“Lämmastikusõja” tagajärjeks olev põllumajanduslik katastroof on iga päevaga kogu maailma üldsuse silmis üha ilmsemaks muutumas. Kogu planeedi toiduvarusid ootab ees kokkuvarisemine, kui lämmastikväetiste kasutamist “rohepöörde” programmist tulenevate nõuete kohaselt rangelt piiratakse.
Rohepöörde toetajad väidavad, et põllumajanduses toidu kasvatamiseks kasutatav väetis soojendab Maad ning põhjustab kahjulikke muutusi kliimas, kuna väetise kõrvalsaaduseks olev dilämmastikoksiid eraldub atmosfääri.
Hiljuti avaldatud teadustöö demonstreerib, et kogu jutt lämmastikväetiste ära kaotamise vajadusest on sõge, kuna tegelikkuses on planeedi temperatuur möödunud sajandil tõusnud sisuliselt null, ehk täpsemalt 0,064 kraadi võrra.
Hiljuti avaldatud teadustöö demonstreerib, et kogu jutt lämmastikväetiste ära kaotamise vajadusest on sõge, kuna tegelikkuses on planeedi temperatuur möödunud sajandil tõusnud sisuliselt null, ehk täpsemalt 0,064 kraadi võrra.
Välja mõeldud globaalse soojenemise kriisi lahendamiseks määratud ettekirjutused on tänaseks jõudnud juba laastada saareriiki Sri Lankat, kus lämmastikväetiste keelustamine põhjustas kogu toidusaagi järsu kokkukuivamise ning viis selleni, et riigi president põgenes kabuhirmus hävingu ääremaile viidud riigist.
Kanada valitsus on võtnud kinnisideeks N2O taseme vähendamise 30% võrra aastaks 2030. Hollandi valitsus järgib aga Euroopa Liidu juhiseid ning üritab põllumajandustootjaid ära kaotada. Hollandi keskvalitsuse poolt väljastatud subsiidiiumd farmeritele on seotud range piiranguga mitte alustada uuesti põllumajandustootmist kusagil EL-is. Poliitiline rahulolematus kasvab Madalmaades kiiresti ning juba praegu kardetakse põllumajandustoodete pakkumise kokku kukkumist maailmaturul, kuna Holland on suuruselt teine toiduainete eksportija maailmas.
Lämmastik on taimede ainevahetuse oluline komponent, mis saadakse mullast. Paraku ei sisaldu mullas piisavalt lämmastikku, et kasvatada taimi sellises ulatuses, mis on vajalik maailma populatsioonide toitmiseks. Enne kaubanduslike lämmastikväetiste leiutamist oli toiduainete kasvatamise ettearvamatuse tõttu maailmas sageli näljahäda. Ilma väetiseta oleme sunnitud tunnistama näljahädade naasemist kogu maailmas, millega peavoolu “netonulli” monomaaniasse langenud poliitikud peavad hakkama lähitulevikus tegelema. Võltsvooruslikkust väljendavad rohelised luulud “tagasi metsikusse ellu pöördumisest”, putukatest toitumisest ja mahepõllumajandusest ei suuda reaalsuses toita isegi neljandikku maailma elanikkonnast.
Ilma väetiseta oleme sunnitud tunnistama näljahädade naasemist kogu maailmas, millega peavoolu “netonulli” monomaaniasse langenud poliitikud peavad hakkama lähitulevikus tegelema. Võltsvooruslikkust väljendavad rohelised luulud “tagasi metsikusse ellu pöördumisest”, putukatest toitumisest ja mahepõllumajandusest ei suuda reaalsuses toita isegi neljandikku maailma elanikkonnast.
Nelja väljapaistva teadlase hiljuti avaldatud teoreetilises füüsikaartiklis tõdeti, et on tõendeid, et N2O kogus planeedi atmosfääris on kogu aeg kõikunud. Jääaegadevahelistel perioodidel, nagu ka see, milles praegu elame, on atmosfääri kontsentratsioonis pidevalt suured muutused toimunud. Lämmastikoksiid on tõepoolest mõjusam “kasvuhoonegaas” kui süsinikdioksiid, kuid see moodustab planeedi atmosfäärist üksnes 0,34 osakest miljoni kohta (ppm), kasvades sealjuures vaid 0,00085 osakese võrra aastas.
Nagu kõigil kasvuhoonegaasidel, väheneb ka N2O võime püüda soojust infrapunaspektri kitsastes vahemikes pärast teatud taset, mil ka see gaas “küllastub”. See aitab selgitada, miks kasvuhoonegaaside tase on minevikus olnud oluliselt kõrgem, ilma et Maa oleks kunagi lõpetanud apokalüpsisega.
