Site icon Makroskoop

Sotsiaalse staatuse kaotus depressiooni aluspõhjusena 

Foto: Gadiel Lazcano/Unsplash

Teadlaste poolt korraldatud eksperimendis selgus, et alfahiiri tabab nõrgematele kaotades depressioon

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2023/03/20230308-Sotsiaalse-staatuse-kaotus-depressiooni-aluspohjusena-UHISKOND-KULTUUR-AUDIO.mp3

Teadlased uurivad sotsiaalse staatuse kaotamise neuroloogilist mõju. 

Kui kaks isast hiirt kohtuvad suletud ruumis, on suhtlusreeglid selged: madalama positsiooniga hiir peab järele andma. Kuid kui teadlased korraldavad tingimused nõrgemate kasuks, langeb kõrgemal positsioonil olev hiir depressioonilaadsesse spiraali.  

Sedasi järeldati uues neurokuvamise uuringus, mis näitas, kuidas hiire aju reageerib sotsiaalse staatuse ootamatule kadumisele. Sotsiaalse staatuse kaotus on inimeste, eriti meeste, depressiooni üheks peamiseks riskiteguriks. 

Sotsiaalse staatuse kaotus on inimeste, eriti meeste, depressiooni üheks peamiseks riskiteguriks. 

Stanfordi ülikooli neuroteadlane ja psühhiaater Neir Eshel, kes ei olnud uuringuga seotud, on uuringu ülesehitust tunnustanud, kuid hoiatab, et tulemuste üldistamiseks inimestele on vaja rohkem tööd teha. 

Hiired elavad nii laboris kui looduses hierarhiates. Laboris moodustavad kõrgeima positsiooniga isased aga eriti despootlikke režiime. Ühel või mitmel domineerival “alfahiirel” on eelisjuurdepääs toidule ja emasloomadele. Nad võivad pissida kuhu iganes soovivad, mitte tavahiirtele selleks eraldatud nurgas.  

Zhejiangi ülikooli meditsiinikooli neuroteadlane Hailan Hu tahtis teada, mis juhtub hiir-valitsejate ajus, kui nende järjestust hierarhias muuta. Koos kolleegidega korraldas ta hiirte tahete kokkupõrke tegelikku võitlust või verevalamist vältides. Kümme korda päevas nelja päeva jooksul panid teadlased domineeriva hiire koos alluvaga ninad vastamisi kitsasse läbipaistvasse torusse. Siis blokeerisid nad madalama positsiooniga isendi väljapääsu, jätmata talle muud valikut kui oma juhile läheneda. 

Alguses astusid domineerivad hiired tõusikutele vastu ja kaitsesid oma ala. Kuid neljandaks päevaks taganesid nad vabatahtlikult oma vastaste eest vaid mõne sekundi pärast. Seda tehes langesid hiirekuningad sotsiaalses staatuses ja kaotasid oma kõrgemad hüved, sealhulgas VIP-juurdepääsu nurgas asuvale soojale pesale. 

Kui teadlased tekitasid näriliste sotsiaalses korras kaose, hakkasid varem domineerinud hiired ilmutama hiirte depressiooni sümptomeid. Nende isu suhkruvee järele kahanes. Laialdaselt kasutatavas näriliste “meeleheite” testis, kus teadlased kukutavad hiiri veepaaki, et mõõta, kui kaua nad pinnal püsimiseks võitlevad, loobusid nad ujumisest kiiremini. 

Kui teadlased tekitasid näriliste sotsiaalses korras kaose, hakkasid varem domineerinud hiired ilmutama hiirte depressiooni sümptomeid. Nende isu suhkruvee järele kahanes. Laialdaselt kasutatavas näriliste “meeleheite” testis, kus teadlased kukutavad hiiri veepaaki, et mõõta, kui kaua nad pinnal püsimiseks võitlevad, loobusid nad ujumisest kiiremini. 

Näriliste ajutegevuse uurimiseks kasutasid Hu ja tema kolleegid kiudfotomeetriat, mis on omamoodi ajukuvamise ja meelekontrolli tehnikate kombinatsioon. Teadlased leidsid, et hiirtel aktiveerus ajutüve lähedal piirkond, mida inimeste puhul on nimetatud ka “pettumuskeskuseks” (lateral habenula, LHb). See on kõige aktiivsem siis, kui elu ei vasta meie ootustele – kui ei saa soovitud tööd või kui saate teada, et keegi on sügavkülma jäetud jäätise ära söönud. See piirkond on depressiooniga inimestel sageli hüperaktiivne, lisab Hu. 

Ajutüve lähedal asuv piirkond, mida inimeste puhul on nimetatud ka “pettumuskeskuseks” (lateral habenula, LHb), on kõige aktiivsem siis, kui elu ei vasta meie ootustele – kui ei saa soovitud tööd või kui saate teada, et keegi on sügavkülma jäetud jäätise ära söönud. See piirkond on depressiooniga inimestel sageli hüperaktiivne.

Teadlased leidsid, et kui eliithiired olid sunnitud taganema, hakkasid nende LHb-de rakud sarnaselt inimeste depressioonis täheldatud mustritega plahvatuslikult signaale välja saatma. Kui teadlased selle närvitegevuse valgusega vaigistasid või kui hiirtele manustati antidepressant ketamiini, paranes näriliste meeleolu.  

Tulemused viitavad, et vähemalt hiirtel sõltub depressiivsete sümptomite ravimine nõiaringi katkestamisest, ütleb Hu. Kui me kohtame lahknevust oma ootuste ja reaalsuse vahel – troonilt tõugatud hiirte puhul oma positsiooni kaitsmise või kaotamise vahel – ärritab  ebakõla LHb neuronid üles. Järgmisena blokeerib LHb närviteed, mis on seotud otsuste tegemise ja emotsionaalse kontrolliga, “nõrgendades meie vaprust” ja muutes meie enda ootuste täitmise veelgi raskemaks, selgitab Hu. Kui pettumused ja ebaõnnestumised kuhjuvad, kasvab LHb-s aktiivsus pidevalt. Aja jooksul hakkab tsükkel Hu sõnul paljuski depressiooniga sarnanema. 

Naistel on kaks korda suurem tõenäosus depressiooni langeda.

See hüpotees on intuitiivselt mõistlik, kommenteerib Eshel. “Kui olete pessimistlik, võite tegutseda viisil, mis kinnitab teie olemasolevaid uskumusi.” Siiski on tulemuste inimeste depressiooni kohta kehtivuse välja selgitamine “palju keerulisem”, lisab ta. Esiteks töötab vastasseisu korraldamine ainult isaste puhul, sest emastele hiirtele kehtivad teistsugused sotsiaalsed reeglid. Teadlased otsivad endiselt naiste sotsiaalse stressi põhjustatud depressiooni analooge näriliste juures. “Surve leida, mida me saaks emaste hiirtega katsetada, on suur,” märgib Eshel, arvestades, et naistel on kaks korda suurem tõenäosus depressiooni langeda. 

Hu väitel viitab tema uuring siiski ühele inimestele potentsiaalselt kasulikule  ideele. “Püüdke mitte harjuda alati võitma.” Lõppude lõpuks, mida kõrgemad on teie ootused, seda valusamini võite kukkuda.  

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Exit mobile version