Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul jätkavad üleilmsed naftavarud Lähis-Idas ja Ukrainas kestvate sõdade taustal rekordilise kiirusega vähenemist, mis on ühtaegu tõstnud nafta hinda ent samas ka vähendanud nõudlust toornafta ja kütuste järele. Vastavale hinnangule jõudis agentuur oma septembris avaldatud värskeimas ülevaates maailma enrgeetikaturu perspektiividest.
„Üleilmsed naftavarud on vähenenud rekordilise kiirusega,“ märkis Rahvusvaheline energiaagentuur (International Energy Agency – IEA) oma ülevaates.
„Kuna naftatarned on endiselt väga piiratud ja riikide strateegilised reservid kahanevad kiiresti, võib lähikuudel (maailma riikide valitsustel) tekkida vajadus nõudlust erimeetmetega piirata, et sedasi pakkumise ja nõudluse vahe katta.” märkis agentuur oma prognoosis.
Pariisis asuv Rahvusvaheline energiaagentuur prognoosib, et pakkumise nappuse ja kõrgemate hindade tõttu väheneb üleilmne naftanõudlus 2026. aastal 940 000 kuni 2,5 miljoni barreli võrra päevas, kusjuures naftapakkumise taastumine lükkub nüüd 2027. aastasse, märgitakse aruandes.
„Kuna naftatarned on endiselt väga piiratud ja riikide strateegilised reservid kahanevad kiiresti, võib lähikuudel (maailma riikide valitsustel) tekkida vajadus nõudlust erimeetmetega piirata, et sedasi pakkumise ja nõudluse vahe katta.”
Rahvusvaheline energiaagentuur
Agentuuri sõnul on naftanõudluse vähenemine 2026. aastal tingitud ühest viimase 60 aasta suurimast energiaturu šokist, mille mõju on olnud kõige tugevam keskmiste destillaatide, näiteks diislikütuse, ning Aasia naftakeemiatööstuse toorainete pakkumisele.
Maailmaturu naftahindu on septembris kergitanud ka Ansarallah’ juhitud Jeemeni relvajõudude (YAF) ja Saudi Araabia toetatud Jeemeni palgasõdurite vahelised lahingud, mis ohustavad üha enam Saudi Araabia nafta vedu läbi Punase mere lõunaosa, mida saudid loodavad kasutada suletud Hormuzi väina asemel alternatiivse naftaekspordi koridorina.
Nafta hinda on tõstnud ka Ukraina jätkuvad droonirünnakud Vene Föderatsiooni naftatootmis- ja rafineerimistaristu vastu.
„Nüüd näib tõenäoline, et jätkuvad droonirünnakud ja remonditööde ebaühtlane kulgemine avaldavad kumulatiivset negatiivset mõju ning kahjustavad rafineerimissüsteemi,“ hoiatas IEA oma aruandes.
Agentuur rõhutas vajadust lahendada USA ja Iraani ning Ukraina ja Venemaa vahelised sõjad, et „vältida maailma naftaturu veelgi dramaatilisemat pingestumist“.
Hoolimata nõudluse vähenemisest prognoosib IEA ülemaailmse naftadefidsiidi suurenemist. Selle põhjus peitub asjaolus, et ülemaailmsest majanduslikust kiratsemisest tulenev nõudluse langus ei ole piisav, et leevendada Venemaalt ja Pärisa lahelt pärinevate naftatoodete languse mõju.
Agentuuri prognoosi kohaselt ulatub üleilmne naftapuudujääk 2026. aastal keskmiselt umbes 1,7 miljoni barrelini päevas, mis representeerib märkimisväärset kasvu, kuna alles juulis avaldatud aruandes prognoosis IEA nafta ülemaailmseks puudujäägiks 1,3 miljonit barrelit päevas.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Põhjalikum käsitlus USA poolt Iraanis ning Ukrainas käitatud sõdade suuremast geopoliitilisest ja geoökonoomilisest eesmärgist on avaldatud Patrick Henningseni sulest ning on loetav ja kuulatav alljärgneval lingil:
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse alloleva pangalingiga.
SEOTUD LOOD:
