Chris Hedges on Pulizeri preemiaga pärjatud Ameerika üks tuntumaid ajakirjanikke, kes on töötanud Ühendriikide mõjuvõimsaimate meediaväljaannete toimetuses, ent viimastel aastakümnetel eemaldunud USA valitsevast establishmendist, kirjutades võimukriitilisi artikleid nii ühiskondlikel, majanduslikel, kultuurilistel kui välispoliitilistel teemadel.
Max Blumenthal on juudi päritolu Ameerika uuriv ajakirjanik, mitmete rahvusvaheliste meediaväljaannete kolumnist ning geopoliitilisi sündmusi jälgiva väljaande The Grayzone toimetaja. Blumenthal on pühendanud oma talendi peamiselt Iisraeli ja Ühendriikide välispoliitika telgitaguste paljastamisele Lähis-Idas ning maailmas laiemalt.
Usutluses Chris Hedgesile selgitab Max Blumenthal, kuidas Charlie Kirki arvuka järgijaskonna omandanud Ameerika noorte konservatiivide liikumine Turning Point USA sionistlike survegruppide poolt kaaperdati ning kuidas Gaza sündmuste valguses Iisraeli toetamisest ära pöördunud Kirk sattus Iisraeli mõjugruppide intensiivse rünnaku alla, kartes enne atentaati oma elu pärast.
Chris Hedges: Peatume enne Charlie Kirki mõrva ühiskondlike tagajärgede juurde asumist korraks Sinu artiklil, milles kirjutasid, et Kirk oli viimasel ajal sionistlikust lobist eemaldumas. Oled juba pikemat aega Kirkiga seonduvatel teemadel kirjutanud.
Max Blumenthal: Olen Charlie Kirkist kirjutanud alates aastast 2015. Selleks ajaks oli tema asutatud mittetulundusühing Turning Point USA (TPUSA ehk Ameerika pöördepunktil), millest on tänaseks kujunenud kogu ajaloo suurim ning mõjukaim konservatiivne noorteorganisatsioon, juba kolm aastat tegutsenud.
Oma algusaegadel voolas Kirki organisatsiooni David Horowitzi Vabaduse Keskuse kaudu suurel hulgal Iisraeli lobiraha, mis tähendas, et sisuliselt oli Kirk sõlminud Iisraeliga faustiliku tehingu ning kujunenud Iisraeli omandiks. Kirkist pidi saama rohujuuretasandil esile kerkinud konservatiivsete noorte liikumise juht ja tal oli vaba voli rääkida rassist, immigratsioonist, mis iganes ühiskondlikest küsimustest ja millest iganes pähe tuli ning väljendada kuitahes ekstreemseid seisukohti. Aga seda kõike üksnes senikaua, kuni ta propageeris ühtlasi aktiivselt Ameerika Ühendriikide “judeokristlikke” juuri ja toetas kõiges Iisraeli, rünnates samas igal võimalusel palestiinlaste vägivallatut liikumist Palestiina alade vabastamise nimel, mis kutsus inimesi üles Iisraeli boikiteerima, sinna tehtud investeeringuid mujale suunama ning Iisraelile sanktsioone kehtestama (BDS – Boycott, Divestment, Sanctions) ning mille populaarsus oli üliõpilaslinnakutes üha kasvamas.
Kirkist pidi saama rohujuuretasandil esile kerkinud konservatiivsete noorte liikumise juht ja tal oli vaba voli rääkida rassist, immigratsioonist, mis iganes ühiskondlikest küsimustest ja millest iganes pähe tuli ning väljendada kuitahes ekstreemseid seisukohti. Aga seda kõike üksnes senikaua, kuni ta propageeris ühtlasi aktiivselt Ameerika Ühendriikide “judeokristlikke” juuri ja toetas kõiges Iisraeli, rünnates samas igal võimalusel palestiinlaste vägivallatut liikumist Palestiina alade vabastamise nimel.
Max Blumenthal
Seega paiknes Charlie Kirk tegelikult professorite ja tudengite ülikoolist kõrvaldamise ja musta nimekirja panemise juhtumite n-ö eesliinil. Samuti liikus ta samas ringkonnas inimestega, kes seisid Kanaarilinnu misjoni (Canary Mission) taga, mis on algatus, mis kogub ja avaldab infot (Gaza genotsiidi vastastel) protestidel osalenud tudengite kohta ning mida Trumpi administratsioon kasutab rohelise kaardi omanike riigist välja saatmisel.
Kirjutasin sellistest asjadest juba ajal, mil õieti keegi polnud veel Kirkist kuulnudki. Tol ajal oli ta alles algaja aktivist, kuid ilmselgelt väga töökas, andekas ja Iisraeli jaoks oluline vara. Käesoleva aasta juuliks oligi Kirkist kujunenud ilma igasuguse kahtluseta kõige mõjukam konservatiivne aktivist, kusjuures välistatud ei olnud ka tema jõudmine presidenditoolile. Enam-vähem kindel on see, et kui mitte presidendi-, siis vähemalt senaatoriamet oleks Kirki tulevikus oodanud. Kuid tema rohujuureliikumist oli tabanud kriis ja tema enda järgijad avaldasid talle üha kasvavat survet lõpetada Iisraeli kuritegude õigustamine.
Iisrael eesotsas Netanyahuga on Trumpi oma palestiinlaste vastu suunatud genotsiidi toetamise nimel nüüdseks niivõrd põhjaliku kontrolli alla haaranud, et ameeriklased tõusevad selle vastu üha enam üles. Hiljutiste rahvaküsitluste andmeid vaadates näeme, et vaid ligikaudu 25% alla 35-aastastest vabariiklastest toetavad Iisraeli rohkem kui palestiinlasi.
Max Blumenthal
Iisrael eesotsas Netanyahuga on Trumpi oma palestiinlaste vastu suunatud genotsiidi toetamise nimel nüüdseks niivõrd põhjaliku kontrolli alla haaranud, et ameeriklased tõusevad selle vastu üha enam üles. Hiljutiste rahvaküsitluste andmeid vaadates näeme, et vaid ligikaudu 25% alla 35-aastastest vabariiklastest toetavad Iisraeli rohkem kui palestiinlasi. Ja kui kuulata kõige mõjukamat parempoolset “Ameerika esimesena” liikumise eestkõnelejast sisuloojat Nick Fuentest, siis ei ole probleem mitte üksnes juutide mõjuulatuses. Küsimus ei ole siinkohal juudivastasuses. Inimesi viib endast välja reaalajas toimuv tsiviilelanikkonna näljutamine ning asjaolu, et nende enda president jookseb lihtsalt võõrriigi apartheidiga kaasa.
Kirki järgivate noorte seas kasvasid pinged ning ka Charlie Kirki seisukohad olid Iisraeli suhtes drastiliselt muutumas, kuni olukord lõpuks plahvatas käesoleva aasta juuli keskel Floridas Tampa linnas toimunud tudengite konverentsil Student Action Summit, kuhu Kirk kutsus Iisraeli teemal juba varem meelt muutnud Tucker Carlsoni mitte üksnes rääkima Jeffrey Epsteini võimalikust rollist Iisraeli luure Mossadi agendina, vaid esitama ka üleskutset, et Ameerika juutidelt, kes olid võidelnud Iisraeli, mitte USA sõjaväes, tuleks USA kodakondsus ära võtta. Ühtlasi naeruvääristas Kirk konverentsil üht Ameerika mõjuvõimsaimat sionistlikku miljardäri Bill Ackmani, Netanyahu käepikendust, kes survestas Harvardi ülikooli oma propagandale alluma. Just Ackmani rahastuse mõjul kõrvaldati Claudine Gay Harvardi presidendi kohalt. Kirk nimetas Ackmani petiseks ja tõstatas küsimuse tolle jõukuse päritolu kohta ning rahvas hõiskas kaasa. Ka ajakirjanik Megyn Kelly nimetas Jeffrey Epsteini Mossadi agendiks. Seejärel korraldas Kirk debati sionismi teemal ja kutsus antisionistist juudi, koomik Dave Smithi vestlema ajakirja Nesweek sionistist väliskorrespondendi Joshua Hammeriga, kusjuures Smith jäi ülekaalukalt peale ning publik oli silmnähtavalt tema poolel.
Charlie Kirki seisukohad olid Iisraeli suhtes drastiliselt muutumas, kuni olukord lõpuks plahvatas käesoleva aasta juuli keskel Floridas Tampa linnas toimunud tudengite konverentsil Student Action Summit, kuhu Kirk kutsus Iisraeli teemal juba varem meelt muutnud Tucker Carlsoni mitte üksnes rääkima Jeffrey Epsteini võimalikust rollist Iisraeli luure Mossadi agendina, vaid esitama ka üleskutset, et Ameerika juutidelt, kes olid võidelnud Iisraeli, mitte USA sõjaväes, tuleks USA kodakondsus ära võtta.
Max Blumenthal
Pärast konverentsi tabas Charlie Kirki vihaste telefonikõnede ja sõnumite rahe, võimalik, et toimusid ka pingelised kohtumised tema sponsoritega. Rahastajate sõnum Kirkile oli selge: “Meie ehitasime Su üles ja meie saame selle kõik taas ära võtta, kui Sa kohe ei lõpeta.” Kirk tundis end ettekirjutustest solvatuna, ta ei olnud harjunud, et temaga sellisel toonil räägitakse, nagu ta oleks kellegi omand. Kuid maffia uks avaneb teadagi vaid ühes suunas. Üks Kirki pikaaegne sõber ütles mulle samal perioodil, et Kirk oli hirmul sellest, kuidas teda oli koheldud. Sisuliselt oli maffia talle viimase hoiatuse teinud.
Ja Kirk ei olnud ainus, kes kartis. Valges Majas toimuvaga kursis olev inimene ütles mulle, et ka Donald Trump kardab Netanyahule vastu hakata sellega kaasneda võivate tagajärgede tõttu.
Rahastajate sõnum Kirkile oli selge: “Meie ehitasime Su üles ja meie saame selle kõik taas ära võtta, kui Sa kohe ei lõpeta.”
Max Blumenthal
Samuti räägiti mulle, et ühel Netanyahu hiljutisel visiidil Ameerika Ühendriikidesse – käesoleval aastal on ta neljal korral Valget Maja külastanud – paigaldasid Iisraeli agendid USA salaluure kiirreageerimissõidukitele pealtkuulamis- ja jälgimisseadeldised. Salaluure sai sellest teada ja teavitas Valget Maja, kus on küll püütud juhtunut varjata, kuid sealne kaader ja riiklik turvateenistus on ärevil.
Selline juhtum ei ole ka midagi enneolematut. Näiteks tsiteeris uudistekeskkond Politico 2019. aastal kolme endist USA riigiametnikku, kelle sõnul oli Iisrael paigaldanud Valgesse Majja Stingray pealtkuulamisseadeldised, et kuulata pealt Trumpi mobiiltelefoniga peetavaid vestlusi. Samuti avaldas Ühendkuningriigi endine peaminister Boris Johnson oma memuaaris, et vahetult pärast seda, kui Netanyahu oli kasutanud Johnsoni eratualetti, leidis Johnsoni turvameeskond sealt pealtkuulamisseadeldise. Ning Tony Blair instrueeris oma alluvaid: “Iisraelis käies ärge tundlikke teemasid valitsushoonetes ega autodes puudutage.”
Ma ei usu, et oleksin vandenõuteooriate lõksu langenud. Kõik, mida ma siin maininud olen, langeb kokku Charlie Kirki enda avalikult tunnistamisega, et teda pommitavad tema oma sõnade järgi “juudi osanikud” – see tähendab rahastajad – ning et ta ei tunne enam, et tal oleks ameeriklasena vabadus oma isiklikke mõtteid väljendada. Kirk hakkas otse avalikkuse ees oma sponsoritest eemalduma.
Mõelge nüüd, millised tagajärjed võivad olla sellel, kui Charlie Kirki mõjuulatusega inimene, kes tõenäoliselt pärib mingil hetkel Trumpi järgijaskonna ja kes juba omab kontrolli suure osa üle sellest poliitilisest segmendist, suunab rahva kindla toetuse kõrvale Iisraelilt, kes on parajasti seitsmel rindel korraga sõjas ja teostab genotsiidi, ajal, mil Netanyahul on enda hinnangul vaid põgus soodne hetk Iraanis režiimivahetuse korraldamiseks. Sellised arengud oleksid Iisraeli jaoks olnud katastroofilised.
Kuulsin mitmest allikast, et Charlie Kirk külastas juunis isiklikult Valget Maja ja püüdis Trumpi veenda Iraani pommitamisest loobuma, kuid Trump peatas ta ja kutsus teda vihaselt korrale, sest Trump ise kardab Netanyahut.
Kuulsin mitmest allikast, et Charlie Kirk külastas juunis isiklikult Valget Maja ja püüdis Trumpi veenda Iraani pommitamisest loobuma, kuid Trump peatas ta ja kutsus teda vihaselt korrale, sest Trump ise kardab Netanyahut.
Max Blumenthal
Kas ma väidan, et Iisrael tappis Charlie Kirki? Kuidas ma peaksin seda teadma? Selle kinnitamiseks puuduvad tõendid. Aga kuidas ma saaksin jätta kõik need kõnekad detailid konservatiivse liikumise ja vabariiklaste partei suundumuste kohta Iisraeli küsimuses avaldamata pärast Kirki surma, mille uurimisega seostub niivõrd palju ebaharilikke aspekte ja FBI vigu ning nii Iisraeli valitsus kui Netanyahu käituvad niivõrd kummaliselt, et see on ajendanud miljoneid inimesi spekuleerima Iisraeli võimaliku rolli üle Kirki tapmises?
Miks ei peakski selliseid kahtlusi kerkima, arvestades, et Iisrael tapab igaühe, kes talle tema oma regioonis vastu hakkab, ning on isegi kasutanud tuhandeid piipareid vähetähtsate Hezbollah` liikmete ja nende perede mõrvamiseks? Sellistes tingimustes oleks Iisraeli seotus Kirki surmaga üksnes ootuspärane. Sellegipoolest ei väida ma otsesõnu, nagu oleks Iisrael Kirki tapnud.
Küll aga väidan ma, et minu hinnangul oleks Iisraeli lobi Kirki kindlasti avalikkusest eemaldanud, kuid nad oleksid eelistanud ta lihtsalt rahastusest ilma jätta ja ühiskondlikult tühistada, mitte füüsiliselt kõrvaldada. Samamoodi nagu nad on teinud nende vastu pöördunud Candace Owensi ja Tucker Carlsoniga.
Kõik see on lihtsalt üks markantne vaatenurk ja kindlasti kirjutan Charlie Kirki viimastest päevadest ning talle osaks saanud poliitilisest survest tulevikus veel.
Hedges: Kui palju raha Kirkile anti? Ja kas oskad lähemalt rääkida ka Netanyahu reaktsioonist Kirki tapmisele?
Blumenthal: Kirkile antud summad ei ole avalikult teada. Loodan sellesse teemasse edaspidi rohkem valgust tuua, kuid praegu oskan vaid öelda, et Kirki sõbra sõnul, kes temaga ta viimastel elupäevadel vestles, oli Netanyahu isiklikult pakkunud, et süstib TPUSA organisatsiooni massiivse sionistliku rahavooga uut elu. Tipphetkel oli Kirki eelarve ligikaudu 80 miljonit dollarit. Me räägime siin tõeliselt suurtest summadest.
Kirki sõbra sõnul, kes temaga ta viimastel elupäevadel vestles, oli Netanyahu isiklikult pakkunud, et süstib TPUSA organisatsiooni massiivse sionistliku rahavooga uut elu. Tipphetkel oli Kirki eelarve ligikaudu 80 miljonit dollarit. Me räägime siin tõeliselt suurtest summadest.
Max Blumenthal
Soovitan vaadata Student Action Summit konverentsi salvestusi. Vasakpoolsete või isegi demokraatidega seotud organisatsioonide sündmustel ei ole midagi võrdväärset vastu panna. Need on silmatorkavalt suurejoonelised. Vaadake Charlie Kirki viimaseid kõnesid. Ta nägi välja, nagu kandideeriks ta presidendiks. Tema esinemised nägid välja nagu osa Trumpi kampaaniast ja teda ümbritses tohutu hulk endistest mere- ja eriväelastest ihukaitsjaid. See kõik eeldab raha. Seega oli tal raha juba olemas, kuid teda ähvardas oht suurest osast sellest rahast ilma jääda.
Siis tuleb Netanyahu ja kutsub teda pimeduse poolele. “Lõpeta nendest asjadest rääkimine ja me hoolitseme Sinu eest. Mul tarvitseb vaid teha üks kõne oma käepikendustele ja kõige eest kantakse hoolt.” Kuid Charlie Kirk keeldus. See ei olnud esimene kord oma viimaste kuude jooksul, mil ta mõne Netanyahule lähedal seisva isiku pakkumise tagasi lükkas, ning seetõttu oli ta ärevil ning sõbra sõnul isegi hirmul.
Olen rääkinud mitmete mõjukate parempoolsete suunamudijatega ja samasugune surve on saanud osaks kõigile suuremates parempoolsetes Trumpiga seotud meediaorganisatsioonides tegutsejatele: igasugune kriitika Iisraeli suunal on rangelt keelatud.
Olen rääkinud mitmete mõjukate parempoolsete suunamudijatega ja samasugune surve on saanud osaks kõigile suuremates parempoolsetes Trumpiga seotud meediaorganisatsioonides tegutsejatele: igasugune kriitika Iisraeli suunal on rangelt keelatud.
Max Blumenthal
Paljud kommentaatorid, keda YouTube on vaigistanud, on kolinud Rumble keskkonda. Üks sealseid mõjukamaid saatejuhte Tim Pool kutsus mind oma taskuhäälingusse, kus sain kohe pärast 7. oktoobri sündmuseid vabalt oma mõtted välja käia. Netanyahu kutsus ühe oma Valge Maja visiidi ajal Tim Pooli presidendi külalistemajja koos paari teise parempoolse vabariiklastega seotud suunamudijaga ning pärast ei lubatud tal kohtumisel toimunust kellelegi rääkida. Üks Pooli saatekülaline tõstatas kohtumise teema eetris ning oli ilmne, et Pool reageeris väga närviliselt ja ärevalt. Millist survet Netanyahu talle avaldas?
Asjaolu, et Netanyahu isiklikult võtab vaevaks parempoolsete taskuhäälingutega tegeleda, ilmestab selgelt tema enda ärevuse taset. Ta kardab noorte seas levivat mässumeelsust.
Pärast minu artikli ilmumist, mis on kogunud üle 100 000 vaatamise, intervjueerisin Kirki ja Iisraeli asjus populaarset koomikut Tim Dillonit ja seda intervjuud on vaadatud juba umbes 600 000 korda. Teema läheb inimestele korda, sellest räägitakse ja relevantseid materjale jagatakse sotsiaalmeedias.
Samal ajal kuulutab Netanyahu platvormil X juba kuuendat või seitsmendat korda pärast Kirki mõrva, et Charlie Kirk oli tõeline Iisraeli sõber. Jääb mulje, et Netanyahu püüab midagi ülekompenseerida ning kardab tõe päevavalgele tulekut. Tõde on see, et Charlie kauaaegse sõbra sõnul oli Kirk hakanud Netanyahut vihkama, nagu iga teine USA-s juhtpositsioonil olev inimene.
Samal ajal kuulutab Netanyahu platvormil X juba kuuendat või seitsmendat korda pärast Kirki mõrva, et Charlie Kirk oli tõeline Iisraeli sõber. Jääb mulje, et Netanyahu püüab midagi ülekompenseerida ning kardab tõe päevavalgele tulekut.
Max Blumenthal
Siinkohal võib meenutada Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozy`t ja Barack Obamat, kes kurtsid 2011. aastal sisse unustatud mikrofoni ääres oma raskuste üle Netanyahuga toime tulemisel ning Obama ütles: “Sul võib temast kõrini olla, kuid minul on vaja temaga iga päev kokku puutuda.” Charlie Kirk oli samas olukorras. Ta oli jõudnud arusaamisele, et Netanyahu on türann ja manipulaator.
Nüüd tunneb Netanyahu muret, et Charlie Kirki järgijaskonnal hakkab pärast Kirki surma tema suhtes sama vaatenurk kujunema. Selle ennetamiseks kasutatakse igal võimalikul juhul Ben Shapirot, keda võib pidada Netanyahu raudvaraks USA meediamaastikul. Mulle jätab Shapiro äärmiselt võltsi mulje. Ta uhkustab X-is oma kuue miljoni jälgijaga, kuid tundub samas nii ebameeldiv, andetu ja ülesoojendatud ning läbimälutud trumpismi propageeriv, et see lihtsalt ei saa siiras olla.
Mõned päevad enne Kirki atentaati esines Ben Shapiro telekanalil Fox News Netanyahu teise meedia-raudvara, Mark Levini saates. Levinile omistas Netanyahu isiklikult Trumpi Iraani pommitama veenmise teene. Shapiro ja Levin kurtsid saates ilma otseselt nimesid nimetamata, et Charlie Kirk toob rahva ette ebasoovitavat kontingenti nagu Tucker Carlson. Täpsemalt kuulutas Shapiro, et “Su telk ei saa olla väga mahukas. Sa ei tohiks neid napakaid sisse lasta ja Sa ei saa seista kiriku eesotsas ning lasta Iisraeli-vastastest hulludest koosneval kogudusel oma valdustesse siseneda.” Neli päeva hiljem astub Charlie Kirk kiriku ette, ta mõrvatakse, ja 24 tunni pärast teatab Shapiro: “Me peame minema oma ringreisile mööda ülikoolilinnakuid, tõstma verise mikrofoni üles ja jätkama sealt, kus Charlie Kirkil pooleli jäi.” Ehk teisisõnu, “Me läheme ülikoolilinnakute ringreisile ja ei lase seda Iisraeli-vastast jama enam oma “kirikusse.””
Täpsemalt kuulutas Shapiro, et “Su telk ei saa olla väga mahukas. Sa ei tohiks neid napakaid sisse lasta ja Sa ei saa seista kiriku eesotsas ning lasta Iisraeli-vastastest hulludest koosneval kogudusel oma valdustesse siseneda.” Neli päeva hiljem astub Charlie Kirk kiriku ette, ta mõrvatakse, ja 24 tunni pärast teatab Shapiro: “Me peame minema oma ringreisile mööda ülikoolilinnakuid, tõstma verise mikrofoni üles ja jätkama sealt, kus Charlie Kirkil pooleli jäi.” Ehk teisisõnu, “Me läheme ülikoolilinnakute ringreisile ja ei lase seda Iisraeli-vastast jama enam oma “kirikusse.””
Max Blumenthal
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ameerika kristlaskonna üha kasvava osa maailmavaateline eemaldumine “judeo-kristluse” oksüümoronist kujutab endast tänaseks kõige suuremat ohtu Iisraeli mõjuvõimu püsimisele Ühendriikide poliitiliste protsesside üle.
Üha enam on võimalik täheldada, kuidas aastakümneid külluslikult finantseeritud, ent ideoloogiliselt rangelt kontrollitud USA sünteetilised “konservatiivide” liikumised, mille narratiividesse on ebaloomulikul kombel istutatud arusaamatu kohustus tunnistada Iisraeli staatust “Jumala poolt väljavalitud” riigina, on kaotamas oma veenvust eeskätt noorte ameeriklaste seas, kes on asunud üha julgemalt esitama igati kainemõistuslikke küsimusi, mille formuleerimine alles hiljuti oli rangelt keelatud.
Üha enam on võimalik täheldada, kuidas aastakümneid külluslikult finantseeritud, ent ideoloogiliselt rangelt kontrollitud USA sünteetilised “konservatiivide” liikumised, mille narratiividesse on ebaloomulikul kombel istutatud arusaamatu kohustus tunnistada Iisraeli staatust “Jumala poolt väljavalitud” riigina, on kaotamas oma veenvust eeskätt noorte ameeriklaste seas, kes on asunud üha julgemalt esitama igati kainemõistuslikke küsimusi, mille formuleerimine alles hiljuti oli rangelt keelatud.
Adrian Bachmann
Antud trendi väljendas kõige ilmekamalt ning mõjusamalt noorte konservatiivide organisaatori ning eestkõneleja Charlie Kirki kiirenev pöördumine Iisraeli apologeedist selle Ameerika-ülese mõjuvõimu kriitikuks. Sedasi kujutab Kirki atentaat endast tõepoolest “pöördepunkti” Ühendriikide poliitilises elus, ent seda viisil, mida Kirki üle kontrolli kaotanud võimuvõrgustikud saavad kindlasti kahetsema.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esipilt: miss.cabul/Shutterstock.com
