Pärast 1. oktoobril toimunud Iraani raketirünnakut Iisraelile on levitatud spekulatsioone selle kohta, millistel viisidel Iisrael tulevikus Iraanile kätte maksta võib.
Iraani rünnak, mis hõlmas ligi 200 Iisraeli pihta tulistatud raketti, oli kättemaks Iisraeli mõrvatud Hezbollahi juhi Hassan Nasrallah’ ja Iraani revolutsioonilise kaardiväe (IRGC) kõrgema ohvitseri ning Hamasi juhi Ismail Haniyehi eest.
Iisrael ei ole ametlikult öelnud, kuidas riik kavatseb reageerida kuue kuu jooksul juba teisele Iraani raketirünnakule, kuid kaitseminister Yoav Gallanti sõnul saab reaktsioon olema „surmav, täpne ja eelkõige üllatav“. „Nad ei saa aru, mis juhtus ja kuidas see juhtus, aga nad näevad selle tulemusi,“ ähvardas Gallant.
Iraan on omakorda hoiatanud, et ei jäta ühtegi Iisraeli rünnakut vastuseta.
Samal ajal on USA lubanud aidata tugevdada Iisraeli õhutõrjet ning paigutada sinna kõrgmaa-õhutõrjesüsteemi THAAD, mis Pentagoni sõnul rõhutab USA „raudset“ pühendumust „Iisraeli kaitsmisele ja Iisraelis viibivate ameeriklaste kaitsmisele Iraani edasiste ballistiliste raketirünnakute eest“.
Sellegipoolest on Bideni administratsioon kutsunud Iisraeli üles mitte kahjustama Iraani tuuma- ja naftabaase, sest Iraani naftataristu hävitamine tooks kaasa naftahinna järsud kõikumised maailmaturul, mis võib mõjutada USA presidendivalimiste tulemusi.
Sellegipoolest on Bideni administratsioon kutsunud Iisraeli üles mitte kahjustama Iraani tuuma- ja naftabaase, sest Iraani naftataristu hävitamine tooks kaasa naftahinna järsud kõikumised maailmaturul, mis võib mõjutada USA presidendivalimiste tulemusi.
Iisraeli võimaliku tegevuskäigu üle spekuleerides kirjutas ajakirja Harper’s toimetaja Andrew Cockburn, et „Washingtonis räägitakse, et Biden on heaks kiitnud Iisraeli löögi Iraani Natanzi tuumarajatise pihta.“ Kuid mõne tunni jooksul pärast seda avaldust teatas ajaleht The Washington Post, et Iisrael on taganenud nii nafta- kui ka tuumarajatiste pommitamise väljavaatest.
„Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu on kahe teemaga kursis oleva ametniku sõnul öelnud Bideni administratsioonile, et on valmis ründama pigem Iraani sõjalisi kui nafta- või tuumarajatisi, mis viitab piiratud vastulöögile eesmärgiga vältida täiemahulist sõda,“ seisis Washington Posti raportis.
Nimelt oli USA president Biden Iisraeli peaminister Netanyahuga peetud telefonikõnes väljendanud tõsist muret, et mis tahes vastulöök võib viia täiemahulise sõjani, kui seda ei hoita „piiratuna“. Asjaga kursis olevate ametnike teatel mõjutas Netanyahu varasemast mõõdukam lähenemine Bideni otsust saata Iisraelile appi võimas (THAAD tüüpi) raketitõrjesüsteem.
Olukorras, kus Iisrael on juba mitmel rindel sõjaliselt hõivatud, ei saa aga milleski lõpuni kindel olla. Netanyahu kabinetis leidub jätkuvalt palju neid, kes kutsuvad Iisraeli üles jõuliselt reageerima, samas kui Netanyahu ise on juba aastaid rääkinud Iraani tuumaprogrammi hävitamise vajadusest.
Netanyahu kabinetis leidub jätkuvalt palju neid, kes kutsuvad Iisraeli üles jõuliselt reageerima, samas kui Netanyahu ise on juba aastaid rääkinud Iraani tuumaprogrammi hävitamise vajadusest.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Focus Pix/Shutterstock.com
