Facebooki-kasutajatel palutakse raporteerida kõigist, kes nende arvates „võivad muutuda äärmuslasteks“, vaevumata selle sõna tähendust lahti seletama.
Facebooki-kasutajad on hakanud hiljuti saama õõva tekitavaid sõnumeid hoiatustega, et nad „võivad olla kokku puutunud ekstremistliku sisuga“, millele on lisatud küsimus, kas nad vajavad tuge, ning palve anda teada kõigist, keda nad teavad, kes „võivad olla muutumas äärmuslasteks“.
Hoiatused hakkasid algselt levima juuni lõpus ja sisaldavad vähe viiteid selle kohta, mida platvorm „ekstremistlikuks sisuks“ peab.
„Kas sa oled mures, et keegi, keda sa tunned, on muutumas äärmuslaseks?
Meie Facebookis hoolime äärmusluse ennetamisest. Teised sinu olukorras on konfidentsiaalselt abi saanud.
Kuidas saad aidata: kuula lugusid ja saa nõuandeid inimestelt, kes on vägivaldsetest äärmuslikest rühmitustest põgenenud.“
„[Nimi], sa võid olla hiljuti kokku puutunud ohtliku ekstremistliku sisuga.
Vägivaldsed rühmitused püüavad sinu viha ja pettumusega manipuleerida. Sa saad tegutseda kohe, et kaitsta ennast ja teisi.
Saa abi ekspertidelt: pane tähele märke, mõista äärmusluse ohte ja kuula inimesi, kes on vägivaldsetest rühmitustest põgenenud.“
Inimesi innustatakse oma sõpru, sugulasi ja naabreid valesti mõtlemise eest üles andma – kus me seda varem kuulnud oleme?
Nii kaugele on Facebooki hoiatused välja jõudnud:
[Facebooki abikeskus]
Vähemused hävitavad riiki.
Osa vägivaldseid äärmuslikke rühmitusi väidab ekslikult, et selleks, et Ameerika Ühendriigid oleksid edukad, peavad kõik elanikud olema sama kultuurilise taustaga. Kuid kultuurilisel mitmekesisusel on võrratuid eeliseid ja vähemused nagu immigrandid panustavad olulisel määral Ameerika ühiskonda.
Ameerika Ühendriikide asutajaisade, nt Thomas Jeffersoni ja George Washingtoni jaoks oli suur uhkus ja patriotismi allikas see, et eri riikide inimesed tahtsid Ameerikasse migreeruda. Näiteks ütles Washington: „Ma olen alati lootnud, et see maa võiks saada ohutuks ja meelepäraseks pelgupaigaks vooruslikele ja tagakiusatutele inimkonnast, olgu nad mis tahes rahvusest.“
Mida ma saan teha, et ennetada radikaliseerumist?
Vägivaldsed ja viha õhutavad rühmitused on ohtlikud nii rühmituse liikmetele kui ka nende vastastele. Inimesed liituvad selliste rühmitustega mitmel põhjusel, kuid need, kes on üksikud, isoleeritud või tõrjutud, võivad tunda suuremat sidet selliste rühmituste sõnumitega.
Kui keegi rühmitusega liitub, võivad nad tunda, et kuuluvad kuhugi. Hea enesetunde võib tekitada ka võimalus süüdistada oma probleemides kedagi teist või tunne, et tegutsetakse mingi eesmärgi nimel. Inimesi võidakse kaasata vägivalda ja vihkamisse alusetute lubadustega staatusest, võimust ja kaitsest. Tõmme võib olla veelgi tugevam nende jaoks, kellel on raskusi oma isikliku või tööeluga.
Märgid, et keegi võib olla ohus
Võib olla keeruline aru saada, kas keegi kuulub sellisesse rühmitusse, kui nad sellest avalikult ei räägi. Siiski võivad nad teha mõnda allpool nimetatud tegevusest, kui nad on liitunud ekstremistliku grupiga. Mida rohkem märke esineb, seda kindlam võib olla, et see isik kujutab endast sinu jaoks ohtu. Nad võivad teha järgnevat:
- ütlevad diskrimineerivaid asju;
- väljendavad tavatus ulatuses viha või agressiooni;
- nende kinnisideeks on või nad diskuteerivad teemadel, mis puudutavad vägivalda või vandenõuteooriaid;
- veedavad ebatervelt palju aega veebis;
- tätoveerivad oma kehale ekstremistlikke sümboleid;
- jagavad ekstremistlike sümbolitega meeme või videoid.
Lähemal vaatlusel selgub, et hoiatused sisaldavad viiteid organisatsioonile, mis kutsub end Eluks Pärast Vihkamist (ingl k Life After Hate).
Kirjeldus nende veebilehel ütleb järgmist.
„Meie missioon – Elu Pärast Vihkamist on pühendunud inimeste aitamisele äärmus-parempoolsusest lahkumisel ning humaansuse taasleidmisel ja kaastundliku elu elamisel.
Meie programmid – meie peamine eesmärk on peatada vägivald, mis sünnib ideoloogilistest või religioossetest uskumustest. Me teeme seda hariduse, sekkumise, akadeemilise teadustöö ja teavitustöö kaudu.“
Tähelepanu väärib asjaolu, et Facebooki „ekstremismihoiatustest“ ei leia läbivat kirjeldust selle kohta, mida nn vägivaldne äärmus-parempoolsus tähendab. Samuti pole kummalisel kombel mingeid viiteid äärmus-vasakpoolsetele rühmitustele, mida eksisteerib samuti rohkem kui küll.
Faktileht Elu Pärast Vihkamist veebilehel kuulutab, et „paremäärmuslus ja valgete ülemvõim on suurimad riigisisesed ohuallikad, millega Ameerika Ühendriigid silmitsi seisavad“.
„Tänasel päeval on paremäärmuslus ja valgete ülemvõim suurimad riigisisesed ohuallikad, millega Ameerika Ühendriigid silmitsi seisavad.
/…/
Pärast osaleja surmaga lõppenud „Ühendagem Parem” (ingl k Unite the Right) kogunemist Virginia osariigis Charlottesville’is 2017. aasta augustis oleme aidanud enam kui 500 inimest ja peret.“
Tähelepanu väärib asjaolu, et Facebooki „ekstremismihoiatustest“ ei leia läbivat kirjeldust selle kohta, mida nn vägivaldne äärmus-parempoolsus tähendab. Samuti pole kummalisel kombel mingeid viiteid äärmus-vasakpoolsetele rühmitustele, mida eksisteerib samuti rohkem kui küll.
Kirjeldatu põhjal eksisteerib vihkamine üksnes poliitilise spektri paremal poolel ja kindlasti ei kasuta ükski virgunud (ingl k woke) vasakpoolne, kes selle sõnumi saab, seda oma konservatiivse naabri või kolleegi vastu, kes nendega lihtsalt eriarvamusel on.
Facebook vastas küsimustele teavituste kohta 1. juulil, selgitades täpsustavas pressiteates järgnevalt: „See on test, mis on osa meie suuremast ettevõtmisest, millega hinnatakse võimalusi pakkuda vahendeid ja toetust nendele inimestele Facebookis, kes võivad olla suhelnud või kokku puutunud äärmusliku sisuga või teavad kedagi, kes on ohus.“
„Me teeme sellel alal koostööd valitsusväliste organisatsioonide ja akadeemiliste ekspertidega ning loodame, et saame tulevikus rohkem infot jagada,“ ütles Facebooki-teade.
