Site icon Makroskoop

Meid ümbritsevad valed, mida ei usu enam keegi

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Keskkonnas The Burning Platform avaldatud mõtiskluses arutleb autor selle üle, kuidas käärid tõe, inimeste tõetunnetuse ning ametlike “kohustuslike valede” vahel on kärisenud punktini, kus üha suurem osa elanikkonnast on sunnitud elama psühholoogilise stressi ning hirmu õhkkonnas. Inimesed tunnetavad üha enam, et sedasi edasi elada ei ole enam võimalik.

Juhtusin mõned päevad tagasi raadiost kuulma legendaarse Leonard Coheni kuldvarasse kuuluvat lugu “Everybody Knows” (Tegelikult teavad ju kõik…)

Vanameistri laulu sõnad visandavad poeetilises laadis, ent ülima tõetruudusega visiooni košmaarist, kuhu maailm on tänaseks jõudnud. Lugu kannab sünge ja küüniline toon, mis annab kuulajatele aimu lähenevast ja kõigile tajutavast, ent peatamatust katastroofist, mis vääramatult meie suunas veereb.

Cohen kirjutas loo 1987. aastal, võttes selles suurepäraselt kokku ühiskonnateooriast tuntud nn kolmanda pöörde lahtihargnemise meeleolu, kus ahnus, nartsissism, usalduse kokku varisemine ning ühiskonna killustumine „omade“ ja „mitteomade“ vahel loob eeldused neljanda pöörde kriisiks, mis toob 2032. aastaks kaasa finantskrahhi, sõja ja vägivaldse ning verise kulminatsiooni dekadentsi spiraalile. Kolmanda pöörde perioodid tähistavad ajaloos küünilisust, kommete ja tsiviilvõimu autoriteedi langust, ühiskondlikku lõhestatust ning üleüldist kultuurilist degeneratsiooni.

Kolmanda pöörde perioodid tähistavad ajaloos küünilisust, kommete ja tsiviilvõimu autoriteedi langust, ühiskondlikku lõhestatust ning üleüldist kultuurilist degeneratsiooni.

Cohen kirjutas laulu “Everybody Knows” samal aastal, kui Oliver Stone’i film „Wall Street“ esilinastus, peegeldades rahva seas levinud „ahnus on hea“ mentaliteeti. 1980-ndate keskel finantsmaailmas toimunud “omade poiste” korruptiivsete siseringitehingutega seotud skandaalid andsid “headele poistele” teada, et pahad poisid on kogu süsteemi manipuleerinud ja… seejuures alati võitjaks jäänud. Ronald Reagani „Ameerikas tõuseb taas kord päike“ poliitilise kampaaniaga alanud presidentuuri esialgne entusiasm oli Ühendriikides selleks ajaks haihtunud skandaalide, täitmata jäänud lubaduste ja kosmoseprogrammi katastroofi taustal. 1986. aasta börsikrahh oli kõigutanud töölisklassi usaldust, samas kui Föderaalreservi juht Alan Greenspan tõestas teda omavate pankurite päästmisega, et süsteem töötab meie vastu.

Kuid see oli ajastu, mil süsteemi korruptsioon ei olnud endiselt laialdaselt teadvustatud. Enamus inimesi ei teadnud veel toona, et head – st teie ja mina – olid sõja juba kaotanud. Cohen ei teadnud tollal veel meie vältimatust kaotusest, kuid ta tunnetas siiski süvariigi või kui soovite, nähtamatu valitsuse kontrolli meie elu iga aspekti üle. Düstoopia, mida Cohen oma muusikas kirjeldab, on 37 aasta jooksul pärast laulu sündi sajakordselt kasvanud ja muutub iga päevaga üha hullemaks. Oleme tänaseks nii individuaalselt kui kollektiivselt lähenemas oma saatusega silmitsi seismise hetkele ning kõik, kes on veel vähegi võimelised kriitiliselt mõtlema, aduvad, et järgmised aastad kätkevad endas seni kujuteldamatuid ohte ning määravad muuhulgas kogu inimkonna edasise saatuse.

Kõik, kes on veel vähegi võimelised kriitiliselt mõtlema, aduvad, et järgmised aastad kätkevad endas seni kujuteldamatuid ohte ning määravad muuhulgas kogu inimkonna edasise saatuse.

Kaardid on meie vastu olnud seatud juba aastakümneid. Sõda headuse ja kurjuse vahel, millele Cohen oma laulusõnades viitab, lõppes 1963. aastal, kui Luure Keskagentuur (CIA) mõrvas süvariigi võimu vundamenteerimise nimel president John F. Kennedy (JFK). Ameerika rahvas – st head poisid – kaotasid, süvariik võitis. Sedasi said nad oma ihaldatud sõja Vietnamis. Nad said oma tsentraliseeritud aparaadiga “heaoluriigi”. Nad said kullast lahti seotud valuuta ja seeläbi rohelise tule lõputute võlgade loomiseks. Süvariik on kuue aastakümne jooksul süvendanud oma võimu ja kontrolli meie elu kõikide aspektide üle.

Nad on kasutanud iga kriisi, mille nad on ise valla päästnud, et hävitada üha rohkem inimeste vabadusi, õigusi ja jõukust. Lisaks lõpututele üle maailma algatatud sõdadele, mis peavad tooma kasu USA hiiglaslikule sõjatööstuskompleksile, on sõjad vaesuse, narkootikumide, terrorismi, süsihappegaasi ja Covidi “vastu” üksnes võimureid ja nende käsilasi rikkamaks teinud, samal ajal süvendades nähtusi, mille vastu ka need “sõjad” välja kuulutati. Ükski nimetatud “sõdadest” – olgu siis narkootikumide, vaesuse, terrorismi, kliimamuutuste või Covidi vastu – ei ole olnud mõeldud võitmiseks, vaid masside hirmus ja teadmatuses hoidmiseks, mis muudab elanikkonna kontrollimise üha lihtsamaks.

Isegi massid teavad juba tänaseks, et kõik meile sisendatud narratiivid on tõestavalt absurdsed valed, mis tekitab inimestes üha kasvavat mentaalset stressi. Kõik aimavad ka seda, et midagi kohutavat on peagi aset leidmas, kuid ei suuda aimata, millal. Ainus inimestele lubatud valik on teeselda, et kõik on hästi, sest teised nende ümber vaatavad iseseisvale mõtlemisele ja valitseva narratiivi kahtluse alla seadmisele hukkamõistuga.

Kuigi ignorantsete masside tähelepanu hajutatakse elektrooniliste lelude ja vidinatega pidevalt, samal ajal kui süvariigi isandate nimel tegutsev režiimimeedia teeb lakkamatut propagandat ning levitab valeinfot, saavad inimesed tänaseks ometi aru, et midagi on totaalselt valesti. Inimesed kogu maailmas kogevad üha enam tohutut kognitiivset dissonantsi, sest institutsioonid, mida nad peaksid usaldama – st valitsus, meedia, rahandusasutused, akadeemilised ringkonnad, meditsiin jms – luuletavad neile lugusid, mille kohaselt majandusel läheb suurepäraselt, inflatsioon on ainult 3%, “valgete ülemvõim” on kõige suurem ühiskondlik probleem, avatud piirid on kasulikud, vaktsiinid on “ohutud ja tõhusad”, USA dementse marionettpresidendi mõistus on (tsiteerides Suurbritannia peaministrit) “terav kui pliiats” ja Trumpi atentaadi katse algas ja lõppes luuserist 20-aastase nooruki sõgedas peas.

Isegi massid teavad juba tänaseks, et kõik meile sisendatud narratiivid on tõestavalt absurdsed valed, mis tekitab inimestes üha kasvavat mentaalset stressi. Kõik aimavad ka seda, et midagi kohutavat on peagi aset leidmas, kuid ei suuda aimata, millal. Ainus inimestele lubatud valik on teeselda, et kõik on hästi, sest teised nende ümber vaatavad iseseisvale mõtlemisele ja valitseva narratiivi kahtluse alla seadmisele hukkamõistuga. Seetõttu jätkavad nad sõrmed ristis täringu veeretamist. Sotsioloogiline protsess peegeldub muuhulgas näiteks spordikihlvedude hulga astronoomilises kasvus viimase kümnendi jooksul, sest majanduslik meeleheide suurendab riskide võtmise isu.

Sama mentaliteeti võib märgata ka asjaolus, et inimesed rahastavad 60 000 dollari eest kiirelt amortiseeruvate sõidukite ostmist ja osalevad kinnisvarahindade ülepakkumisvõistlustes ajal, mil hüpoteeklaenude intressid ja kinnisvarahinnad on laes.

Kõikjal meie ümber on tajuda, et valitsevaks psühholoogiliseks konditsiooniks on elamine üksnes tänasele päevale, kuna paremasse homsesse enam ei usuta.

Graafik 1. USA spordikihlvedude tulud vahemikus 2018-2025 (prognoos) miljardites dollarites koos muutuse protsentidega. Mustad tulbad näitavad kogutulusid ning punasega on kujutatud muutusprotsendid. Tulud on arvestatud pärast võitude välja maksmist. Allikas: Insider Intelligence, märts 2023.

Kõik teavad, et Covidi plandeemia loodi selleks, et suruda läbi posti teel hääletamise normaliseerimine kõigis poliitiliselt kahe vahel olevates USA osariikides. Tõestatult kell 3 hommikul toimunud posti teel saadetud hääletussedelite võltsimine koos Dominioni elektrooniliste hääletamismasinate “korrigeerimistega” interneti teel fikseerisid USA 2020. aasta presidendivalimiste tulemused ja nii paigutaski süvariik oma marionettnuku presidendiks.

Tulemus on võimaldanud neil rakendada oma “suure lähtestamise” nime all tuntud uue maailmakorra lahti rullimise tegevuskava, hävitades sihipäraselt ühiskonna sotsiaalset struktuuri, rahastades miljonite kolmanda maailma muidusööjate sissetungi; tähistades ja julgustades inimkonna mandumist transseksuaalsuse kui millegi normaalse haige idee propageerimise läbi; ülistades laste seksualiseerimist, sandistamist ja inimkaubandust; õhutades vägivalda, kaost ja seadusetust meie linnades; ning muutes vaeseid vaesemaks ja rikkaid rikkamaks.

Niiditõmbajate eesmärk on meid vaimselt lämmatada ja sundida meid hirmu, kaaslaste surve, propaganda, tühistamise ja vangistusähvarduse abil kõiki degeneratiivseid dogmasid omaks võtma. Degeneratsiooni ülistamine saavutas äsja haripunkti Pariisi olümpiamängude avamisel, kus degeneratsioon on alati õitsenud, samal ajal kui inimlikkus, normaalsus ja heade inimeste vaba elu oma lõpu leidsid.

Niiditõmbajate eesmärk on meid vaimselt lämmatada ja sundida meid hirmu, kaaslaste surve, propaganda, tühistamise ja vangistusähvarduse abil kõiki degeneratiivseid dogmasid omaks võtma.

Küsimus, mida paljud normaalsed, kriitiliselt mõtlevad, perekonnale orienteeritud, intelligentsed inimesed esitavad, on, et miks „nad“ (kes iganes nad ka ei oleks) seda kõike teevad ja mis eesmärgil? Nad suruvad meid agressiivselt nägupidi oma saasta sisse ja provotseerivad meid vägivaldselt reageerima. Nad vajavad konflikti ja kaost, sest nad on meeleheitel, teades, et nende tegevuskava toetavad võlad ei kanna neid enam kuigi kaua. Alates ühiskondliku transformatsiooni nn “neljanda pöörde” algusest 2008. aastal on korrumpeerunud poliitikute, Föderaalreservi tollase juhi Ben Shalom Bernanke ja Wall Streeti pankurite põhjatult ahne kliki poolt loodud inimtekkeline finantskatastroof meie maailma võlgade, eksituste, pettuse, despotismi ja degeneratsiooni keerises üha sügavamale kaosesse kukutanud.

USA riigivõla 5 triljoni dollarini kasvatamiseks kulus 210 aastat, kuid sellele täiendava 30 triljoni dollari lisamiseks vaid 25 aastat.

Ameerika Ühendriikide riigivõlg oli 2009. aastal 11 triljonit dollarit. Sealjuures oli võlg alates 2000. aastast kasvanud 5 triljoni dollari võrra, tingituna Bushi sõdadest Iraagis ja Afganistanis ning niinimetatud “terrorismivastasest sõjast”, mis oli mõeldud lõputult kestma ja tooma püsivalt kasu sõjalis-tööstuslikule kompleksile ning süva-jälgimisriigile. USA riigivõla 5 triljoni dollarini kasvatamiseks kulus 210 aastat, kuid sellele täiendava 30 triljoni dollari lisamiseks vaid 25 aastat. See on päris hämmastav saavutus. Föderaalreservi juhid Alan Greenspan, Ben Shalom Bernanke, Janet Yellen ja Jerome Powell peavad väga uhked olema, sest nad on võimaldanud oma isandate rikastumist mõistusevastasele tasemele, kogu ülejäänud elanikkonna arvelt.

Graafik 2. USA riigivõlg triljonites dollarites. Võla esimese 11 triljoni dollarini kasvamiseks kulus 220 aastat. Alates 2020. aastast on USA kasvatanud oma riigivõlga samuti 11 triljoni dollari võrra.

Praegused poliitikud ja valitsuse bürokraadid on aga nii Bushi, Obama kui Trumpi administratuurile silmad ette teinud, kiirendades meie laskumist finantskatastroofi suunas kiirusega 1 triljon dollarit 3-4 kuu tagant, ligikaudu 3,2 triljonit dollarit aastas. Neid kannustab hullumeelne usk, et moodne majandusteooria, mille kohaselt tagatiseta nn fiat-raha tootev riik ei vaja kulutusteks sissetulekuid ning võib tegutseda, nagu võlga ei olekski olemas, reaalselt toimib.

Kui valitsejad praegu üritaksidki kontrolli alt väljunud riiklikke kulutusi kärpida ja tegutseksid ratsionaalselt, kogeksime me seninägematut deflatsioonilist depressiooni koos massilise tööpuuduse, sundvõõrandamiste, makseraskuste, näljahäda ja linnade põletamisega. Tundub liigagi mugav, et Covidi skandeemia saabus täpselt siis, kui meie finantssüsteemi hammasrattad võlakoormuse kasvatamiseks vajalike tingimuste puuduse tõttu kokku jooksid… Muidugi on nad alates 2020. aastast võlgade hammasrattaid tublisti õlitanud, ilma et nad kavatseksid praegusel hetkel enam milleski taganeda.

Kui valitsejad praegu üritaksidki kontrolli alt väljunud riiklikke kulutusi kärpida ja tegutseksid ratsionaalselt, kogeksime me seninägematut deflatsioonilist depressiooni koos massilise tööpuuduse, sundvõõrandamiste, makseraskuste, näljahäda ja linnade põletamisega.

Graafik 3. USA rahatrükk triljonites praegustes dollarites, prognoosiga 2024. aastaks 35,2 triljonit dollarit.

USA keskpanga president Jerome Powell jätkab hüperkiirusel raha trükkimist, et pidada sammu seniilse marionettpresidendi kulutustega. Nüüd ajavad Föderaalreservi Wall Streetil asuvad omanikud aktsiaturgu allapoole, et Powell langetaks intressimäärasid ja teeks neid veelgi rikkamaks. Võite inflatsiooninäitaja, mis ametliku propaganda järgi on 20%, kõhklemata kahekordistada alates sellest ajast, kui Biden 2021. aasta jaanuaris Valgesse Majja veeretati.

