Lõuna-Ameerika suurim majandusvõim Brasiilia ning maailma suurimaks tööstusriigiks tõusnud Hiina on novembri lõpus aset leidnud G20 juhtivate majanduste tippkohtumise järel märkimisväärselt laiendamas oma kahepoolset koostööd.
Ligi 40 äsja sõlmitud kahepoolset kokkulepet lähendavad kahte riiki oluliselt, hõlmates koostööd nii tuumaenergeetika, puhta energia, põllumajanduse kui ka infrastruktuuri arendamise valdkondades.
Lepingute keskmes on Brasiilia vaikimisi ühinemine Hiina “Vöö ja Tee” globaalse infrastruktuuri projektiga, hoolimata sellest, et Brasiilia ei ole ametlikult projekti liikmeks astunud. “Sünergiakokkuleppeks” nimetatud kompromiss peegeldab Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva valitsuse delikaatset tasakaalu otsimist autonoomia säilitamise ja Pekingiga suhete süvendamise vahel.
Brasiilia välisministeeriumi andmete kohaselt on Brasiilia ja Hiina vaheline kaubandus vahemikus 2004-2024 kasvanud rohkem kui 17 korda.
Lula tervitas tugevnenud liitu, rõhutades Hiina positsiooni Brasiilia suurima kaubandus- ja investeerimispartnerina. Brasiilia eksport Hiinasse on pärast president Lula esimest visiiti Pekingisse 2004. aastal ületanud eksporti nii Ameerika Ühendriikidesse kui ka Euroopa Liitu, kusjuures Brasiilia välisministeeriumi andmete kohaselt on Brasiilia ja Hiina vaheline kaubandus vahemikus 2004-2024 kasvanud rohkem kui 17 korda. Hiina ja Brasiilia suhete soojenemine Lula ametisoleku ajal eristub selgelt endise presidendi Jair Bolsonaro ametiajast, kes suhtus Pekingisse ideoloogilistel põhjustel vaenulikult.
Kaubavood kahe riigi vahel, mis juba praegu ületavad 150 miljardit dollarit aastas, peaksid edaspidi veelgi kasvama. Brasiilia põllumajandusettevõtted lõikavad koostööst Hiinga olulist kasu, kuna uued lepingud võivad tuua 450 miljoni dollari ulatuses täiendavat eksporti, sest Hiina turule pääsevad Brasiilia tooted alates sorgost kuni kalajahuni. Kõige tähelepanuväärsem osa uutest kokkulepetest on põllumajanduslepingud, mis võimaldavad täiendavatele Brasiilia kaupadele ligipääsu Hiina turule.
Kõneluste käigus käsitlesid riigipead ülemaailmseid probleeme, sealhulgas konflikte Ukrainas ja Lähis-Idas, kusjuures mõlemad riigid pooldasid Ukrainas kiiret rahu saavutamist, multilateralismi ning arengumaade suuremat esindatust rahvusvahelises juhtimises.
Xi rõhutas riikide partnerluse rolli “globaalse lõuna” laiema mõju kasvatamisel ning „multipolaarse maailmakorra“ tekitamisel. 2025. aastal on Brasiilia eesistuja BRICS riikide ühenduses, kus mõlemad riigid püüavad edendada tärkava turumajandusega riikide huve globaalsetes küsimustes.
Rohkete lepingutega partnerluse tugevdamine leiab aset mõlema riigi jaoks otsustaval hetkel: Hiina on astumas samme, et tugevdada oma mõju globaalses lõunas, tagades samal ajal oma hiiglaslikule tootmiskompleksile elutähtsate toorainete tarned, samas kui Brasiilia püüab mitmekesistada oma rahvusvahelisi partnerlussuhteid väljaspool Lääneriikide kontrolli.
Hiina ja Brasiilia suhete süvenemine illustreerib globaalse kaubanduse ja diplomaatia muutuvat dünaamikat, kuna tärkava turumajandusega riigid sõlmivad üha enam Lääne mõjust sõltumatuid liite.
Hiina ja Brasiilia suhete süvenemine illustreerib globaalse kaubanduse ja diplomaatia muutuvat dünaamikat, kuna tärkava turumajandusega riigid sõlmivad üha enam Lääne mõjust sõltumatuid liite.
Brasiilia tööstusjuhid on seevastu väljendanud lepingute suhtes reservatsioone, kartes, et uued kaubanduskokkulepped võivad nende arvelt Pekingi turuosa Brasiilias suurendada. Tööstuskoalitsioon, mis esindab 14 äriüksust, väljendas muret Hiina võimalike röövkaubanduspraktikate pärast. „Probleem on tööstusega üldiselt. Praegu näeme ka ilma kokkuleppeta juba liigset importi Hiinast. Kui leping allkirjastatakse, siis muutub olukord veelgi hullemaks,“ märkis üks tööstuse esindaja.
Tööstusjuhid usuvad, et Aasia hiidriik on rakendanud „strateegilist eksporditoetuspoliitikat“, investeerides suures mahus tootmisvõimsusse, samas kui riigi sisenõudluse kasv on aeglasem, mis tähendab, et liigse toodangu eksport kasvab. Konkreetselt mõjutab see terase, kemikaalide, tekstiili, jalatsite, mänguasjade ja masinate sektoreid.
Ka Euroopa Liit on korduvalt tõstatanud Hiina “liigse tootmisvõimsuse” küsimuse ning peagi ametisse vannutatavalt Trumpi administratsioonilt on oodata Hiina suhtes täiendavate kaitsetollide rakendamist.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
SEOTUD LOOD:
