kõigile ning mis väljendub tõsiasjas, et praktiliselt kõikide toodete – kodumasinad, transpordivahendid, riided, mööbel, jms – kvaliteet on aastakümneid languses. Varemalt keskmise hinnataseme toodetelt oodatav korralik kestvus ja kvaliteet on nihkunud preemium kaupadele ning preemium kaupade eluaegne kvaliteedigarantii on juba pikemalt vaid ülikallite toodete pärusmaa.
Ultimatiivselt peegeldab olmekaupade ja teenuste kvaliteedi langus ainelises sfääris sügavamat vaimset-moraalset kriisi ühiskonnas, mille tunnuseks on töö mõtte nihkumine millegi väärtusliku loomiselt kui eesmärgilt iseeneses pelgaks rikastumise vahendiks, kus võitjaks – kui mitte moraalsel, siis materiaalsel tasandil – osutub see, kes suudab minimaalse pingutusega ekstraheerida teistelt maksimaalsel määral ressursse. Ehk teisisõnu – müüa võimalikult kallilt midagi võimalikult odavat. See on nullsumma mäng, kus väga vähesed rikastuvad väga paljude vaesumise hinnaga.
Ultimatiivselt peegeldab olmekaupade ja teenuste kvaliteedi langus ainelises sfääris sügavamat vaimset-moraalset kriisi ühiskonnas, mille tunnuseks on töö mõtte nihkumine millegi väärtusliku loomiselt kui eesmärgilt iseeneses pelgaks rikastumise vahendiks.
Adrian Bachmann
Ent vaatamata suurkorporatsioonide silmakirjalikkusesse rüütatud kasumiahnuse domineerimisele tänapäeva majandusringluses, on siiski säilinud veel (enamasti väike-)ettevõtteid, ettevõtjaid ning meistreid, kelle töö viljad mitte üksnes ei vaja, vaid ka väärivad meie panust, et printsiip “tööline on oma tasu väärt” võiks ka edaspidi kehtida. Kuigi nende poolt loodu on paratamatult kallima hinnatasemega kui hiiglaslikke mastaabisääste ning kvaliteedikärpeid viljelevate suurkorporatsioonide poolt pelga rahateenimise nimel toodetu, ületab selle kvaliteet ja kestvus enamasti masstoodangu määral, mis teeb ostu õigustatuks mitte ainult moraalse, vaid ka majandusliku loogika alusel.
Vaatamata suurkorporatsioonide silmakirjalikkusesse rüütatud kasumiahnuse domineerimisele tänapäeva majandusringluses, on siiski säilinud veel (enamasti väike-)ettevõtteid, ettevõtjaid ning meistreid, kelle töö viljad mitte üksnes ei vaja, vaid ka väärivad meie panust, et printsiip “tööline on oma tasu väärt” võiks ka edaspidi kehtida.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD: