Site icon Makroskoop

Kolmas maailmasõda ei alga – see on juba alanud

Foto: Anas-Mohammed/Shutterstock.com

Brandon Smith

Üks kõige levinumaid oletusi, millega ma kollapsiks valmistujate kogukonnas kokku puutun, on idee, et järgmine maailmasõda toob automaatselt kaasa ülemaailmse tuumakonflikti ja Mad Maxi filmi laadse olukorra. Teisisõnu, paljud inimesed eeldavad, et me ei ole maailmasõjas enne, kui tuumapommid lendavad ja ellujäänud võitlevad kiiritatud kõrbes metallpurkidest valmistatud soomusrüüdes. See on ohtlik väärarusaam mitmel põhjusel.

Inimesed jätavad kahe silma vahele asjaolu, et me oleme juba keset kolmandat maailmasõda. Nad ei saa sellest aru, sest meie maailmasõja kontseptsioon tugineb suuresti Hollywoodi filmides esitatud fantaasiale.

Inimesed jätavad kahe silma vahele asjaolu, et me oleme JUBA keset kolmandat maailmasõda. Nad ei saa sellest aru, sest kogu nende maailmasõja kontseptsioon tugineb Hollywoodi filmides esitatud fantaasiale.

Brandon Smith

Oluline on meeles pidada, et sõdu peetakse mitmel moel. Meie praegustes tingimustes toimub III maailmasõda tegelike sõdijate käepikenduseks olevate riikide kaudu, kelle hulka kuuluvad Ukraina ja Iisrael ja võib-olla lähitulevikus ka Taiwan. Sõda peetakse ka majanduslikul areenil, kasutades sanktsioone, inflatsiooni ja USA dollarist kui maailma reservvaluutast eemaldumist. Kindlasti võivad need olukorrad kergesti eskaleeruda millekski suuremaks ja ma kahtlustan, et just see saabki aset leidma. Siiski on kogu planeeti haaravate lahingutega tuumasõda kõige ebatõenäolisem võimalik stsenaarium.

Oluline on mõista ka seda, et millegi kokkuvarisemine on protsess, mitte hetkeline sündmus. Need protsessid liiguvad aeglaselt ja siis järsku on kõik langenud.

Sõdu peetakse mitmel moel. Meie praegustes tingimustes toimub III maailmasõda tegelike sõdijate käepikenduseks olevate riikide kaudu, kelle hulka kuuluvad Ukraina ja Iisrael ja võib-olla lähitulevikus ka Taiwan. Sõda peetakse ka majanduslikul areenil, kasutades selleks sanktsioone, inflatsiooni ja USA dollarist kui maailma reservvaluutast eemaldumist.

Brandon Smith

Kui te läheksite kümme aastat ajas tagasi ja hoiataksite inimesi, et 2024. aastal on USA keset stagflatsioonikriisi (Märkus: st majanduskriisi, kus hinnad tõusevad kogutoodangu langemise tingimustes), kus kõigi hädavajalike kaupade keskmine hinnatõus on 30%-50%, siis nad tõenäoliselt peaksid teid kellekski, kellele lihtsalt meeldib kogu aeg lähenevat hukatust kuulutada, ega võtaks teid tõsiselt. Täpselt seda prognoosis ka käputäis peavoolust eralduvaid majandusteadlasi, siinkirjutaja kaasa arvatud, juba tublisti üle kümne aasta tagasi ja meid ignoreeriti.

Isegi täna leidub veel inimesi, kes väidavad, et kõik on hästi. Aktsiaturuga on kõik „korras“. Tööturg on „terve“. Kui te väidate, et asjad ei ole hästi, siis olete järelikult paniköör. Selline suhtumine on uskumatu oht, mis tuleneb Hollywoodi fantaasias kujutatud planetaarse katastroofi idee omaks võtmisest. Me ei pruugi kunagi jõuda 100% kõigi süsteemide kollapsini; kuid isegi 50% kokkuvarisemine tähendab elu ja surma küsimust.

Isegi täna on veel inimesi, kes väidavad, et kõik on hästi. Aktsiaturuga on kõik „korras“. Tööturg on „terve“. Kui te väidate, et asjad ei ole hästi, siis olete järelikult paniköör. Selline suhtumine on uskumatu oht, mis tuleneb Hollywoodi fantaasias kujutatud planetaarse katastroofi idee omaks võtmisest. Me ei pruugi kunagi jõuda 100% kõigi süsteemide kollapsini; kuid isegi 50% kokkuvarisemine on ikkagi elu ja surma küsimus.

Brandon Smith

Sama dünaamika kehtib ka kolmanda maailmasõja puhul. Me ei tohi jätta tähelepanuta ohte, mis meile näkku vaatavad, lihtsalt sellepärast, et kontinentidevahelised ballistilised tuumaraketid ei tiirle taevas.
Mõelge korraks vahelüliriike kasutavale lahinguväljale.

Augustis 2023 avaldasin artikli pealkirjaga „See on lõks! Lähis-Ida „viimse sõja“ tagajärgede tulv“. Selles ennustasin järgnevat:

„Iisrael põrmustab Gaza, selles pole mingit kahtlust. Maavägede invasioon kohtab küll palju suuremat vastupanu, kui iisraellased näivad ootavat, kuid Iisrael kontrollib õhuruumi ja Gaza on piiratud territooriumiga fikseeritud sihtmärk. Iisraeli probleemiks ei ole mitte palestiinlased, vaid mitmed sõjarinded, mis avanevad, kui nad teevad seda, mida ma arvan, et nad kavatsevad teha – st palestiinlased Gazast välja “puhastada”.

Iisraeli probleemiks ei ole mitte palestiinlased, vaid mitmed sõjarinded, mis avanevad, kui nad teevad seda, mida ma arvan, et nad kavatsevad teha – st palestiinlased välja “puhastada”.

Brandon Smith

Liibanon, Iraan ja Süüria asuvad seepeale kohe tegutsema ja Iisrael ei suuda nende kõigi vastu sama aegselt võidelda, arvestades asjaolu, et riik sai 2006. aastal juba ainuüksi Liibanonilt kolakat. Selle tulemuseks on paratamatult Iisraeli nõudmised, et USA ja EL sekkuksid.“

Hoiatasin ka Lähis-Ida pingete sihiliku eskaleerimise taga peituvate võimalike motiivide eest:

„Iisraeli konflikti ajastus on globalistidele uskumatult kasulik ja see võib seletada Iisraeli luure kummalist totaalset läbikukkumist 7. oktoobril. Samamoodi nagu USA ja Briti valitsejad olid 1941. aastal eelnevalt teadlikud võimalikust Jaapani rünnakust Pearl Harborile, kuid ei hoiatanud kedagi, sest nad TAHTSID sundida ameeriklasi teises maailmasõjas sõdima, teenib sissetung Palestiinasse sarnast eesmärki.“

Iisraeli konflikti ajastus on globalistidele uskumatult kasulik.

Brandon Smith

Teises artiklis prognoosisin:

„Maasõda Iraani ja Iisraeli vahel on hammas hamba vastu suhtumise jätkudes vältimatu ning suur osa sellest peetakse (vähemalt alguses) Liibanonis ja võib-olla ka Süürias. Iraanil on mõlema riigiga vastastikune kaitsepakt ja Liibanon täidab üldiselt Iraani kaitsepoliitika vahelüli rolli.

Iraanil on kõigis neis piirkondades vägesid või asendusjõudusid, rääkimata Jeemeni huthidest, kes Punasel merel juba praegu laevu ründavad. Lahtine on veel, kuidas Iraak sellele olukorrale reageerib, kuid Iraagi praeguse valitsuse ja Iisraeli või USA vahel ei ole just eriti sooje tundeid.“


Pole üllatav, et leidus inimesi, kes väitsid ka toona, et midagi sellist „ei juhtu kunagi“ ning, et jutt Iraani ja Iisraeli vahelisest sõjast on järjekordne paanika külvamine. Need inimesed eksisid (taas kord) ja mul oli õigus. Iraan ja Iisrael on nüüdseks sisuliselt teineteisele sõja kuulutanud ja sooritavad vastastikku raketirünnakuid. Maasõda algab Liibanonis ja laieneb sealt edasi.

Millegi kokkuvarisemine on protsess, mitte hetkeline sündmus. Need protsessid liiguvad aeglaselt ja siis järsku on kõik langenud.

Brandon Smith

Nagu Ukrainas, ähvardab ka siin oht, et Iisraeli ja Iraani vaheline sõda tõmbab ligi suuremaid sõjalisi jõude, st USA ja Venemaa.

Inimesed heidavad sellise asjade käigu võimaluse kõrvale, sest nende arusaam ülemaailmsest sõjast peab muutuma; seda maailmasõda ei peeta täpselt samamoodi nagu minevikusõdu.

Seekord kasutatakse massihävitusrelvadena tuumarelva asemel finants- ja ressurssidel põhinevaid vahendeid. Kui Iraan hakkab Hormuzi väina blokeerima (ja ma usun, et see juhtub peatselt), võib see ameeriklastele tekitada rahalist kahju energiapuuduse ja gaasihinna tõusu kaudu isegi siis, kui meie sõdureid ei saadeta lahingusse.

Samuti on jätkuvalt üleval küsimus meie laia kaarega avatud piiridest ja sellest, kui palju potentsiaalseid terroriste lipsas USA-sse Bideni administratsiooni ebaseadusliku sisserände võidukäigu ajal. Kui palju rünnakuid (või eksitava nime taha varjatud rünnakuid) korraldatakse meie ümber juba praegu?

Piirkondlikud konfliktid võivad laieneda ja jätkuda kümmekond aastat või kauemgi. See kõik viitab maailmasõjale, kuid kolmandat maailmasõda ei pruugita kunagi ametlikult maailmasõjaks kuulutada. Võib-olla toimub kusagil piiratud mõjuga tuumasündmus; võib-olla valenimega sildistatav või piiratud rünnak. Kuid ulatuslik tuumasõda ei olegi vajalik selleks, et tekitada sellist kaost, mida globalistid näha soovivad.

Piirkondlikud konfliktid võivad laieneda ja jätkuda kümmekond aastat või kauemgi. See kõik viitab maailmasõjale, kuid kolmandat maailmasõda ei pruugita kunagi ametlikult maailmasõjaks kuulutada. Võib-olla toimub kusagil piiratud mõjuga tuumasündmus; võib-olla valenimega sildistatav või piiratud rünnak. Kuid ulatuslik tuumasõda ei olegi vajalik selleks, et tekitada sellist kaost, mida globalistid näha soovivad.

Brandon Smith

Inimesed peavad mõistma, et kui sõda kasvab üle vastastikusteks tuumarünnakuteks, siis on ka võimulolijatel väga palju kaalul. Kui neil oleks tõesti nii lihtne käivitada lõhkepead, hävitada suurem osa inimkonnast ja seejärel rajada oma ülemaailmne dünastia, oleksid nad seda juba ammu teinud.

Globaalne sõda sellises mastaabis on olemuslikult ettearvamatu. Eliit on kulutanud triljoneid dollareid ja suurema osa möödunud sajandist ajaloo kõige keerukama järelevalve- ja kontrollvõrgu ülesehitamiseks. Oleks rumal seda kõike ühe silmapilguga tuhaks muuta ja ma kahtlen väga, et see neil plaanis on. Nad seaksid nii endid kui oma pärandi igaveseks kustutamise ohtu.

Kas see tähendab, et ma ignoreerin võimaliku tuumasõja võimalust? Ei. Ma hoian seda võimalust alati meeles ja olen igaks juhuks valmistunud. Kui mõni tuumapommiplahvatus toimuks kusagil teie kodust lääne pool, võib see põhjustada radioaktiivset saastet, mille hajumiseks kuluks umbes kolm kuni neli nädalat. Kuid selliste stsenaariumide realiseerumise tõenäosust võidakse üldiselt ülehinnata.

Inimesed peavad mõistma, et kui sõda kasvab üle vastastikusteks tuumarünnakuteks, siis on ka võimulolijatel väga palju kaalul. Globaalne sõda sellises mastaabis on olemuslikult ettearvamatu.

Brandon Smith

Toon teile ühe huvitava fakti, mille üle järele mõelda: USA valitsus on aastakümnete jooksul viinud läbi tuumakatsetusi kokku vähemalt 1050 lõhkekehaga. Umbes 216 neist olid atmosfäärikatsetused ehk testid, kus tuumadetonatsioon toimus atmosfääris, mille tagajärjel langes kogu riigis taevast suurel hulgal tuumaosakesi. Mõned katse toimumispaiga läheduses elanud inimesed haigestusid nende katsete tagajärjel aastate jooksul, kuid need ei põhjustanud üleöö massilisi surmajuhtumeid. Võib-olla ei ole need relvad mõõdukal kaugusel nii ohtlikud, kui meile sisendatakse?

Tuumarelvade ulatuslikum mõju ei tulene mitte ainult riikliku infrastruktuuri hävingust, vaid ka inimeste psühholoogilisest häirimisest. Majandussüsteem sööstaks isegi üheainsa tuumalöögi tagajärjel koheselt langusesse, ja see võib toimuda ükskõik kus maailmas. Üks tuumapomm Ukrainas saadaks šokilaineid läbi niigi ebastabiilsete turgude. Tarneahelad võivad kiiresti katkeda ja ja toiduvarud lõppeda. Kui globalistid tahaksid kiirendada ülemaailmset kokkuvarisemist, ei oleks neil vaja tuumasõda, vaid lihtsalt ühte hästi paigutatud seadeldist.

Tuumarelvade ulatuslikum mõju ei tulene mitte ainult riikliku infrastruktuuri hävingust, vaid ka inimeste psühholoogilisest häirimisest. Majandussüsteem sööstaks isegi üheainsa tuumalöögi tagajärjel koheselt langusesse, ja see võib toimuda ükskõik kus maailmas. Üks tuumapomm Ukrainas saadaks šokilaineid läbi niigi ebastabiilsete turgude. Tarneahelad võivad kiiresti katkeda ja ja toiduvarud lõppeda. Kui globalistid tahaksid kiirendada ülemaailmset kokkuvarisemist, ei oleks neil vaja tuumasõda, vaid lihtsalt ühte hästi paigutatud seadeldist.

Brandon Smith

Kolmanda maailmasõja suurim oht ei ole mitte tuumasündmus, vaid häirivad muutused, mida ühiskonnad läbivad, kui konflikt massides hirmu külvab. Totalitarismi on sellise sõja ajal palju lihtsam kehtestada. Sõnavabadus surutakse sageli maha ja valitsuse kritiseerimine kriminaliseeritakse. Inimesi, kes selle vastu mässavad, süüdistatakse „koostöös vaenlasega“. Sõjaväekohustus on tavaliselt sunniviisiline ja noored inimesed saadetakse välismaale surema tapatalgutele, millel puudub igasugune mõte.

Majandus langeb kuristikku ja tarneahelad tõmbuvad kokku. Alustatakse hinnakontrolli ja toiduratsiooni kehtestamist. Mustad turud õitsevad, kuid neis osalejad satuvad valitsuse repressioonide sihtmärgiks. USA puhul on kindel tulemus relvastatud revolutsioon paljudes osariikides.

Seega peaks planeerimine katastroofiks keskenduma rohkem eelpool kirjeldatud stsenaariumitele ja märksa vähem Hollywoodi kujutlustele apokalüpsisest.

Kolmanda maailmasõja suurim oht ei ole mitte tuumasündmus, vaid häirivad muutused, mida ühiskonnad läbivad, kui konflikt massides hirmu külvab. Totalitarismi on sellise sõja ajal palju lihtsam kehtestada. Sõnavabadus surutakse sageli maha ja valitsuse kritiseerimine kriminaliseeritakse. Inimesi, kes selle vastu mässavad, süüdistatakse „koostöös vaenlasega“. Sõjaväekohustus on tavaliselt sunniviisiline ja noored inimesed saadetakse välismaale surema tapatalgutele, millel puudub igasugune mõte.

Brandon Smith

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Esifoto: Anas-Mohammed/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Exit mobile version