Covidit kasutati sadade tuhandete väikeettevõtete hävitamiseks, suunates suurema kasumi kõrvalekaldeid soosivatele ja mitmekesisuse-võrdsuse-kaasamise loosungeid lehvitavatele süvariigi tsensuuri toetavatele megakorporatsioonidele, hävitades sedasi keskklassi viimaseid riismeid. Massiivne inflatsioonitõus sundis Powelli tõstma intressimäärasid, mis süvendas meie majanduse hävitamist, kuna USA riigivõla intressid ületavad tänaseks 1 triljonit dollarit aastas.

Graafik 4. USA föderaalvalitsuse kulud miljardites dollarites. Sinisega: praegused riigivõla intressimaksed. Punasega: riiklikud kaitsekulutused ja -investeeringud.

Sõjatööstuskompleks on tusane, sest USA valitsuse võlgade intressikulud ületavad nüüdseks Pentagoni sõjalisi kulutusi. Nad nõuavad neile eraldatava eelarve 25%-list suurendamist, et valmistuda kolmandaks maailmasõjaks, mida Bideni administratsioon palehigis esile üritab kutsuda.

Esitage endale küsimus… Kas mõni siin märgitud protsessidest kujutab endast jätkusuutlikku stsenaariumi? Vastus on EI. Miski, mis ei ole jätkusuutlik, ei saa aga lõputult jätkuda. Ainus küsimus on, millal see sõge fantaasia kohtub viimaks külma ja karmi reaalsusega.

Võite Ameerika Ühendriikide kuristikku vajudes kapteni rolli kujutleda kelle või mille iganes. Süüdlasi on olnud väga palju, mõned neist vastutavad rohkem kui teised, kuid me kõik peame võtma osa vastutusest praegu meie ees seisva vältimatu dilemma eest. Aastakümneid on massid uskunud süüdimatult valitsejate valesid. Me elasime oma igapäevaelu, lubades õelate psühhopaatide kaadril tühistada meie õigusi ja vabadusi, rakendada totalitaarset jälitamispoliitikat, hävitada aeglaselt ja salakavalalt meie elatustaset ja muuta meie majandussüsteemi korporatiiv-fašistlikuks röövimismasinaks, kus domineerivad suurpangad, farmakoloogiatööstus, sõjatööstuskompleks, haigekassa ja tehnoloogiahiiud. Olenemata sellest, millise marioneti nad kapteniks seadsid, jäid süvariiki juhtivad niiditõmbajad varjatuks ja hoidsid ise ühiskonna hoobasid täieliku kontrolli all.

Kõikjal meie ümber on tajuda, et valitsevaks psühholoogiliseks konditsiooniks on elamine üksnes tänasele päevale, kuna paremasse homsesse enam ei usuta.

Meie laev lekib nüüd väga kiiresti. Võimu omavad isikud on meile valetanud nii kaua, kui ma mäletan, sest nad teavad, et kogu meie süsteem põhineb valedel ja on tuumani mäda. Kui te olete üldse millelegi tähelepanu pööranud, siis teate kindlalt, et see kõik lõpeb katastroofiga.

Probleem aga selles seisnebki, et kuni tänaseni olid niivõrd vähesed inimesed asjade seisule tähelepanu pööranud. Massid võistlevad sotsiaalmeediaplatvormidel meeldimiste pärast ning neid õpetatakse valitsuse indoktrinatsioonikeskustes – teisisõnu riiklikes koolides – pigem tundma kui mõtlema, neile sisendatakse teleri kaudu, mida nad peavad uskuma, ja neid innustatakse kasutama võlga kõigeks, mida nad iganes ihaldavad.

