Malaisia Pengerangi energeetikakompleksi juhatuse esimees Alwyn Bowden ütles usutluses Bloombergi uudisteagentuurile, et fossiilkütuste sektoris tegutsevatel energeetikaettevõtetel on üha keerulisem oma projektide täide viimiseks pangandussektori tuge leida.
“Kui teie ettevõtte nimes peaks kuskil figureerima sõna “rafineerimistehas”, siis võite kindel olla, et teie laenusoove ei täideta,” võttis Bowden kokku olukorra finantsturgudel.
Pangad on asunud rafineerimistehastele üha enam nõudmisi seadma seoses heitgaasidega, mida need nafta töötlemise käigus paratamatult eritavad.
Erilise innukusega rohepöörde läbi surumises paistavad silma Euroopa pangad, mis on asunud ulatuslikult koomale tõmbama mis tahes fossiilkütuste ekspluateerimisega seonduvaid krediidiliine.
Kõige dramaatilisema sammu rohepöörde peale surumise suunas tegi käesoleval aastal Prantsusmaa suurim pank BNP Paribas, mis andis maikuus teada, et keeldub igasugustest laenudest, mida kasutatakse uute nafta- ja gaasimaardlate kasutusele võtmiseks. BNP Paribas on võtnud eesmärgiks aastaks 2030 vähendada 80% ka olemasolevate nafta- ja gaasiväljade töös hoidmise finantseerimist.
Hiljuti avaldatud “punaste lippude” nimistus, mis järjestab asjaolud, mille korral finantsinstitutsioonid ja investorid keelduvad ettevõtetele krediidiliine avamast, figureerib eesotsas “kliimamuutuste” marker, mis on saamas peamiseks kaalukeeleks ettevõtete krediidikõlbulikkuse üle otsustamisel.
Lisaks kõigele muule püüavad pangandusjärelevalve bürokraadid Euroopa pankadele ette kirjutada üha karmimaid käske, sundides panku oma krediidipoliitikat joondama vastavalt “rohepöörde” nõuetele, mis jätaks rahata kõik ametnike poolt meelevaldselt koostatud “keskkonna-” direktiividele mittevastavad ettevõtted.
Lisaks kõigele muule püüavad pangandusjärelevalve bürokraadid Euroopa pankadele ette kirjutada üha karmimaid käske, sundides panku oma krediidipoliitikat joondama vastavalt “rohepöörde” nõuetele, mis jätaks rahata kõik ametnike poolt meelevaldselt koostatud “keskkonna-” direktiividele mittevastavad ettevõtted.
“Keskkonnaalased ja sotsiaalsed riskid muudavad kogu pangandussektori riskiprofiili ning kujunevad tulevikus üha prominentsemateks faktoriteks, mis mõjutavad traditsioonilisi riskikategooriaid nagu krediidi-, turu- ja operatsioonirisk. Sellest tulenevalt võivad keskkonnaalased ja sotsiaalsed faktorid hakata üha enam mõjutama nii üksikute finantsinstitutsioonide riskitaset kui kogu finantssüsteemi stabiilsust tervikuna,” võttis Euroopa pangandusjärelevalve võimalikult anonüümselt sõnastatud raportis kokku protsessid, mille kehtestamise eest asutus ise seisab.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Vaesumine… Massiline ning kunstlikult esile kutsutud vaesumine on see, mis terendab praktiliselt terve Euroopa enda võimusesse haaranud rohepöörde monomaania tagajärjena. Tegemist on programmiga, mille lähimateks analoogideks nii ideeliselt kui kronoloogiliselt on “omleti tegemise nimel” munade purustamise poliitikad plaanimajanduslikes süsteemides 20. sajandil.
Irreaalsete ideoloogiliste kategooriate sunniviisiline kehtestamine terve ühiskonna ja majanduse üle on läbi sajandite enesega kaasa toonud üksnes pauperiseerimist, vägivalda, näljahädasid ning nii vaimse kui materiaalse elukvaliteedi katastroofilist langust, mis röövib elamisväärsed elud sadadelt miljonitelt inimestelt.
Irreaalsete ideoloogiliste kategooriate sunniviisiline kehtestamine terve ühiskonna ja majanduse üle on läbi sajandite enesega kaasa toonud üksnes pauperiseerimist, vägivalda, näljahädasid ning nii vaimse kui materiaalse elukvaliteedi katastroofilist langust, mis röövib elamisväärsed elud sadadelt miljonitelt inimestelt.
Adrian bachmann
Selline on paraku (lähi)tulevik, mis ootab ees tervet Euroopat, mille poliitiline establishment on kaaperdatud mõistmatute masside jaoks nähtamatute jõudude poolt, ning mis on mehitatud isikutega, kelle ainsaks motivaatoriks on isikliku edu garanteerimine mis tahes hinnaga, mis tahes meetodite abil.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
