Ühendriikides viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud fundamentaalne sotsiaalmajanduslik muutus peegeldub asjaolus, et föderaalvalitsuse rahatrükile ning riigivõla lakkamatule kasvule tuginevatest subsiidiumitest sõltuvate maakondade arv on 2000-2024 perioodil kasvanud 300-lt 2000 omavalitsusüksuseni. Vaesuva elanikkonna riigi rahaga üleval pidamise lõpetamisest ei ole huvitatud aga kumbki suurpartei, mis on aastakümneid võimaldanud USA töökohtade välja eksportimisest tingitud vaesuse teket.
Ameeriklaste sõltuvus valitsuse toetusest on rekordiliselt tõusnud ja selle peamiseks põhjuseks on valitsuse programmid nagu sotsiaalkindlustus ning tervisekassa programmid Medicare ja Medicaid.
Kuna riigi toetuste olemasolu on eriliselt oluline majanduslikult kõige raskemas olukorras piirkondades, millest paljud on USA presidendivalimiste seisukohalt võtmetähtsusega, ei ole valitsuse subsiidiumite vähendamisest huvitatud kummagi partei liikmed.
Riigitoetustest sõltuvuse dramaatiline kasv on tingitud mitmetest asjaoludest. Ameerika elanikkond on kiiresti vananemas, mis kasvatab proportsionaalselt ravikulusid, mida inimesed ei ole võimelised enam oma taskust katma, kuna tootmise USA-st välja kolimine on viinud olukorrani, kus üha kasvav osa ameeriklastest sõltuvad toime tulemiseks riigi subsiidiumitest.
Kulutused vaesuva elanikkonna üleval pidamiseks moodustavad suure ja kasvava osa USA kiiresti paisuvast riigivõlast, kuid mõlemad presidendikandidaadid – nii demokraat Kamala Harris kui ka vabariiklane Donald Trump – on subsiidiumite piiramisest vähe rääkinud.
Kulutused vaesuva elanikkonna üleval pidamiseks moodustavad suure ja kasvava osa USA kiiresti paisuvast riigivõlast, kuid mõlemad presidendikandidaadid – nii demokraat Kamala Harris kui ka vabariiklane Donald Trump – on subsiidiumite piiramisest vähe rääkinud. Tegelikult on mõlemad kandidaadid käinud valimiskampaania ajal välja plaane, mis kulusid veelgi suurendaksid. Trump lõpetaks sotsiaalkindlustushüvitiste maksustamise. Harris laiendaks seevastu madalama sissetulekuga töötajatele mõeldud tulumaksukrediiti ja pikendaks aeguma hakkavaid toetusi, mis on ette nähtud taskukohase hoolduse seaduse (Affordable Care Act) alusel.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Keskvalitsuse võlgadele üles ehitatud dotatsioonide sõltuvus on ülimalt kõnekas trend ilmestamaks mitte üksnes USA, vaid kogu deindustrialiseeruva Lääne ühiskondades viimastel aastakümnetel aset leidnud fundamentaalset muutust.
Nii USA-s kui Euroopas on tegemist globaliseerumisest tingitud protsessiga, kus kõrget lisaväärtust loov, kõrge kvalifikatsiooniga ning majanduslikult iseseisev elanikkond on aasta-aastalt asendumas madala kvalifikatsiooni (kuna tööstuslik tootmine on kolitud suuremate kasumimarginaalide ihaluses peamiselt Aasiasse), madala palga ning finantsiliselt riigist sõltuva elanikkonnaga, kusjuures nii elanikkond kui riik on võlgu rahaloome erastanud panganduskartellile, mis hoiab reaalselt vaesuva, ent (inflatsiooni alahindava) siseriikliku kogutoodangu numbrite alusel jätkuvalt kasvava majanduse vurri pöörlemas lakkamatu rahatrüki abil, mis peab matemaatilise paratamatusena kulmineeruma finantssüsteemi kollapsis.
