Loo AUDIOVERSIOON on kuulatav lehekülje lõpus
El diario Montañési avaldatud arvamusloos kritiseeris Hispaania Santanderi piiskop Manuel Sánchez Monge “säästvat arengut” ja selle sihte, mis on kodifitseeritud ÜRO kestliku arengu eesmärkides.
“Agenda 2030 taga peitub katse muuta tsivilisatsiooni, luua uut maailmakorda, mis muudab inimeste uskumusi. See on globalistlik süsteem [ ], mille eesmärk on luua valimata ja ebademokraatlik maailmavalitsus,” kirjutab Hispaania piiskop.
Järgnev on piiskop Sánchez Monge arvamuslugu…
Agenda 2030 on kõikehõlmav programm, mille taga peitub katse muuta kogu tsivilisatsiooni, luua uut maailmakorda, mis muudab üksikisikute uskumusi. See on globalistlik süsteem, mille eesmärk on luua mittevalitud ja ebademokraatlik maailmavalitsus.
Piiskop Manuel Sánchez Monge
Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja uus maailmakord
Piiskop Manuel Sánchez Monge
Filosoof Higinio Marín, CEU Cardenal Herrera ülikooli filosoofilise antropoloogia professor, on rõhutanud globalistliku eliidi edendatava tegevuskava tõelist olemust, millel on märgatav statistlik ja relativistlik iseloom.
Säästva arengu eesmärgid (“jätkusuutlik” on tänapäeval muutunud maagiliseks sõnaks, mida kasutatakse pea kõige kohta) on enamasti kiiduväärt ja kõlavad kõigile vastuvõetavana: looduskaitse, vaesuse ja nälja kaotamine maailmas, kõigile kättesaadav vesi jms. Kõik selle agenda deviisid on sõnastatud keeles, mis on piisavalt ebamäärased, et neid annaks tõlgendada kõige erinevamatel viisidel.
Religioon ja perekond on uue maailmakorra arhitektide silmis probleemid, mitte lahendused.
Piiskop Manuel Sánchez Monge
Kuid Agenda 2030 on kõikehõlmav programm, mille taga peitub katse muuta kogu tsivilisatsiooni, luua uut maailmakorda, mis muudab üksikisikute uskumusi. See on globalistlik süsteem, mille eesmärk on luua mittevalitud ja ebademokraatlik maailmavalitsus. Dokument sisaldab hiilgavaid üldistusi, mis panevad inimesi uskuma, et kui vaid ÜRO-le ja Agenda 2030-le antakse kogu võimutäius, saab kõik korras olema. Kuid ei, Agenda 2030 on lõks.
Selle doktriinis nähakse perekonda keskkonnana, mis soodustab diskrimineerimist ja ebavõrdsust. Agenda 2030-s esitatakse nii perekonda kui religiooni konflikti elementidena. Religioon ja perekond on uue maailmakorra arhitektide silmis probleemid, mitte lahendused. Näiteks laste saamine, abikaasade vastutus üksteise eest või suuremeelsus abielus ei ole osa uuest tervest mõistusest. Samuti ei nõustu kestliku arengu eesmärkide edendajad sellega, et otsustusõigus laste hariduse üle kuulub vanematele.
Agenda 2030 keskmes on visioon totaalsest riigist, mis määrab eluviisi, tekitades seega relativismi, mis muudab sallivuse moraalseks väärtuseks par excellence.
Piiskop Manuel Sánchez Monge
Siin on küsimusi, mis on katoliku kiriku doktriini seisukohast selgelt vastuvõetamatud. Võtame näiteks seksuaal- ja reproduktiivtervise. Agenda 2030-s soodustatakse aborti ja rasestumisvastaste vahendite massilist kasutamist. Lisandub veel üks väga tõsine aspekt: milleks on niinimetatud sooline võrdõiguslikkus. Agenda 2030 kasutab sooideoloogia terminoloogiat ning kaasaegset sekularistlikku ja statistlikku poliitilist korrektsust. Selle eesmärk on luua uus maailmakord, mis välistab paljud institutsioonid, eriti need, millel on kristlik vundament. Agenda 2030 keskmes on visioon totaalsest riigist, mis määrab eluviisi, tekitades seega relativismi, mis muudab sallivuse moraalseks väärtuseks par excellence. See viib meid küsimuseni… Kas me peaksime olema sallivad ka kurjuse suhtes? Lähemal vaatlusel selgub, et “kestliku arengu” eesmärgid on vabaduse tapjad ja tekitavad relativismi. Nad eeldavad, et kõike saab ja tuleb valida; isegi sugu on tunnete küsimus.
On kristlikke institutsioone, mis aktsepteerivad kestliku arengu tegevuskava aastani 2030. Nad väidavad, et teevad seda selleks, et vältida avalikust arutelust kõrvalejäämist või enese marginaliseerumist. Nad tahavad saada abi, mida neile ei antaks, kui nad seda arvesse ei võtaks. Kuid kristlaseks nimetamine kannab endas nõudmisi, millest ei saa kõrvale hiilida.
Oleme jõudmas punkti, kus erinevatel maailmavaadetel on ühiskonnas nii vähe ühist, et me suudame vaevu rääkida ühist keelt.
Piiskop Manuel Sánchez Monge
Meie tänased ühiskonnad on polariseerunud tagantjärele. Läänest on kaks versiooni, mis on üha antagonistlikumad. Oleme jõudmas punkti, kus erinevatel maailmavaadetel on ühiskonnas nii vähe ühist, et me suudame vaevu rääkida ühist keelt.
Kui tõstame pilgu veidi kõrgemale, märkame, et kogeme siiski ka teatavat ärkamist. Selleks on kristlike perekondade taassünd, nagu võime näha mõnes kohas Prantsusmaal ja Hispaanias. Pilt kolme või enama lapsega abielupaarist pakub rõõmsat ja armastavat nägemust elust. Siin peitubki uuenemine. Heldelt elavate noorte kristlik abielu on tänasel päeval kristliku elurõõmu kõige nähtavamaks vormiks. Rõõm on aga sotsiaalne märk millegi hea omamisest. Ja nendel vanematel, kes lähevad tänavale rohkemate lastega kui tänapäeva meelelaad dikteeriks, on maailmale tohutu ümberkujundav jõud.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