Minul isiklikult on neljanda pöörde algusest, 2008. aastast alates olnud sisimas selline murtud tunne, nagu oleks mu koer surnud. Minu jõupingutused mõjutada piisaval hulgal inimesi, et muuta meie kurssi ja vältida jäämäge, mis uputab selle impeeriumi, on luhtunud. Arvan, et need jõupingutused olidki määratud neljanda pöörde ajal ebaõnnestuma. Oleksin sama hästi võinud tegutseda selle nimel, et vältida talve saabumist.

Oleme tänaseks jõudnud tagajärgede ajastusse ning peame olema valmis tegema kõik, mis meist veel sõltub, et meie lastel ja tulevatel põlvedel võiks olla elamisväärne tulevik. Meid juhatatakse massiivsesse verevalamisse. See on tänaseks selge… Palju süütuid inimesi saab surema – selline on paraku sõja reaalsus, mis meile ette valmistatakse.

Oleme tänaseks jõudnud tagajärgede ajastusse ning peame olema valmis tegema kõik, mis meist veel sõltub, et meie lastel ja tulevatel põlvedel võiks olla elamisväärne tulevik. Meid juhatatakse massiivsesse verevalamisse. See on tänaseks selge… Palju süütuid inimesi saab surema – selline on paraku sõja reaalsus, mis meile ette valmistatakse.

Tegelikkuses oleme juba praegu sõjas meie tsivilisatsiooni tuleviku eest, sõltumata sellest, kas te tunnistate seda või mitte. Nad on püüdnud demoraliseerida kõiki hingelt häid inimesi, kes vaatamata kõigele moodustavad ikka veel enamuse ameeriklastest, kuulutades, et 1% ebanormaalseid degeneratiivseid uskumusi peaks seisma kõrgemal 99% normaalsetest, ratsionaalsetest, moraalsetest uskumustest. Kui me jätkuvalt lubame psühhopaatidest kurjategijatel dikteerida meie käekäiku oma “suure lähtestamise” ja “suure ärastamise” programmidega, kaotame kõik igaveseks.

Raskete valikute aeg läheneb kiiresti. Ma palvetan, et piisavalt palju inimesi teeks õigeid valikuid, enne kui meile ette valmistatud tulevik teostub.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Valedele rajatud ühiskonna iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et valede üleval hoidmiseks peab võim kõikjal ja alati genereerima üha uusi valesid, kuna ametlikud “kohustuslikud valed” on nii sisemise loogika kui inimeste poolt tajutud faktide valguses kooskõlatud, jõudes lõppastmes punkti, kus need muutuvad täiesti absurdseks.

Olles sisemiselt vastuolulised ning rajatud teada tõsiasjade teadlikule maha salgamisele, vajavad ametlikud “kohustuslikud valed” vägivallaähvardusele tuginevat hirmuõhkkonda, et nendele tuginev võimu ja jõukuse süsteem kokku ei variseks, ähvardades jätta ilma võimust ja varast need, kes oma hinge müümise hinnaga aina kurjemas süsteemis üha kõrgemale on turninud.

Olles sisemiselt vastuolulised ning rajatud teada tõsiasjade teadlikule maha salgamisele, vajavad ametlikud “kohustuslikud valed” vägivallaähvardusele tuginevat hirmuõhkkonda, et nendele tuginev võimu ja jõukuse süsteem kokku ei variseks, ähvardades jätta ilma võimust ja varast need, kes oma hinge müümise hinnaga aina kurjemas süsteemis üha kõrgemale on turninud.

Adrian Bachmann

Mida aeg edasi, seda absurdsemaks muutuvad mõistagi ka tõest tühjenenud ühiskonna valed. Mida absurdsemaks muutuvad “kohustuslikud valed”, seda õelamaks peab muutuma ka hirmuõhkkond ja seda käimas hoidev, maniakaalselt võimu poole pürgiv inimtüüp.

Petistest poliitikud, korrumpeerunud riigiametnikud, laimajatest ajakirjanikud, rikkuse riisumisest, mitte loomisest rikastunud magnaadid, ebaõigluse, mitte õigluse kaitsmisele pühendunud juristid… hinge valedele müümise kõige tulusamat teed pakkuvaid rolle on mitmeid, ent nende kõikide tuumaks on kõikjal ja alati valede kaitsmine või miinimumprogrammina valede paljastamisest hoidumine.

Petistest poliitikud, korrumpeerunud riigiametnikud, laimajatest ajakirjanikud, rikkuse riisumisest, mitte loomisest rikastunud magnaadid, ebaõigluse, mitte õigluse kaitsmisele pühendunud juristid… hinge valedele müümise kõige tulusamat teed pakkuvaid rolle on mitmeid, ent nende kõikide tuumaks on kõikjal ja alati valede kaitsmine või miinimumprogrammina valede paljastamisest hoidumine.

Adrian Bachmann

Vale on kurjuse metafüüsiliseks tuumaks. Siit ka põhjus, miks Kristus selgitab inimesele saatana olemust kui kurja vaimu, “kes on olnud valetaja algusest, kelles ei ole tõde üldse”. Mida rohkem on ühiskond läbi imbunud valedest, seda enam on see läbi imbunud kurjusest. Kui kurjuse tase ühiskonnas on mõõdetav selles sisalduva valelikkuse tasemega, siis valelikkuse tase on omakorda mõõdetav selle läbi, kui palju on teemasid, millest on keelatud rääkida, ning kui kurjade ja alatute mehhanismidega valesid turvatakse – tsensuur, laimamine, valesüüdistused… –, kulmineerudes lõppeks sotsiaalse ning ultimatiivselt füüsilise “tühistamisega”.

Kui kurjuse tase ühiskonnas on mõõdetav selles sisalduva valelikkuse tasemega, siis valelikkuse tase on omakorda mõõdetav selle läbi, kui palju on teemasid, millest on keelatud rääkida, ning kui kurjade ja alatute mehhanismidega valesid turvatakse – tsensuur, laimamine, valesüüdistused… –, kulmineerudes lõppeks sotsiaalse ning ultimatiivselt füüsilise “tühistamisega”.

Adrian Bachmann

Ülaltoodu silmas pidamine võimaldab meil kui mitte mõõta, siis vähemasti tunnetada kurjuse taseme muutusi nii maailmas laiemalt kui Eestis viimaste aastakümnete jooksul. Ning aus vastus sellele küsimusele avab meile tõe üha talumatumast vaimsest ja moraalsest ruumist, mille me oleme tänaseks lasknud enda üle kehtestada oma enda südame arguse ja külmuse tõttu, olles ükskõiksed kõige kurja suhtes, mis meid endid ei puuduta.

Sest ultimatiivselt on Leonard Cohenil õigus. Sisimas… sügaval sisimas teame me kõik tõde valedest, mis on röövinud meilt viimaste aastate jooksul rõõmu, lootuse ja vabaduse. Ainus, mis on kindel, on see, et jätkates samal kursil saab iga homme olema talumatum kui täna, kulmineerudes punktis, kus sõgeduse piirid ületanud valelikkus röövib meilt igasuguse homse – nii headel kui kurjadel. On viimane aeg leida endas kaotatud julgus, mis lubaks meil avalikult astuda valedele vastu, kuna see on ainsaks valikuks, mis suudab taastada rõõmsama, lootuse- ja tõerikkama ning elamisväärsema elu.

Sisimas… sügaval sisimas teame me kõik tõde valedest, mis on röövinud meilt viimaste aastate jooksul rõõmu, lootuse ja vabaduse.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangaülekandega järgmistel rekvisiitidel:

MAKSE SAAJA: Adrian Bachmann

KONTO NUMBER: EE271010011832141226

SELGITUS: Annetus

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2024/10/20241010-SUUR-LUGU-Meid-umbritsevad-valed-mida-ei-usu-enam-keegi-AB-COM-UHISKOND-KULTUUR-AUDIO.mp3

SEOTUD LOOD:



Jaga sõpradega:
Exit mobile version