Nii USA-s kui Euroopas on tegemist globaliseerumisest tingitud protsessiga, kus kõrget lisaväärtust loov, kõrge kvalifikatsiooniga ning majanduslikult iseseisev elanikkond on aasta-aastalt asendumas madala kvalifikatsiooni, madala palga ning finantsiliselt riigist sõltuva elanikkonnaga, kusjuures nii elanikkond kui riik on võlgu rahaloome erastanud panganduskartellile.
Adrian Bachmann
Ainus tee sotsiaalmajandusliku kollapsi vältimiseks nii USA-s kui Euroopas kätkeks endas järgnevaid samme:
- rahaloome funktsiooni taasriigistamine koos ettevõtlusvabaduse maksimaalse toetamise – mitte köndistamisega;
- võlgade annulleerimine, mis vaesustaks reaalselt nanoskoopiliselt väikest osa elanikkonnast, kelle rikkuse langus oleks püramiidi tipus kogetav üksnes bilansiliselt, mitte materiaalse elukvaliteedi mõttes (maailma circa 4000 miljardäri ei saa lennata kahes eralennukis korraga või tarbida rohkem kui mõne pudeli Chateau Le Pin’i päevas);
- riigisektori massiivne saneerimine koos bürokraatia ning maksukoormuse proportsionaalselt massiivse vähendamisega, mis vabastaks elanikkonna töö ja loomepotentsiaali bürokraatlikest kammitsaist, koos rikkuse loomise eeltingimuseks oleva (ning sisuliselt 200 aasta jooksul USA maailma rikkaimaks riigiks teinud) veendumusega, et inimene peaks saama oma töö viljadest väljateenitult õiglase osa endale, selmet loovutada sellest 50-70% aina sõgedamaks muutuva riigimasina meelevalda, mis kasutab inimestelt võetud vara üha enam selleks, et inimeste elu üha väljakannatamatumaks muuta;
- läbimõeldud haridus- ja tööstuspoliitika väljatöötamine, mis kasutaks noorte inimeste potentsiaali nii moraalse, vaimse kui materiaalse rikkuse loomise soodustamiseks, mitte ideoloogilise indoktrinatsiooni eesmärgil.
Inimene peaks saama oma töö viljadest väljateenitult õiglase osa endale, selmet loovutada sellest 50-70% aina sõgedamaks muutuva riigimasina meelevalda, mis kasutab inimestelt võetud vara üha enam selleks, et inimeste elu üha väljakannatamatumaks muuta.
Adrian Bachmann
Vastavate sammude rakendamine võiks kõigest mõne aastakümne jooksul peatada nii USA kui Euroopa hetkel lootusetuna näiva kollapsi kiiresti ning viia kogu ühiskonna nii materiaalsele õitsengule kui kainemõistuslikkuse taastumisele. Kuna valitseva eliidi huvides pole aga ei elanikkonna rikkuse kasvatamine (ning sellest tulenev “tavalise inimese” füüsilise ja vaimse vabaduse suur kasv) ega kainemõistuslikkuse taastamine, siis ei saa hüvelist moraalset ja materiaalset korda taastavad sammud kindlasti aset leidma enne, kui degeneratsiooni protsesside kulminatsiooniks olev kataklüsm pole moraalsest hüvest loobunud ühiskonnalt (sh rikastelt ja mõjuvõimsatelt) materiaalseid hüvesid röövinud.
Kuna valitseva eliidi huvides pole aga ei elanikkonna rikkuse kasvatamine (ning sellest tulenev “tavalise inimese” füüsilise ja vaimse vabaduse suur kasv) ega kainemõistuslikkuse taastamine, siis ei saa hüvelist moraalset ja materiaalset korda taastavad sammud kindlasti aset leidma enne, kui degeneratsiooni protsesside kulminatsiooniks olev kataklüsm pole moraalsest hüvest loobunud ühiskonnalt (sh rikastelt ja mõjuvõimsatelt) materiaalseid hüvesid röövinud.
Adrian Bachmann
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
