Saksamaa valitsus on asunud subsideerima Liitvabariigi rasketööstusettevõtete poolt tarbitavat elektrienergiat, kehtestades hinnapiirangu 0,05 eurot kilovatt-tunni kohta aastatel 2026–2028. Tegemist on meeleheitliku sammuga, mille eesmärgiks on pidurdada riigi tööstuse lagunemise üha kiirenevat tempot.
Kantsler Friedrich Merz teatas novembris, et Berliini koalitsioonipartnerid jõudsid viimaks kokkuleppele pärast mitmeid kuid väldanud arutelusid ning et läbirääkimised Euroopa Komisjoni heakskiidu saamiseks on „suures osas lõppenud”.
Saksa valitsuse poolt alates järgmisest aastast rakendatav meede on suunatud riigi energiamahukate tööstusharude toetuseks, sh terasetööstus, keemiatööstus ja autotööstus. Saksa suurimad tööstuskontsernid on korduvalt hoiatanud, et tänaseks Ameerika Ühendriikidest kaks korda kõrgemate energiakuludega Saksamaa tööstus ei ole olukorra jätkudes enam maailmaturgudel konkurentsivõimeline.
Saksa suurimad tööstuskontsernid on korduvalt hoiatanud, et tänaseks Ameerika Ühendriikidest kaks korda kõrgemate energiakuludega Saksamaa tööstus ei ole olukorra jätkudes enam maailmaturgudel konkurentsivõimeline.
Saksamaa energiaturg on Euroopa suurim, tarbides aastas ligikaudu 500 teravatt-tundi, ning see on olnud tugeva surve all.
Alates 2022. aasta energiakriisist on elektrihinnad Saksamaal jäänud volatiilseks – käesoleval sügisel tõusid need taas, niipea kui taastuvenergia tootmine vähenes ja gaasil töötavate elektrijaamade toodang tõusis kõrgeimale tasemele alates 2021. aastast.
Madal tuulekiirus, nõrk hüdroenergia tootmine ja elektrivõrgu nn “pudelikaelad” on sundinud Saksamaad tarne stabiliseerimiseks põletama rohkem (CO2 kvootidega maksustatud) maagaasi ja kivisütt.
Elektritootmise kitsaskohad on muutnud energiajulgeoleku Saksamaa keskseks poliitiliseks küsimuseks. Prognoosid külma talve kohta on tänaseks kergitanud Saksamaa elektrienergia futuurid ligi 100 euroni megavatt-tunni kohta, mis on ergutanud sakslaste kasvavat nördimust riigi tööstuse konkurentsivõime ning kodumajapidamiste ostujõu pideva languse üle.
Saksa töösturid märgivad, et riiklik ajutine toetus on hädavajalik, et vältida tootmise täielikku üleminekut välismaale. Meetme kriitikud väidavad seevastu, et mehhanism üksnes maskeerib Euroopa suurima tööstusriigi süvenevaid struktuurseid probleeme, milleks on eeskätt vananev infrastruktuur, aeglane tootmislubade väljastamine ning ebausaldusväärne roheenergia tootmine.
Berliin omalt poolt loodab, et kolmeaastane leevendusperiood annab aega Saksamaa elektrivõrgu võimsuse suurendamiseks ning paindliku tootmise lisamiseks.
Analüütikute hinnangul sõltub Saksamaa tööstuse püsimajäämine nüüd sellest, kas ja kui kiiresti suudetakse energiakriis lahendada. Toimivate lahenduste puudumisel ootab spetsialistide hinnangul Saksamaa tööstussektorit kümnendi lõpuks ees krahh.
Analüütikute hinnangul sõltub Saksamaa tööstuse püsimajäämine nüüd sellest, kas ja kui kiiresti suudetakse energiakriis lahendada. Toimivate lahenduste puudumisel ootab spetsialistide hinnangul Saksamaa tööstussektorit kümnendi lõpuks ees krahh.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühest küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu sooritama, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Tegemist on mudeliga, millest väljumine nõuaks (geo)poliitilist kursimuutust, mida ükski liitvabariigi “peavoolu” poliitiline partei, akadeemiline institutsioon ega meediakontsern ei ole võimeline täide viima. Sellest tulenevalt ootab Saksamaad käesoleval sajandil ees vaid üks kahest saatusest: kas majanduslik (Saksa suurettevõtted kolivad juba praegu oma tootmist Euroopast välja) ja etnilis-kultuuriline surm (ligi neljandik Saksamaa elanikest on tänase seisuga sisserändajate järeltulijad) või revolutsioon ning riigipööre, mis suudaks sakslaste kui rahvuse hävingut väärata. Kumb saatus Saksamaad tabab, muutub selgemaks juba järgnevatel kümnenditel, määrates seeläbi suuresti ära kogu Euroopa rahvaste saatuse.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