Teatud aja möödudes muutub igasugune suurenenud soojenemine füüsikute sõnul logaritmiliseks, mis tähendab, et see tõuseb üha aeglasemalt vastusena täiendavatele kasvuhoonegaasidele, mis annab jällegi usutava seletuse, miks planeedi Maa temperatuurid on arheoloogiliste leidude alusel püsinud suhteliselt stabiilsed.
Planeedi Maa temperatuurid on arheoloogiliste leidude alusel püsinud suhteliselt stabiilsed.
Paistab, et iga päev toob kaasa uusi muresid kollektivistliku netonulliprojekti poolt põhjustatava hävingu pärast. Nagu oleme näinud hiljutistes artiklites, kujutlevad valitsuse rahastatud U.K. FIRES projekti netonullifanaatikud 2050. aastaks maailma, kus Suurbritannia kaotab 75% kogu oma tarbitavast energiast.
Lendamine, laevaga liikumine ning veise- ja lambaliha söömine plaanitakse rohepöörde hullusesse langenud valitsuste poolt keelustada, samas kui tellised, betoon ja klaas peaaegu lakkavad eksisteerimast.
Füüsikute sõnul mõistavad vähesed kodanikud, et lämmastikväetiste mõju atmosfäärile on tegelikkuses täiesti “tühine”. Rohepöörde programmi sisse kirjutatud keelud põllumajanduse, karjakasvatuse ja piimanduse kohta “ei avalda kliimale mingisugust mõõdetavat mõju, kuid paljud neist kahjustavad oluliselt põllumajanduse tootlikkust ja toiduvarusid,” lisasid füüsikud. Siinjuures tuleb märkida, et üks peamisi tegureid, mis on viimastel aastatel põhjustanud maailmas “enneolematut” toidu küllust, on olnud mineraalsete lämmastikväetiste kasutamine. “Ilma lämmastikväetiseta ei ole väga tootlikku põllumajandust lihtsalt võimalik säilitada,” nendivad teadlased.
Princetoni ja MIT ülikoolide professorite William Harperi ja Richard Lindzeni ühistööna avaldatud uurimusest nähtub, et miljardid inimesed kogu maailmas seisaksid silmitsi näljaga, kui lämmastikväetiste tootmine keelustataks. Kogu programm tekitaks teadlaste sõnul koheselt “ülemaailmse näljahäda”, kui poolel maailmal poleks siis enam lihtsalt piisavalt süüa.
GRAAFIK ÜLAL: Oma väidete toetamiseks avaldasid autorid ülaltoodud graafiku. See näitab selgelt põllukultuuride saagikuse “märkimisväärset” suurenemist pärast lämmastikväetiste laialdase kasutamise algust umbes 1950. aastal.
Oma uurimustöös viitab Happer katastroofidele, mis on leidnud aset minevikus niipea, kui “ideoloogiliselt juhitud” valitsuse põllumajandusmandaadid on reaalsuses käiku lastud.
Nõukogude Liidus viis ideoloogiline sõda põllumeeste vastu 1930. aastatel miljonite inimeste nälga suremiseni. Rahvamälestused Golodomorist (näljamõrv) on oluliseks faktoriks ka praegu käivas Ukraina sõjas.
Asjade reaalne seis on ilmne. Kõikvõimalikud ettekirjutused piirata loomade arvukust ja väetiste kasutamist vähendaksid tulevikus ekstreemsel määral põllumajanduse saagikust. Mis on rohepöörde lämmastikukeelu programmi juures kõige hullumeelsem, on aga tõsiasi, et selleks, et lämmastikuväetistest ilma jäetud põllumajandussektor suudaks inimkonda edasi ära toita, tuleks sellel tungida üha enam metsikusse loodusesse, sedasi mitte päästes, vaid hävitades planeedi looduskeskkonda.
Kogu programmi “tulemuseks oleks rohkem keskkonnastressi, mitte vähem,” kirjutavad füüsikud. Seega tuleb mõistusvastane poliitika, mille resultaadiks on ühtaegu nii inimkonna kui looduskeskkonna hävitamine, visata koheselt prügikasti, enne kui selle rakendajad jõuavad visata prügikasti miljardid inimesed ja miljonid ruutkilomeetrid puutumata loodust.
Mis on rohepöörde lämmastikukeelu programmi juures kõige hullumeelsem, on aga tõsiasi, et selleks, et lämmastikuväetistest ilma jäetud põllumajandussektor suudaks inimkonda edasi ära toita, tuleks sellel tungida üha enam metsikusse loodusesse, sedasi mitte päästes, vaid hävitades planeedi looduskeskkonda.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
