Site icon Makroskoop

SUUR LUGU – Keskklassi hävitamine jätab vara ja vabaduse peagi taas väga väikese kliki pärusmaaks

Foto: DELBO ANDREA/Shutterstock.com

AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus

Maailmakuulus riskiinvestor Doug Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimis- ja spekuleerimise alast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas. Järgnevas intervjuus võrdleb Casey finantseliidi plaane keskklassi hävitamiseks feodalismiga ning annab nõu, kuidas tulevikusuundumused üle elada.


International Man: Vaadates hetkel aset leidvaid arenguid näib, et isehakanud eliidi eesmärgiks on inflatsiooni ning maksutõusude koosmõjus keskklass välja suretada, et viia sisse uusfeodaalne ühiskonnakorraldus. Doug Casey, kuidas Teie kommenteerite praegu toimuvaid protsesse? Mis saab olema programmi “lõppmäng” Teie arvates?

Doug Casey: Keskklass, ehk teise nimega kodanlus, kujunes välja perioodil, mil feodalismi aeg oli ümber saamas, juhatades sisse renessansi, valgustusajastu ning viimaks tööstusrevolutsiooni.

Mõistele „keskklass“ on viimasel ajal omistatud aga pigem negatiivne tähendusväli. Vasakpoolsed on soovinud kõiki uskuma panna, et “väikekodanlus” on asesõnaks väiklasele tarbimiskultusele. Keskklassi kuulujaid mõnitatakse, sest nad muretsevad materiaalse heaolu ja oma elujärje parandamise pärast. Eliit seevastu tunneb end nende poolt ohustatuna. Selle poolest erineb keskklass pööblist, kes ei ootagi elult midagi enamat.

Keskklassi kuulujaid mõnitatakse, sest nad muretsevad materiaalse heaolu ja oma elujärje parandamise pärast. Eliit seevastu tunneb end nende poolt ohustatuna. Selle poolest erineb keskklass pööblist, kes ei ootagi elult midagi enamat.

Doug Casey

Prantsuskeelne sõna bourgeoisie tähendab tegelikult lihtsalt linnaelanikku. Alates hiliskeskajast olid linnaelanikud iseseisvad, neil olid oma ametid ja ettevõtted. Linnades elamine vabastas hilise keskaja inimesed feodaalse sõjaeliidi kontrolli alt. Linnad muutusid intellektuaalseteks keskusteks, kus keskklassi kasvav jõukus võimaldas vaba aega teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kirjanduse ja meditsiini arendamiseks. Ülikoolid laiendasid hariduse ideed teoloogiast kaugemale. Kaubandus ja isiklik vabadus tõmbasid ligi talurahva helgeimaid päid, kes tõusid omakorda keskklassi sekka. Linnad lõpetasid feodalismi rakendamise – see oli süsteem, mille kohaselt iga inimene sündis mingisse klassi ja elukutsesse ning pidi sinna ka kogu eluks jääma, olles kohustatud maksma makse ehk “kaitseraha” endast „ülematele“. Kodanluse tõus ei sobinud paraku valitsevatele klassidele, kellel oli jätkuvalt ihalus teiste üle domineerida.

Kapitalism kujunes välja, kui kodanlus päriselt jõukaks sai. Ülejäänu on juba kõigile tuttav ajalugu, kuid tuleb siiski märkida, et keskklassi ja kapitalismi esiletõus ning kodanlikud väärtused tõstsid talupojad vaesusest välja ja lõid tänase maailma.

Linnades elamine vabastas hilise keskaja inimesed feodaalse sõjaeliidi kontrolli alt. Linnad muutusid intellektuaalseteks keskusteks, kus keskklassi kasvav jõukus võimaldas vaba aega teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kirjanduse ja meditsiini arendamiseks.

Doug Casey

Kuid täpselt nagu ennemuistsetel aegadel, eksisteerib ka praegu teatud osa ühiskonnast, kes ihalevad omada kontrolli teiste üle. Need on tegelased, kes kogunevad Bilderbergis, Maailma Majandusfoorumil, Välissuhete nõukogus (Council of Foreign Relations) ja muudes sarnastes kohtades. Need on karakterid, kes näevad end uutest aristokraatidest eliidina, kel on õigus teisi türanniseerida. Kuigi enamik neist on algupäraselt pärit keskklassist, meeldib neile nüüd ühiskonnas edenemise redelit teiste inimeste haardeulatusest üha kaugemale nihutada.

