Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
Rohepöördest ning energeetikapõuast tulenev Euroopa keemiatööstuse tootmismahtude drastiline langus võib sektori ettevõtete hinnangul peagi kaasa tuua kogu tööstusharu kokkuvarisemise.
Kontinendi keemiatoodete tootmisvõimsus on kiirenevas tempos kadumas ja edasised tagajärjed on murettekitavad, hoiatavad hiljuti õitsenguperioodi läbinud tööstusharu suurimate ettevõtete juhid. Tööstusjuhid nõuavad kiireid ja ulatuslikke muudatusi Euroopa Liidu poolt ette kirjutatud õigusaktides, kirjutab Poola väljaanne Business Insider.
Vaid mõne aastaga on kontinendil kadunud ligi 10 protsenti keemiakontsernide tootmisvõimsusest. Tööstuse esindajad hoiatavad, et Euroopa keemiakombinaatide loovutatud positsioonid võtavad kiiresti üle odavamad analoogid Aasiast ja Lähis-Idast, kuna Euroopa ettevõtted on plahvatuslikult kasvanud energiahinna, rohepöörde juurutamisest tulenevate CO2-kulude ning tiheda regulatsioonide võrgustiku koormuse tõttu kokkuvarisemise äärel.
Keemiatööstus annab hetkeseisuga ligikaudu 7 protsenti kogu Euroopa tööstustoodangust ja tagab üle miljoni otsese töökoha, millele lisandub täiendavalt 3–5 korda rohkem sektoriga vahetult seotud töökohti, peamiselt väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.
Keemiatööstus annab hetkeseisuga ligikaudu 7 protsenti kogu Euroopa tööstustoodangust ja tagab üle miljoni otsese töökoha, millele lisandub täiendavalt 3–5 korda rohkem sektoriga vahetult seotud töökohti.
BASF Polska tegevjuhi Katarzyna Byczkowska sõnul on viimase kolme aasta jooksul Euroopas likvideeritud ligikaudu 9 protsenti keemiatööstuse tootmisvõimsusest ning aastatel 2023–2024 kahaneb Euroopa keemiatööstus 14 protsenti. Samal ajavahemikul kasvas keemiatööstuse tootmine nii Hiinas, Venemaal kui ka Ameerika Ühendriikides.
„Oleme Euroopas otsustanud mängida mängu teistmoodi reeglite alusel, olles samas sunnitud konkureerima samal mänguväljakul… ning see on mäng, mida me oleme nüüd kaotamas,” sõnab “Qemetika” keemiakontserni tegevjuht Kamil Majczak.
BASF Polska tegevjuhi Katarzyna Byczkowska sõnul on viimase kolme aasta jooksul Euroopas likvideeritud ligikaudu 9 protsenti keemiatööstuse tootmisvõimsusest ning aastatel 2023–2024 kahaneb Euroopa keemiatööstus 14 protsenti. Samal ajavahemikul kasvas keemiatööstuse tootmine nii Hiinas, Venemaal kui ka Ameerika Ühendriikides.
Majczaki arvates usub Euroopa jätkuvalt, et saab teistele maailma riikidele oma reegleid peale suruda, samal ajal kui Hiina, Ameerika Ühendriigid ja India näevad maailma tiheda konkurentsiga turuna, kus laiendada oma mõjusfääri ning vallutada üha uusi positsioone.
„Me ei saa oodata, et arengumaad muutuksid äkitselt “roheliseks” ja soostuksid muutma Euroopa diktaadi alusel oma tootmisprotsesse kolm korda kallimaks” (nagu Euroopa ettevõtted Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu on sunnitud tegema), sõnab Poola juhtiva keemiakontserni tegevjuht.
„Me ei saa oodata, et arengumaad muutuksid äkitselt “roheliseks” ja soostuksid muutma Euroopa diktaadi alusel oma tootmisprotsesse kolm korda kallimaks” (nagu Euroopa ettevõtted Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu on sunnitud tegema), sõnab Poola juhtiva keemiakontserni tegevjuht.
Majczak rõhutab, et kulude tõusu tagajärjed on juba pärale jõudnud. Euroopas suletakse üha enam tehaseid ja paljud keemiasektori ettevõtted on viimased kaks-kolm aastat ellu jäänud üksnes tänu varasematele kasumitele.
„Kuid see puhver on otsa saamas ning kui tehased kord suletakse, ei avata neid enam. Inimesed lahkuvad, tootmisvõimsus kaob ning see ei taastu aasta või kahe jooksul,” hoiatab Qemetica tegevjuht.
Näiteks põllumajanduse jaoks keskse tähtsusega väetiste puhul moodustab gaasi hind 75–80 protsenti toote tootmiskuludest. Euroopa on juba aastaid olnud gaasi importija, kuid viimastel aastatel (st pärast Venemaa energeetikatarnete ulatuslikku sanktsioneerimist) on terve kontinendi tööstus olnud sunnitud kasutama varasemast palju kallimaid energeetika allikaid. See on Azoty-taolistele väetisettevõtetele saatuslikuks kujunemas.
„Oleme hiljuti olnud tunnistajateks, kuidas Ameerika Ühendriikides on sealsete ettevõtete poolt kasutatav gaas 4–6 korda odavam kui Euroopas,” meenutab BASF Poola tegevjuht Katarzyna Byczkowska ning Qemetica tegevjuht Kamil Majczak märgib, et energiakulude erinevused peegelduvad ka Euroopa ja Ameerika tehaste kasumiaruannetes. Kokkuvõttes tuleb Euroopa ettevõtete kulubaasi lisada ka rohepöörde poliitikaga peale surutud rängad CO2-heitmete tasud, mis Majczaki sõnul on väljaspool Euroopat praktiliselt olematud, välja arvatud ehk üksnes USA Kalifornia osariigis kehtiv analoogne süsteem.
„Oleme hiljuti olnud tunnistajateks, kuidas Ameerika Ühendriikides on sealsete ettevõtete poolt kasutatav gaas 4–6 korda odavam kui Euroopas,” meenutab BASF Poola tegevjuht Katarzyna Byczkowska.
Tööstuse esindajad rõhutavad, et nad ei sea kahtluse alla Euroliidu poolt nõutud süsinikdioksiidi heitmete vähendamise suunda, vaid selle tempo ja ulatuse olukorras, kus Euroopa tööstus ägab niigi talumatute energiakulude all.
Katarzyna Byczkowska toob esile kaks regulatiivse ülekoormuse taset. Esiteks on regulatiivse koormuse täitmisest tulenevad otsesed kulud, nagu EL-i nn CLP-määruse puhul. Ühe näitena Euroopa Liidu regulatsioonide talumatuse tasemest mainib BASF-i Poola haru juht keemiliste ainete etikettidel kasutatava kirjatüübi muutmise nõuet, mille täideviimine maksis tema ettevõttele üle 300 miljoni euro. Teiseks tasandiks on regulatsioonide arvukuse ja pideva muutlikkuse tõttu suurenev struktuuriline koormus, mis tekitab kaost, vähendab prognoositavust ja võtab ressursse ära teadus- ja arendustegevuselt.
Ühe näitena Euroopa Liidu regulatsioonide talumatuse tasemest mainib BASF-i Poola haru juht keemiliste ainete etikettidel kasutatava kirjatüübi muutmise nõuet, mille täideviimine maksis tema ettevõttele üle 300 miljoni euro.
„Me kulutame Euroopas (Euroopa Liidu) regulatsioonide järgimisele tänaseks kaks korda rohkem raha kui me kulutame ettevõtete teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks,” märgib Saksa keemiagigandi BASF Poola haru juht. Kogu kontinendil tähendab see teadus- ja arendustegevuse kulutuste 8-protsendilist langust, samal ajal kui Hiinas ja USA-s kulutused aastast aastasse üksnes kasvavad.
Grupa Azoty asepresident Paweł Bielski juhib tähelepanu asjaolule, et EL-i kliimapakett ja sellele järgnenud “Fit for 55” elemendid töötati välja täiesti teistsugustes tingimustes kui need, milles tööstus täna tegutseb. „Roheline kokkulepe võeti vastu ajal, mil keegi ei arvestanud pandeemiat, sõda Ukrainas ega Euroopa energiabilansi kiiret muutust,” väidab ta. Tema arvates jääb nn “dekarboniseerimise” suund Euroopas muutumatuks, isegi kui mõned eeskirjad ametlikult peatatakse.
