Saksamaa sisserändajate arv jätkab pidurdamatut kasvamist. Saksamaa föderaalse statistikaameti (DeStatis) uued andmed näitavad, et tänaseks on enam kui üks neljandik kõigist Saksamaa Liitvabariigis elavatest inimestest sisserändaja taustaga.
2024. aastal kasvas sisserändaja taustaga elanike arv võrreldes eelmise aastaga 4 protsenti ehk 873 000 inimese võrra, jõudes rekordilise 21,2 miljoni inimeseni. See moodustab 25,6 protsenti kogu elanikkonnast, võrreldes 24,7 protsendiga 2023. aastal.
Mõiste „sisserändaja taust” hõlmab nii neid, kes on ise sisserännanud (esimese põlvkonna sisserändajad), kui ka neid, kes on sündinud Saksamaal kahe sisserändajast vanema lapsena (teise põlvkonna sisserändajad). Peaaegu 16,1 miljonit inimest – 19,4 protsenti elanikkonnast – olid ise sisserändajad, samas kui veel 5,2 miljonit ehk 6,3 protsenti olid sündinud Saksamaal kahe välismaal sündinud vanema lapsena.
Seevastu põlissakslaste elanikkond vähenes ainuüksi 2024. aastal ligi miljoni inimese ehk 1 protsendi võrra (täpsemalt 734 000 inimest), langedes 57,4 miljonini ning moodustades nüüdsest vaid 69,3 protsenti riigi elanikkonnast.
Põlissakslaste elanikkond vähenes ainuüksi 2024. aastal ligi miljoni inimese ehk 1 protsendi võrra (täpsemalt 734 000 inimest), langedes 57,4 miljonini ning moodustades nüüdsest vaid 69,3 protsenti riigi elanikkonnast.
Silmapaistvaks on ka Saksamaa sisserändajate noorus. 20–39-aastaste seas oli 2024. aastal üle kolmandiku (34 protsenti) sisserändetaustaga. Üle 65-aastaste seas langeb see näitaja 14 protsendini. Rändetaustaga inimeste keskmine vanus on 38,2 aastat, mis on peaaegu kümme aastat noorem kui ilma rändetaustata inimeste keskmine vanus 47,4 aastat. Ühe sisserändajast vanemaga inimeste keskmine vanus oli kõigist rühmadest noorim, 25,1 aastat.
Alates 2015. aastast on immigratsioon mänginud Saksamaa demograafilistes muutustes ekstreemset rolli, kuna 2024. aastal elas Saksamaal ligi 6,5 miljonit inimest, kes olid sisserännanud alles vähem kui viimase 10 aasta jooksul – s.o pärast 2015. aastat.
Alates 2015. aastast on immigratsioon mänginud Saksamaa demograafilistes muutustes ekstreemset rolli, kuna 2024. aastal elas Saksamaal ligi 6,5 miljonit inimest, kes olid sisserännanud alles vähem kui viimase 10 aasta jooksul – s.o pärast 2015. aastat.
Aastatel 2015–2021 tulid suurimad rühmad Süüriast (716 000), Rumeeniast (300 000) ja Poolast (230 000). Aastatel 2022–2024 domineerisid arvudes Ukraina 843 000 saabujaga, millele järgnesid Süüria (124 000) ja Türgi (112 000).
Peamised põhjused, miks alates 2015. aastast Saksamaale on rännatud, on olnud varjupaiga taotlemine (31 protsenti), tööotsingud (23 protsenti) ja perekonna taasühinemine (21 protsenti). Naiste seas oli perekonna taasühinemine eriti oluline, seda nimetas 26 protsenti, samas kui 30 protsenti nimetas sisserände aluspõhjusena põgenemist. Meestest nimetas 32 protsenti Saksamaale saabumise põhjusena põgenemist ja 28 protsenti tööotsinguid.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