Milline on siis selle kõige lõppmäng?

Ma arvan, et tulevik võib välja näha umbes nagu filmis Rollerball. Hoolitse, et pööbel saaks meelt lahutada, samal ajal kui eliit – korporatiiv-aristokraatia näol – kontrollib ühiskonda.

Keskklassi ja kapitalismi esiletõus ning kodanlikud väärtused tõstsid talupojad vaesusest välja ja lõid tänase maailma.

Doug Casey

International Man: Yuval Harari on Maailma Majandusfoorumi (WEF) silmapaistev liige. Harari tegi ettepaneku, et eliit peaks kasutama universaalset põhisissetulekut, uimasteid ja videomänge „kasutu klassi“ vaos ja hõivatuna hoidmiseks. Kuidas Teie neid märkusi hindate?

Doug Casey: Harari on isik, keda võiks nimetada Maailma Majandusfoorumi õukondlikuks intellektuaaliks. Ta on seal selleks, et lisada intellektuaalse legitiimsuse oreooli võimuorganite liikmetele, kelleks on peamiselt ärimehed, poliitikud ja meediategelased. Need on isikud, kes ei ole tegelikult mingisugused vaba mõtte pooldajad ega üldsegi inimesed, keda huvitaksid ideed või ideaalid – neid huvitab üksnes võim ja raha. Harari annab nendele inimestele intellektuaalse raamistiku, et nad saaksid õigustada oma tegevusi ja plaane.

Yuval Harari tegi ettepaneku, et eliit peaks kasutama universaalset põhisissetulekut, uimasteid ja videomänge „kasutu klassi“ vaos ja hõivatuna hoidmiseks.

Mis puutub Harari raamatutesse, siis need koosnevad paljuski üldistest truismidest, ilmselgetest tähelepanekutest, praeguste suundumuste põhjendustest ja maailma arengu prognoosidest. Autorina ja mõtlejana on ta asjatundlik ja intelligentne, kuid samas äärmiselt ülehinnatud. Oma edu võlgneb ta nn “uueks aristokraatiaks” pürgijate ja nende sabarakkude reklaamile. Harari edulugu ilmestab hästi võimuritega semmimise eeliseid.

Harari on tõusnud tänu eliidi plaanide intellektuaalsele legitimieerimisele tavalisest kolledžiprofessorist, kes elas koos oma samasoolise abikaasaga Iisraelis, rahvusvaheliselt tuntud multimiljonärist arvamusliidriks.

Harari on tõusnud tänu eliidi plaanide intellektuaalsele legitimieerimisele tavalisest kolledžiprofessorist, kes elas koos oma samasoolise abikaasaga Iisraelis, rahvusvaheliselt tuntud multimiljonärist arvamusliidriks.

Doug Casey

Ta eeldab, et „mõttetuid sööjaid“ hoitakse eliidi poolt ellujäämise piiril seni, kuni nad välja surevad. Ma ei ole kindel, kui palju Covid-hüsteeria ja sellele järgnenud vaktsineerimiskampaania sellega seotud on. Samas on tänaseks üsna selge, et Covid ise oli kunstlikult konstrueeritud gripivariant, mis mõjutas valdavas osas üksnes väga vanu, väga haigeid ja väga ülekaalulisi inimesi. Vaktsiin on osutunud Covidi ennetamise seisukohalt kasutuks, kuid on põhjustanud samas haigestumuse ja suremuse märkimisväärset kasvu muidu tervete vaktsineeritute seas. Kas tegemist võis olla ühe katsetusega puhastada maailma nn “kasututest sööjatest”?

Ma ei tea vastust sellele küsimusele. Aga lähtudes sellest, mida inimesed nagu Stalin, Hitler, Mao, Pol Pot ja paljud teised on lähiajaloos korda saatnud, ei usu ma, et see stsenaarium välistatud oleks. Kahtlemata tahab uus aristokraatia kanda kinnitada. Ja kindlasti ei meeldi neile, et nad on sunnitud Veneetsias, Machu Pichul ja mujal vaatamisväärsusi külastades massidega kokku puutuma.

