Hiina välisministeeriumi kõneisik teatas, et Peking tunnustab Talibani poolt uue valitsuse moodustamise järgselt Afganistani „suveräänsust, iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust.”
8. septembri pressikonverentsil küsisid ajakirjanikud Wang Wenbin’ilt, milline on Hiina valitsuse seisukoht seoses Talibani moodustatud valitsusega.
Kõneisik kinnitas, et Peking toetab afgaanide õigust „iseseisvalt ja riigi tingimustest lähtuvalt oma arengutee valida,” ilma et keegi nende siseasjadesse sekkuks.
Wang lisas, et ajutise valitsuse moodustamine oli vajalik, et taastada siseriiklik kord ja alustada riigi sõjajärgse rekonstrueerimisega pärast Talibani poolt võimu üle võtmisega kaasnenud kolmenädalast „anarhiat” ning president Ashraf Ghani riigist põgenemist. Wang väljendas lootust, et sõjast laastatud Afganistan suudab üles ehitada „laiaulatusliku ja kaasava poliitilise struktuuri,” mis on võimeline mõõdukaks ning stabiilseks sise- ja välispoliitikaks.
Peking toetab afgaanide õigust „iseseisvalt ja riigi tingimustest lähtuvalt oma arengutee valida,” ilma et keegi nende siseasjadesse sekkuks.
Wang’i sõnavõtt järgnes vaid päev varem avaldatud teatele, et Taliban on peamised valitsusametnikud ametisse nimetanud. Mitmed värsked ministrid on ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide nimekirjas. Siseminister Sirajuddin Haqqani peetakse USA võimude poolt rahvusvaheliseks terroristiks ja teda otsib taga Föderaalne Uurimisbüroo, kes pakub tema tabamise eest 5 miljoni USA dollari suurust tasu.
Mitmed riigid ja institutsioonid üle maailma on asunud Talibani valitsuse osas karmimale seisukohale. Ühendkuningriigi (ÜK) välisminister Dominic Raab märkis septembri alguses, et ÜK ei kavatse Talibani valitsust tunnustada, kuid rõhutas siiski, et on oluline rühmitusega koostööd teha, et arutada muu hulgas ohutu evakuatsiooni küsimusi ning „seista silmitsi Afganistani uue reaalsusega.”
Rühmituse kõneisik Zabihullah Mujahid on aga Itaalia ajalehele La Repubblica antud intervjuus nimetanud Hiinat Talibani „peamiseks koostööpartneriks” ning kiitnud Pekingi plaane Afganistani investeerida.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Hiina ja USA välispoliitika keskne erinevus seisneb asjaolus, et erinevalt Washingtonist puudub Pekingil ambitsioon dikteerida planeedi erinevatele rahvastele, kuidas need oma elu tohivad ning ei tohi elada. Äri, geopoliitilise domineerimise imperatiiv ja ideoloogia ei segune, ning “saja-aastase alanduse” kogemus lääneriikide diktaadi all võimaldab hiinlastel luua maailmas sidemeid viisil, mis ei ole eksinud illusioonidesse oma moraalse üleoleku osas. See on miski, mida iseäranis angloameerika eliit paistab olevat võimetu tegema.
Erinevalt Washingtonist puudub Pekingil ambitsioon dikteerida planeedi erinevatele rahvastele, kuidas need oma elu tohivad ning ei tohi elada.
Isegi kui “keskne kuningriik” tunnistab oma tsivilisatsioonilise mudeli ülimuslikkust, ei ole hanid huvitatud oma maailmapildi peale surumisest radikaalselt teistsuguse aja- ja kultuurilooga rahvastele. Sama põhimõte kehtib ka Afganistani ja Talibani puhul ning selgitab Hiina diplomaadi remarki, mis puudutab Afganistani õigust korraldada oma riiklikke küsimusi suveräänselt ning ilma välisriikide sekkumiseta.
Välisinvesteeringutenäljas, lõpututest sõdadest räsitud Kesk-Aasia riik kujutab endast Pekingi silmis vägagi oodatud lüli Euraasiaülestes taristuvõrkudes ning on veelgi kõrgemini hinnatud tooraine allikana, mille varud on hõlpsasti Hiina raudteetrasside abil ekspluateeritavad. Eeldusel, et Lääneriikide poolt tasustatud ja juhitud rühmitused Afganistanis Kabuli ja Pekingi koostööd ei nurja (mis näikse olevat Talibani võimuhaaramise järgselt ebatõenäoline) võib oodata kahe riigi majanduskoostöö kiiret süvenemist.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