„Me kulutame Euroopas (Euroopa Liidu) regulatsioonide järgimisele tänaseks kaks korda rohkem raha kui me kulutame ettevõtete teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks,” märgib Saksa keemiagigandi BASF Poola haru juht.
Sümboolne näide on ETS-süsteem ehk üleeuroopaline heitkogustega kauplemine. Byczkowska selgitab, ettevõtted lihtsalt ei suuda kriisi ajal ning uute hädavajalike investeeringute puudumise tingimustes “lisada” täiendavaid miljardeid aastas sertifikaatide ostmiseks.
Samas kasutavad Hiina tootjad ära odavamat energiat ja vähem piiravaid eeskirju ning sisenevad üha agressiivsemalt Euroopa turule, alates väetistest kuni plastmassideni.
Paweł Bielski juhib tähelepanu asjaolule, et alles hiljuti oli Euroopa maailmas liidripositsioonil polümeeride tööstuses, sealhulgas polüamiidide tootmises autotööstuse, ehituse ja pakendite tarbeks. Tänaseks on antud segmendis domineerima tõusnud Hiina, mis annab nüüd 67% kogu globaalsest polümeeride toodangust.
Bielski usub, et sarnane trend on täheldatav ka väetiste valdkonnas: Venemaale, Ameerika Ühendriikidesse ja Pärsia lahe riikidesse rajatakse üha uusi mastaapseid tootmisrajatisi, mis ei realiseeri kogu oma toodangut kodumaal, vaid suunavad selle muu hulgas ka Euroopasse.
Adrian Bachmanni kommentaar:
„Me kulutame Euroopas (Euroopa Liidu) regulatsioonide järgimisele tänaseks kaks korda rohkem raha kui me kulutame ettevõtete teadus- ja arendustegevuse finantseerimiseks.”
Saksa tööstuse keemiahiiu Poola allharu juhi poolt välja lausutud fakt on iseeneses küllaldane, illustreerimaks kogu Euroopa enda võimusesse haaranud degeneratiivset protsessi. Protsessi, mille käigus Euroopa Liit on tänaseks muutunud ideoloogiliselt monomaaniliseks institutsionaalseks rägastikuks, mille olemasolu antud kujul kuulutab ette Euroopa rahvaste poolt aastasadade jooksul loodud teaduslik-tehnoloogilise, infrastruktuurilise ning tööstusliku rikkuse süstemaatilist hävitamist isikute poolt, kellel puuduvad igasugused teened varasematel sajanditel inimkonna kadestusobjektiks olnud tsivilisatsiooni materiaalse ja vaimukultuuri loomisel.
Ideoloogilise korrektsuse, oportunistliku karjerismi ning täieliku professionaalse küündimatuse poolt defineeritud eurobürokraatide klassi innukus hävitada loendamatute Euroopa ettevõtjate, tööliste, teadlaste, inseneride ja leidurite poolt sajandite jooksul loodud tööviljad kõigest mõne aastaga on miskit, millele ei pruugi inimkonna ajaloo arvukate tsivilisatsioonide kokkuvarisemiste epohhide seas leida võrdset.
Ideoloogilise korrektsuse, oportunistliku karjerismi ning täieliku professionaalse küündimatuse poolt defineeritud eurobürokraatide klassi innukus hävitada loendamatute Euroopa ettevõtjate, tööliste, teadlaste, inseneride ja leidurite poolt sajandite jooksul loodud tööviljad kõigest mõne aastaga on miskit, millele ei pruugi inimkonna ajaloo arvukate tsivilisatsioonide kokkuvarisemiste epohhide seas leida võrdset.
Adrian Bachmann
Eeskätt on hämmastav kogeda Euroopa Liidu monomaanilise rohepöörde ning maniakaalse sõjakihu poolt esile kutsutud lagunemisprotsesside kiirust, mis ennustab Euroopa rahvaste sotsiaalmajandusliku heaolu kollapseerumist sootuks madalamale tasemele kõigest ühe inimpõlve jooksul.
Keda huvitab, see võib lugeda ja kuulata põhjalikumaid käsitlusi Euroopa olukorra reaalsusest, selle aluspõhjustest ning tagajärgedest alljärgnevas viidatud lugudes.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