International Man: Kuidas on Maailma Majandusfoorumi tulevikunägemus „sa ei oma midagi ja oled õnnelik“ võrreldav varasema keskaegse Euroopa feodaalsüsteemiga?

Doug Casey: Erinevalt lihtsalt orjadest olid feodaalorjadel teatud õigused ning nad omasid tööriistu ja hurtsikuid. Kuid nende positsioon ühiskonnas oli fikseeritud ning nad ei saanud kergesti ringi liikuda – see oli pigem nagu keskaegne versioon tänapäeva 15-minutilisest linnast. Nad pidid tunnustama endast ülemate võimu ja mitte ütlema midagi, mis oleks võinud kõlada väljakutsuvalt. Selles mõttes ei erinenud keskaegne feodaalkord olemuslikult tänapäevast, kus inimeste sõnavabadusele seatakse üha karmimaid piiranguid.

Ma eeldan, et tänase ühiskonna hiiglaslik võlakoormus on “abivahendiks”, mis muudab keskklassi inimesed feodaalorjadeks. Alamklassid elavad juba praegu riiklikest toetustest ning loovad väga vähe väärtust; peagi vahetavad robotid nad aga sootuks välja.

Ma eeldan, et tänase ühiskonna hiiglaslik võlakoormus on “abivahendiks”, mis muudab keskklassi inimesed feodaalorjadeks. Alamklassid elavad juba praegu riiklikest toetustest ning loovad väga vähe väärtust; peagi vahetavad robotid nad aga sootuks välja.

Doug Casey

Kõrgemalt haritud inimesed on mattunud oma kolledživõlgade alla. Kuid kogu rahvas on maetud kasvavate krediitkaardivõlgade, autovõlgade, hüpoteegivõlgade ja mõnikord isegi maksuvõlgade alla.

Kui keegi teenib börsil või oma maja müües õnnekombel kena kopika kasumit, võib ta selle raha ära kulutada ning hiljem avastada, et valitsus tahab 20%, 30% või 40% kasumist omale. Seega muutub kasum õnnistuse asemel hoopis varjatud katastroofiks.

Paljud inimesed ongi tänapäeval võlgadega koormatud ning elavad palgast palgani. Nad tulevad vaevu toime ja on tohutu füüsilise ja vaimse surve all, et suuta katta toidu- ja üürikulud. Ilmselt oleksid nad üsna pea valmis võtma vastu pakkumist, mis tähendab sisuliselt „kolme söögikorda ja ühte voodikohta“ (kõnekäänd, mida kasutatakse vangla kohta), pisikest korterit, internetti ja natuke taskuraha kohvikus käimiseks.

Paljud inimesed ongi tänapäeval võlgadega koormatud ning elavad palgast palgani. Nad tulevad vaevu toime ja on tohutu füüsilise ja vaimse surve all, et suuta katta toidu- ja üürikulud. Ilmselt oleksid nad üsna pea valmis võtma vastu pakkumist, mis tähendab sisuliselt „kolme söögikorda ja ühte voodikohta“ (kõnekäänd, mida kasutatakse vangla kohta), pisikest korterit, internetti ja natuke taskuraha kohvikus käimiseks.

Doug Casey

International Man: Kuidas te näete uusfeodalismi arengut lähikuudel ja -aastatel? Mida saaksime ära teha sellele agendale vastu astumiseks?

Doug Casey: Liikumises olevad suundumused kipuvad liikuma seni, kuni nad jõuavad mingi kriisini – mille kätte jõudes võib juhtuda ükskõik mida. Vaadakem mõningaid majandussüsteeme, nagu Karl Marxi neid liigitas.

Kommunismis, marksistlikus ideaalis, kuuluvad riigile nii tootmisvahendid (tehased, põllumajandusettevõtted ja muu selline) kui ka tarbekaubad (majad, autod ja teoreetiliselt isegi teie riided). Mao Hiina on sellisele korraldusele nii lähedal, kui üldse võimalik.

Sotsialism on vahepeatus teel kommunismile. Riik omab tootmisvahendeid, kuid üksikisikud võivad siiski omada tarbekaupu. On palju sotsialistlike ideaalidega riike, kuid mitte ühtegi reaalselt sotsialistlikku riiki. Kuuba on sellele ilmselt kõige lähemal. Fašism seevastu on majandussüsteem, kus nii tootmisvahendid kui ka tarbekaubad on eraomanduses, kuid mõlemad on 100% riigi kontrolli all. Enamik maailma riike on selle liigituse alusel fašistlikud. Fašism on aga sõna, mille mõtles välja Mussolini, kes pidas sellega silmas riigi, korporatsioonide ja ametiühingute kokkusulatamist.

Fašism seevastu on majandussüsteem, kus nii tootmisvahendid kui ka tarbekaubad on eraomanduses, kuid mõlemad on 100% riigi kontrolli all. Enamik maailma riike on selle liigituse alusel fašistlikud.

Doug Casey

Vähesed teavad, et sõna „kapitalism“ võttis esimesena kasutusele Marx. See on süsteem, kus kõik on nii eraomanduses kui ka erakontrolli all. Puhtalt kapitalistlikke riike ei ole maailmas olemas.

Feodalismi puhul omab isand kõike, kuid jagab vasallidele kasutamiseks maavaldusi, mida nimetatakse lääniks. Aristokraatiat hoiab ülal pööbel nende makstavate maksude abil. Feodalism põhineb sellel, et plebeid osutavad isandale teenuseid ja maksavad makse vastutasuks „kaitse“ eest teiste isandate eest.

Järgnevalt jagan mõningaid puhtalt spekulatiivseid mõttekäike.

Enamik maailma valitsusi (sealhulgas ka USA valitsus) on tänaseks pankrotis. Nad ei suuda enam oma kohustusi täita. Samal ajal sagenevad sõjad, separatistlikud liikumised ja kuritegevus. Kahtlustan, et enamiku traditsiooniliste valitsuste koha võtavad üle jõukad korporatsioonid ja üksikisikud. Sellist saabuvat ühiskonnakorraldust võiks tõepoolest nimetada neofeodalismiks.

Enamik maailma valitsusi (sealhulgas ka USA valitsus) on tänaseks pankrotis.

Doug Casey

Keskmine inimene otsib kedagi või midagi, kes teda päästaks, kes teeks marrastusele musi ja muudaks kõik paremaks, kui ajad raskeks lähevad. Kuna valitsused on pankrotis ja ei funktsioneeri, võivad nende asemele asuda maksujõulised ja võimsad üksikisikud ja korporatsioonid.

Harari ja tema semud tahavad, et rahvale antaks garanteeritud põhisissetulek, elamispind ja meelelahutus, kuni kasutud sööjad ise vaikselt hääbuvad. Aga see ei saa olema nii sirgjooneline, nagu Harari seda ette kujutab. Tulevikumaailm on kaootiline. Võib-olla oleme teel ka idiokraatia poole, kus rahvast üha rumalamaks kujundatakse, et inimestel ei tekiks ohtlikke ideid.

Ükskõik, kuidas asjad ka ei laheneks, ma arvan, et meid ootab lähiajal ees kaootiline ja ohtlik maailm.

Mina ei näe hääletamist lahendusena. Kamala Harrise ja Donald Trumpi erinevustest hoolimata tähendab see lihtsalt kahest kurjast väiksema valimist, milleks antud juhul on mõistagi Trump. Aga isegi kui te valiksite ametisse Misesi, Hayeki, Ron Pauli või Harry Browne’i, siis kardan, et ajaloo tõusulaine uhuks nad sellegipoolest minema.

Igal juhul ei loe teie hääl valimistel tegelikult midagi. Või peaksin ehk ütlema, et see loeb umbes sama palju kui liivatera sadade miljonite liivateradega rannas. Ja isegi siis, nagu Stalin küüniliselt tõdes, ei loe ultimatiivselt see, kes hääletab, vaid see, kes ja kuidas hääli loeb.

Igal juhul ei loe teie hääl valimistel tegelikult midagi. Või peaksin ehk ütlema, et see loeb umbes sama palju kui liivatera sadade miljonite liivateradega rannas. Ja isegi siis, nagu Stalin küüniliselt tõdes, ei loe ultimatiivselt see, kes hääletab, vaid see, kes ja kuidas hääli loeb.

Doug Casey

Mida te saate teha, et seista vastu nimetatud väljavaadetele?

See on raske võitlus, sest kui te väärtustate personaalset vabadust, siis kuulute te paratamatult väikesesse vähemusse inimkonnast, mis vastandub enamiku teie kaaskodanike vaadetele, keda on aastate jooksul kooli, meedia ja meelelahutuse süstemaatilise töö tulemusena indoktrineeritud. Kollektivistlikud meemid (märkus: “maskid näkku”, “slava ukraina”, “kliima vajab päästmist” jne) on masside ajusagarate vahel juba kinnistunud. Ja omavahel suheldes kipuvad inimesed neisse programmeeritud uskumusi üksnes tugevdama.

kui te väärtustate personaalset vabadust, siis kuulute te paratamatult väikesesse vähemusse inimkonnast, mis vastandub enamiku teie kaaskodanike vaadetele, keda on aastate jooksul kooli, meedia ja meelelahutuse süstemaatilise töö tulemusena indoktrineeritud. Kollektivistlikud meemid (märkus: “maskid näkku”, “slava ukraina”, “kliima vajab päästmist” jne) on masside ajusagarate vahel juba kinnistunud.

Doug Casey

Kui kuulud mingisse gruppi, võib olla ohtlik omada peavoolust lahknevaid veendumusi, samamoodi nagu kana jaoks on ohtlik, kui tal mõni sulg paigast ära on. Teised kanad nokivad ta surnuks. Valitsevad ideed surutakse üldiselt jõhkralt läbi.

Mida saab selle vastu ette võtta?

Peale selle, et püüda säilitada oma isiklikku eneseväärikust, ei saagi te tsunami tagasi pööramiseks eriti midagi teha. Vabadust armastav venelane ei saanud 1917. aastal, vabadust armastav sakslane 1933. aastal või vabadust armastav kuubalane 1959. aastal palju teha. Või vabadust armastav venezuelalane täna.

Kui kuulud mingisse gruppi, võib olla ohtlik omada peavoolust lahknevaid veendumusi, samamoodi nagu kana jaoks on ohtlik, kui tal mõni sulg paigast ära on. Teised kanad nokivad ta surnuks. Valitsevad ideed surutakse üldiselt jõhkralt läbi.

Doug Casey

Parim, mida te saate teha, on püüda päästa iseennast, oma perekonda ja sarnaselt mõtlevaid sõpru. Ühiskonna paremaks muutmine on äärmiselt ebatõenäoline. Kuigi ma loodan, et Milei Argentiinas tõestab mulle, et ma eksin.

International Man: Mida soovitate teha üksikisikutel, et nad ei muutuks neofeodalismi väljakujunemisel kaasaegseteks pärisorjadeks?

Doug Casey: Vabadust on kahte liiki: füüsiline ja rahaline vabadus.

Füüsilisest vaatenurgast on oluline mitte olla konkreetse kohaga seotud sellisel määral nagu pärisori. Te ei taha, et kogu teie vara oleks ühes kohas, kus võimud saaksid seda kergesti kontrollida. Ärge käituge nagu taim. Ühes kohas juurdumine ei ole inimese jaoks rasketel aegadel optimaalne ellujäämisstrateegia.

Võimurid on huvitatud teiste inimeste kontrollimisest. Parim valik on olla liikuv sihtmärk, mis teeb teid palju raskemini tabatavaks. See on probleem nende jaoks, kes arvavad, et USA on endiselt vabade inimeste maa. See ei ole nii. See on juba aastakümneid degenereerunud. Minu hinnangul hakkab USA lähiaastatel üha enam sarnanema ülejäänud 200 rahvusriigile.

Kõige tähtsam asi, mida te saate teha, on rahvusvahelistumine ja tagamine, et kõik teie varad ei oleks ühe valitsuse kontrolli all.

Rahalisest vaatenurgast annab see teile vabaduse reisida ja liikuda, eriti seoses tulevaste valuutavahetuspiirangute ja keskpanga valuutadega. Kasutage kulda ja Bitcoini. Teil peaks praeguseks juba mõlemat korralik varu olema. Kui teil neid ei ole, siis ei ole veel liiga hilja alustada varade kogumist ja nendesse ülekandmist.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Selleks, et võimu usurpeerinud eliit saaks jätkuvalt kasutada riigiaparaati oma positsiooni kindlustamiseks ning elanikkonnalt lisaväärtuse endale “kantimiseks”, on vaja viia miinimumini poliitiliselt aktiivne ühiskonnaliikmete klass, kellel on piisavalt majanduslikke vahendeid, et materiaalselt vähemalt mingi periood toime tulla ka sissetulekute ära langemise tingimustes.

Selleks, et võimu usurpeerinud eliit saaks jätkuvalt kasutada riigiaparaati oma positsiooni kindlustamiseks ning elanikkonnalt lisaväärtuse endale “kantimiseks”, on vaja viia miinimumini poliitiliselt aktiivne ühiskonnaliikmete klass, kellel on piisavalt majanduslikke vahendeid, et materiaalselt vähemalt mingi periood toime tulla ka sissetulekute ära langemise tingimustes.

Adrian Bachmann

“Keskklass” on olnud koondnimetuseks sellele osale ühiskonnast, kes ei ole sedavõrd privilegeeritud, et omada üksnes väikese eliidi pärusmaaks olevat luksust elada ilma töötamata, ent kes ei ela ka võlgades või siis sünnipärase võlglasena nagu pärisorjanduslikus korras. See on klass, kelle individuaalsed materiaalsed reservid ning vastastikkust tuge pakkuv sotsiaalne võrgustik on piisav, et astuda välja nii isiklike huvide kui ka universaalsete moraalsete printsiipide eest, kaitstes seeläbi nii oma õigustatud erahuvi kui ka universaalset moraaliseadust psühhopaatilise (anti)eliidi eest, kelle võimu- ja rahajanu ei tunne piire.

Praktiliselt kõik isikuvabadused, mis on Läänes aastasadade jooksul kitsa eliidi monopolist ühiskonna tavaliikmetele kätte võidetud, on kätte võidetud tugeva keskklassi poolt.

Praktiliselt kõik isikuvabadused, mis on Läänes aastasadade jooksul kitsa eliidi monopolist ühiskonna tavaliikmetele kätte võidetud, on kätte võidetud tugeva keskklassi poolt.

Adrian Bachmann

Keskklass asetseb (kõikjal ja alati paratamatult hierarhilist iseloomu omavas) ühiskonnakorralduses sotsiaalmajanduslikult kahe klassi vahel.

Üheks nendest klassidest on vähem kui 1% moodustav majanduslik ladvik ning selle sees omakorda ehk 0,001% kuni 0,01% moodustav reaalset võimu omav klass (USA näitel mõnituhat inimest), kes haldab informatsiooni, kapitalivooge ning formaalseid ja varjatud vägivallastruktuure, mis on võimelised “tülikaid” inimesi kas indiviidide või väikeste gruppidena ilma eriliste probleemideta hävitama. Hävitama kas reputatsiooniliselt (hea nime kaotus ning ühiskonnast välja heitmine on ajalooliselt enamasti tähendanud kas surma või kannatusterohket elu, mis on surmast sageli heidutavam perspektiiv) või likvideerima füüsiliselt (viimase funktsiooni täitmiseks on olemas kas kriminaalsed võrgustikud või eriteenistuste hämaralal tegutsevad persoonid).

0,001% kuni 0,01% moodustav reaalset võimu omav klass haldab informatsiooni, kapitalivooge ning formaalseid ja varjatud vägivallastruktuure, mis on võimelised “tülikaid” inimesi kas indiviidide või väikeste gruppidena ilma eriliste probleemideta hävitama.

Adrian Bachmann

Elanikkonnast kümne- kuni sajatuhandiku moodustav tõelist võimu omav klikk (kelle kohta maailmakuulus režissöör Stanley Kubrick – kes seesuguseid inimesi isiklikult tundis – lausus, et need on inimesed, kellele ainuüksi lähedal viibida on ohtlik) on need isikud, kes otsustavad ühiskonna saatust määravad põhiküsimused.
Põhiküsimused nagu selle, kas ja kus korralda sõdu ning mis jutustusega massilist tapmist pööblile maha müüa, millal ja mis tingimustel viia läbi ühiskonna fundamentaalseid omandisuhete ümberkorraldusi, milliseid ühiskonnagruppe ja liikmeid võib programmiliselt marginaliseerida ja taga kiusata, milliseks keskmise inimese arusaama(tust) maailmas aset leidvast vormida (eeskätt aga seda, keda kohustuslikus korras vihata) ning kui palju tuleks üldpopulatsioonile elamiseks üldse õigusi anda.

Teisisõnu – võimueliidi absoluutsesse tippu koondunud ning sellele omast väga spetsiifilist klassikuuluvust omavad isikud on inimesed, kes on otsustanud, et nendel on õigus rekvireerida endale suurem osa elanikkonna poolt loodud rikkusest (enamike riikide mõnel tosinal rikkaimal isikul on rohkem likviidset vara kui üle poolel elanikkonnast) ning dikteerida 99,99%-ile populatsioonist, kuidas nad tohivad elada ning mida mõelda.

Mikroskoopilise eliidi vastandiks on aga minimaalse ainelise turvalisusega elanikkonna põhimass, kes elavad palgapäevast palgapäevani, ning kes on sissetulekute ära langemise korral keskmiselt mõne kuu kaugusel täielikust laostumisest. Need on inimesed, kellel praktiliselt puudub poliitiline agentsus ning kelle hoiakud, sümpaatiad, antipaatiad, hirmud ja lootused on vormitud tervenisti mitte iseendi südametunnistuse hääle ning loogilise mõtlemise sisemonoloogis, vaid mis on psühholoogiliste operatsioonide masinavärgi poolt nendesse programmeeritud – peamiselt massimeedia abil, milles edastatud hoiakuid mass tunnetab kui käske, millele peab alluma.

Valitsev eliit on hetkel kogu Euroopas käivitanud süstemaatilise keskklassi hävitamise programmi, kus riigi vägivallamonopoli masinavärk riisub hullumeelse tasemeni kerkinud maksukoormaga üha lohakamalt välja mõeldud ettekäänetel (rohepööre, “kaitsekulutused”, “finantssüsteemi stabiliseerimine” ning muu selline) üha suurema osa inimeste rikkusest, likvideerides samas üha jultunumalt elanikkonna õigusi elada vabade inimestena. Kusjuures võimalused avaldada vastumeelsust läbiviidava programmi suhtes või valida rahvaesindajaid, kes seisaksid antud programmi vastu, on hetkel üle-euroopalise programmina kiirkorras ära kaotamisel läbi tsensuuri, vihakõneseaduste ning opositsiooniliste poliitiliste liidrite ning liikumiste maha surumise.

Valitsev eliit on hetkel kogu Euroopas käivitanud süstemaatilise keskklassi hävitamise programmi, kus riigi vägivallamonopoli masinavärk riisub hullumeelse tasemeni kerkinud maksukoormaga üha lohakamalt välja mõeldud ettekäänetel (rohepööre, “kaitsekulutused”, “finantssüsteemi stabiliseerimine” ning muu selline) üha suurema osa inimeste rikkusest, likvideerides samas üha jultunumalt elanikkonna õigusi elada vabade inimestena.

Adrian Bachmann

Massidelt vara ja vabaduse riisumise programmi elluviimise seisukohalt ongi ideaalseks populatsiooniks elanikkond, kes on sissetulekute ära langemise korral mõne kuu kaugusel laostumisest, ent kelle argielu on endiselt piisavalt mugav, et mitte avalikult välja astuda üha ulatuslikumalt võimust võtva ebaõigluse, hirmu, vaesumise ning nende alustaladeks olevate “kokkuleppeliste valede” vastu. Teisisõnu elanikkond, kes moodustab enamikes Euroopa riikides absoluutse enamuse ning kes on psühholoogiliselt paralüseeritud vara ja vabaduste riisumise programmile vastu astuma.

Kuna enamus inimesi ei ole valmis riskima institutsionaliseeritud kurjusele vastu hakates kogu oma vara ja vabaduse kaotusega ühe hetkega, lepitakse vara ja vabaduse röövimisega tükk tüki haaval mõneti aeglasemas tempos, kuigi lõppresultaat – ehk elu ilma omandita, väärikuseta ja isikuvabadusteta – on sama.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

https://makroskoop.ee/wp-content/uploads/2025/04/20250404-SUUR-LUGU-Keskklassi-havitamine-jatab-vara-ja-vabaduse-peagi-taas-vaga-vaikese-kliki-parusmaaks-AB-COM-UHISKOND-KULTUUR-AUDIO.mp3

Esifoto: DELBO ANDREA/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Exit mobile version