Neil Oliver
AUDIOVERSIOON lehekülje lõpus
Neil Oliver on šoti ajaloolane, ühiskonnakriitik ning Ühendkuningriigi mitmete hinnatuimate telesaadete autor ja saatejuht. Olles palju aastaid Briti peavoolumeedias tuntust kogunud, on Oliver viimastel aastatel omandanud kompromissitult julge ja võimukriitilise maailmavaate ning pühendanud oma loomingulise tegevuse suuresti ühiskonna topeltstandardite ja “kohustuslike valede” paljastamisele.
Järgnevas arutelus mõtiskleb Oliver selle üle, kuidas politseiriigile omased totalitaarsed meetmed elanikkona monitoorimiseks ning kontrolliks on tänapäeval käiku lastud ühiskonna turvalisuse kaalutluste ettekäändega.
Nagu hiljutistest paljastustest ilmneb, on Briti sõjaväeluurega tegelev 77. brigaad, mille ülesandeks peaks olema riigi vaenlastel silma peal hoidmine, rakendatud tänapäeval kodanike monitoorimise teenistusse. Tuleb välja, et valitsuse korraldusel on kolm aastat kestnud koroonapiirangute ajal jälgitud massiliselt inimesi, kes on olnud võimude poliitika osas kriitilised. Teisisõnu : Briti valitsus kasutab sõjaväge kodanike ohjes hoidmiseks.
Tuleb välja, et valitsuse korraldusel on kolm aastat kestnud koroonapiirangute ajal jälgitud massiliselt inimesi, kes on olnud võimude poliitika osas kriitilised. Teisisõnu – Briti valitsus kasutab sõjaväge kodanike ohjes hoidmiseks.
neil oliver
Ilmsiks saanud paljastus ei tohiks tulla üllatusena nendele kodanikele, kes võitlesid koroonasulgude vastu, mõtlesid oma peaga ning söandasid esitada küsimusi selle kohta, mis aset leidis. Me teadsime ju algusest peale, et need, kes julgesid sõna võtta, viiruse ning piirangute kohta täpsustavaid küsimusi küsida, said koheselt “märgi külge”. Neid inimesi naeruvääristati ning demoniseeriti kõikjal.
Teisitimõtlejate nende töökaaslaste ja kolleegide poolt paariatena nägemist mahitati tagant. Me teadsime hästi, et võimud jälgivad meid. Inimeste postitusi võeti veebist maha. Neid vallandati nende töökohtadelt. Ajakirjanikel, arstidel ja ka paljude teiste elukutsete esindajatel hoiti silm peal.
Me elame tänaseks maailmas, kus usaldus on otsa lõppenud.
neil oliver
See ei olnud üllatuseks mitmetel põhjustel. Me elame tänaseks maailmas, kus usaldus on otsa lõppenud. Väljend „null usaldust“ ei ole siikohal minu väljamõeldis. „Suur Lähtestamine“ ja „Hea uus ilm“ on nägemused, mida soovitakse jätkuvalt ellu viia ning “nullusaldus” on nende projektide autorite leksikas kesksel kohal. Selle mõte seisneb selles, et tulevikus, kui meile kõigile on digitaalsete isikutõendite kasutamine kohustuslikuks tehtud, oleme me võimude silmis süüdi seni, kuni suudame tõestada oma süütust. Võimud, veebimaailm ja „Hea uue ilma“ vahid, vaatavad meid eelhoiakuna kui kriminaale, kuni suudame tõestada, et oleme “headuse poolel” ja seda on võimalik teha digiisikutõenditega. Kui me digisertifikaatide türanniast keeldume või seda ei kasuta, siis oleme automaatselt markeeritud kui potentsiaalsed kurjategijad, kes väärivad null usaldust. Põhimõte, et inimene on süütu, kuni on tõestatud vastupidist, pööratakse peagi pahupidi.
tulevikus, kui meile kõigile on digitaalsete isikutõendite kasutamine kohustuslikuks tehtud, oleme me võimude silmis süüdi seni, kuni suudame tõestada oma süütust. … Põhimõte, et inimene on süütu, kuni on tõestatud vastupidist, pööratakse peagi pahupidi.
neil oliver
Seda kõike oli märgata juba koroonapiirangute ajal. Kasutusele võeti sõna „lockdown“ (luku taha panemine) ning kui poliitikud sellest esmalt rääkima hakkasid, siis midagi selles ei istunud mulle kohe alguses, ent ma ei saanud tol hetkel aru, mis. Lõpuks mõistsin, et koroonasulguse õigustamiseks käiku lastud sõnade näol on tegemist kinnipidamisasutuste kõnepruugiga. Ka vanglates pannakse vangid “lockdown’i” ehk luku taha niipea, kui vanglavõimud kahtlustavad ülestõusu, vastuhakku või muud sorti allumatust. Meedet kasutatakse ka siis, kui tüli tekitamise kahtlus lasub vaid kahel-kolmel vangil – sellest piisab, et kõik kinnipeetavad kongi saata.
Mõistsin, et koroonasulguse õigustamiseks käiku lastud sõnade näol on tegemist kinnipidamisasutuste kõnepruugiga. Ka vanglates pannakse vangid “lockdown’i” ehk luku taha niipea, kui vanglavõimud kahtlustavad ülestõusu, vastuhakku või muud sorti allumatust. Meedet kasutatakse ka siis, kui tüli tekitamise kahtlus lasub vaid kahel-kolmel vangil – sellest piisab, et kõik kinnipeetavad kongi saata.
neil oliver
Minu arust on pehmelt öelda kõnekas, et koroonasulgude ajal kasutati vangla kõnepruuki. Fakt, et seda tehti, paljastab võimude psüühika – eeskätt aga selle, kuidas nad elanikkonda suhtuvad. Me oleme nende silmis kriminaalid, kes peavad olema digitaalsetes ahelates, juhuks kui keegi meist proovib midagi nende vastu ette võtta. Meid mõistetakse juba eos süüdi, sest võimude jaoks on kindlam kõik luku taha panna, isegi kui vangistatud on süütud.
Tänaseks me teame, et meie vastu kasutati koroonasulgude ajal ei vähemat kui sõjaväge, täpsemalt Briti armeed ja sõjaväeluuret. Elanikkonna kohta peeti toimikuid, loeti rahva Twitteri postitusi ja arvatavasti märgiti skaalal ühest kümneni, kui suure potentsiaalse tüliallikaga on tegu. Me teame tänaseks faktiliselt, et koroonahüsteeria üles kütmiseks kasutati psühholoogilise sõjapidamise võtteid, et panna inimmasse soovitud moel käituma. See kõik oli massiivne propaganda. Miljoneid inimesi lollitati mõtlema, et me oleme kõik selles hädaolukorras “koos”. Nii kuninganna kui ka kõige tavalisem reakodanik olid selles koos ja kõik pidid andma “oma panuse”. Seda sõnumit rõhutati lakkamatult, aga paljud meist märkasid, et tegelikult ei olnud asjad üldsegi nii, nagu neid meile presenteeriti. Poliitikud, meie juhid, pidutsesid ja pidasid suletud uste taga joomatuure, sest nemad ei kartnud. Ja miks nad pididki? Nad ju teadsid, et tegelikkuses ei ole midagi karta.
Me teame tänaseks faktiliselt, et koroonahüsteeria üles kütmiseks kasutati psühholoogilise sõjapidamise võtteid, et panna inimmasse soovitud moel käituma. See kõik oli massiivne propaganda.
neil oliver
Kui asja lähemalt ja mõneti küünilisema pilguga vaadata, oli arusaadav, et koroonahüsteeria minitürannid tahtsid pelgalt totaalset kontrolli lihtsate inimeste üle. Kui ei kasutatud kavalat propagandat, siis rõhuti inimesi avalikult politseinike või teiste riigikäsilaste poolt. Seda kõike kasutati meie kontrolli all hoidmiseks.
Seda arvesse võttes pole enam üllatav, et valitsuskabinet lubas kasutada inimeste jälgimiseks ka sõjaväeluuret. See tõsiasi kinnitab mulle, et rahvatervisest polnud võimudel tegelikkuses ei sooja ega külma. Taheti omada kontrolli. Võimud ei kartnud, sest polnud midagi karta.
Kui asja lähemalt ja mõneti küünilisema pilguga vaadata, oli arusaadav, et koroonahüsteeria minitürannid tahtsid pelgalt totaalset kontrolli lihtsate inimeste üle.
neil oliver
Tänaseks on meil olemas teadmine, kuidas meid koheldi, kellena meid nähti ja milliseid meetodeid kasutati meie järele luuramiseks. Need, kes haarasid võimu, eksisid, aga neid ei huvita. Ja see on kogu asja juures küllap kõige hullem.
Võime ei huvita, et nende tegevuskava paljastati, sest läbi valeinfo levitamise ja propaganda said nad enda kätte seninägematu kontrolli ja… see on tänini nende käes. Kui vaadata toimunut kõrvalt, siis meenutab see kassi ja laserit. Kui suunata laseriga punane täpp seinale või põrandale, siis kass kihutab instinktiivselt sinna, kuhu täpp suunata. Rahvaga mängiti sisuliselt samasugusel viisil. Võim manipuleerib masside teadvusega nii, nagu ise soovib – olgu selleks COVID, kliimakriis, Ukraina sõda või “15-minuti linnad”. Meiega mängiti ning niipea, kui meie tähelepanu oli mujal, võeti vastu akt “veebiturvalisuse” kohta, mis elimineerib sõnavabaduse. Kehtestati seadused, mis teevad streikimise ebaseaduslikuks. Täiendati ka seadusandlust, mis keelab avalikult protestida. 15-minuti linnad ja kliimakriis on maailma suurimad pettused. Niipea kui hoida inimesi hüsteerilisena, on lihtne haarata nende üle kontroll. Digitaalsed isikutõendid on mõeldud viimaseks meetmeks, mis löövad digitaalse puuri meie ninade ees lõplikult kinni. See puur on valmistatud keskpankade digirahadest ja kohustuslikest tegevusest ja jumal teab, millest veel.
Võim manipuleerib masside teadvusega nii, nagu ise soovib – olgu selleks COVID, kliimakriis, Ukraina sõda või “15-minuti linnad”. Meiega mängiti ning niipea, kui meie tähelepanu oli mujal, võeti vastu akt “veebiturvalisuse” kohta, mis elimineerib sõnavabaduse.
neil oliver
Kui teile teeb muret, kuidas meie järele valvati ja kuidas mied luurati varasemalt, siis võin teid “lohutada” teadmisega, et see ei ole veel midagi võrreldes sellega, mis juhtub niipea, kui digiisikutõendid kasutusele võetakse. Sellele järgnevalt on võimudel ülevaade kõige üle, mida me teeme, kuhu me lähme, kellega me kohtume, kellega me räägime ja mida ütleme, kui oleme koos. Totaaljälgimise ühiskond on saanud reaalsuseks.
Asi ei olegi niivõrd selges teadmises, et vabade inimeste järele luurati valitsuse korraldusel militaarsete vahenditega, vaid et nii valitsus kui teadlased kui nende kannupoisid eksisid. Nad levitasid valeinfot, seadsid piiranguid ja sundisid inimesi oma kodudesse, tehes mõõdetamatut hävitustööd, mida tajuvad veel mitmed tulevased põlvkonnad. Kõige nooremate arengule on tehtud korvamatut kahju. Täna hommikul oli uudistes Wales’i printsess Catherine, kes osaleb kampaanias, mis juhib tähelepanu laste esimese viie eluaasta tähtsusele. Me kõik oleme sellest teadlikud. Esimesed viis aastat on lapse arengus väga olulised.
Digitaalsed isikutõendid on mõeldud viimaseks meetmeks, mis löövad digitaalse puuri meie ninade ees lõplikult kinni. See puur on valmistatud keskpankade digirahadest ja kohustuslikest tegevusest ja jumal teab, millest veel.
neil oliver
Ja mida me sellest arvama peame? Kuninglik perekond tuleb lagedale taolise kampaaniaga pärast kolme aastat koroonatüranniat. Olen näinud kaadreid, kuidas printsess Kate hoiab, mask ees, kellegi teise beebit süles. Ka selles väikeses episoodis väljendub kahju, mis on tehtud laste arengule. Vastsündinu peab nägema täiskasvanu nägu, et osata seda lugeda, näha naeratust ning seda, kuidas huulte ja keele abil moodustuvad sõnad. Kõike seda haarab laps endasse nagu maailma kõige efektiivsem käsn.
See, et nad näitasid, kuidas Kate hoiab, mask ees, last süles, toob probleemi veel selgemalt esile. Tekib küsimus, et kus oldi siis, kui suleti koolid ja lastehoiud? Kui kehtetstati režiim, mille tõttu lapsed ei näinud muud kui ilmetuid maskides nägusid.
Meiega käituti talumatult, kuigi me hoiatasime juba toona, et kõik, mis aset leiab, on vale. Meie järele luurati, kui me osundasime vastuvõetud meetmete mõistusevastasusele. Võimudele ei meeldinud, kui me ütlesime, et ühiskonna sulgemine ja kõik muu põhjustab suurt kahju. Mis peamine… kuigi tänaseks on koroonaskeptikute ennustused kõik täide läinud, ei ole järgnenud kehtestatud režiimi eest mitte ühtegi avalikku vabandust. Vastupidi – meid jälgitakse rangemalt kui kunagi varem ning on alust karta, et tulevikus saab olema kontroll elanikkonna üle selline, millelaadset pole varem nähtud.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Neil Oliveri tavapäraselt läbinägeliku ja siira mõtiskluse kandvaks mõtteks on tõsiasi, et ligi 2 aastaks terve maailma endasse neelanud koroonahüsteeria on küll kadunud ning unustusse vajumas kui absurdne luupainaja, mida poleks nagu kunagi olnudki, ent vaatamata sellele on inimkonna ajaloo suurima kollektiivse mõistusevarjutuse tagajärjed endiselt meiega. Mis peamine – suur osa ajutisena välja käidud üksikisiku õiguste piiramistest on saanud osaks oluliselt ebanormaalsemast “uuest normaalsusest”, milles kehalise autonoomia printsiip enam ei päde. Kuna pole midagi püsivamat ajutistest asjadest, siis ei tasuks tulla üllatusena, et 3 aasta eest loovutatud vabaduste ja mis ehk veel olulisem – vabaduse vaimu – terviklik tagasitulek saab võtma omajagu kauem aega.
Suur osa ajutisena välja käidud üksikisiku õiguste piiramistest on saanud osaks oluliselt ebanormaalsemast “uuest normaalsusest”, milles kehalise autonoomia printsiip enam ei päde.
adrian bachmann
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
