AUDIOVERSIOON kuulatav lehekülje lõpus
Felix Abt
Washingtoni käskude järgi rahvusvahelisi investoreid oma varast ilma jätvad Euroopa riigid on tänaseks kaotanud majandusliku iseseisvuse ning staatuse turvaliste turgudena. Hollandi elektroonikatehase sundriigistamise episood illustreerib, kui totaalselt kontrollib Euroopa riikide strateegilisi majandushuve nüüdseks Ühendriikide šantaaž.
Hiljuti Hollandis aset leidnud sündmused Nexperia nimelise mikroelektroonika tootjaga on mõeldud hoiatussignaalina kõikidele, kes elavad illusioonis, nagu kujutaks Euroopa endast jätkuvalt turvalist ja õigusriikluse põhimõtetele tuginevat majanduskeskkonda.
Täpsemalt leidis oktoobris aset pretsedent, mille käigus Hollandi valitsus kaevas välja ammu unustatud, 1952. aastal vastu võetud “tarbekaupade kättesaadavuse akti”, millele tuginedes Hollandi riik otsustas jõumeetodil riigistada ühe viimastest Euroopa hästi funktsioneerivatest pooljuhte tootvatest mikroelektroonika ettevõtetest.
Järgnenu oli pretsedenditu: ettevõtte juhatuse hiinlasest esimehelt eemaldati kõik esindusõigused, ettevõtte aktsiad anti riigi poolt määratud usaldusisiku valdusesse ning ettevõtte tippu määrati riigi poolt valitud bürokraat, kellele anti täielik voli ettevõtte juhtimisotsuste langetamisel.
Hollandi valitsuse poolt ettevõtte sundriigistamise õigustuseks toodud selgitus koosnes ebaselgetest ning ebaveenvatest viidetest ettevõtte “juhtimisvigadele”, kuigi protsessi ajendanud alge peitus ilmselgelt Ameerika Ühendriikide poolt Hollandi valitsusele avaldatud surves.
Hollandi valitsuse poolt ettevõtte sundriigistamise õigustuseks toodud selgitus koosnes ebaselgetest ning ebaveenvatest viidetest ettevõtte “juhtimisvigadele”, kuigi protsessi ajendanud alge peitus ilmselgelt Ameerika Ühendriikide poolt Hollandi valitsusele avaldatud surves.
Felix Abt
Kohtumenetluse käigus esitatud dokumentide kohaselt hoiatas Washington Hollandi valitsust juba juunis, et juhul kui Nexperiat ei sunnita loobuma oma Hiina päritolu juhtkonnast, lisatakse firma Ühendriikide poolt sanktsioneeritud juriidiliste isikute nimistusse, mis oleks endast kujutanud ettevõttele sisuliselt surmaotsust. Surve all kiiresti kokku varisenud Hollandi valitsus ei jäänud hoiatuse täideminekut ootama ning otsis kiiresti välja aegunud asjassepuutumatu regulatsiooni, mille abil ettevõte vabastati selle Hiina päritolu omanikest ning juhtkonnast.
Sedasi toimides asetas Hollandi valitsus Nexperia poomisrõngasse, kuna hiinlased ei jätnud oma vara sundrekvireerimist karistamata, lõigates Nexperia välja oma tarneahelatest, mis omakorda tähendab funktsionaalselt ettevõtte jätkusuutlikuse lõppu.
Hollandi mikrokiibitootjaga aset leidnu ilmestab majanduspoliitilist realiteeti, millega terve Euroopa nüüdsest silmitsi seisab, olles asetatud Washingtoni sanktsioonide alasi ning Hiina tarneahelate embargo haamri vahele.
Hollandi mikrokiibitootjaga aset leidnu ilmestab majanduspoliitilist realiteeti, millega terve Euroopa nüüdsest silmitsi seisab, olles asetatud Washingtoni sanktsioonide alasi ning Hiina tarneahelate embargo haamri vahele.
Felix Abt
Oluline on mõista, et Hollandi elektroonikatootja kaasus ei kujuta endast mitte erandlikku üksikjuhtumit, vaid pretsedenti, mis seab küsimuse alla terve Euroopa reputatsiooni usaldusväärse majanduspartnerina nii maailma investorite kui tarbijate silmis.
Nexperia palgalehel on üle 10 000 töötaja ning firma toodab aastas üle 100 miljardi mikrokiibi. See on toiminud maailmaturul eduka ning konkurentsivõimelise ettevõttena, mille tootmine asub Euroopas, mille majandustegevusest saadav maksutulu laekub Euroopa ühiskukrusse ning mis on alati vastanud oma tegevuses Euroopas ette kirjutatud seadusandlusele. Ometi otsustas Hollandi valitsus ettevõtte surmanuhtluse kasuks, ainuüksi fakti tõttu, et ettevõte oli müüdud juba aastate eest kõikide seadustega igati kooskõlaliselt Hiina investoritele.
Loo moraal on lihtne… Euroopa riikide valmisolek tühistada näpunipsust rahvusvaheliste investorite omandiõigused, tuues kuitahes tehislikult ettekäändeks “julgeolekukaalutlused”, on saatnud globaalsetele turgudele signaali. Investrid mitte üksnes Hiinas, vaid kogu Aasias, Lähis-Idas ning Aafrikas on kiiresti kaotamas oma usaldust Euroopa turgude suhtes.
Lisaks kõigele muule annab aset leidnud juhtum surmahoobi Euroopa ambitsioonidele arendada välja oma enda pooljuhtide strateegia. Brüssel on aastaid lasknud lendu loosungeid Euroopa “tehnoloogilise suveräänsuse” ning “strateegilise autonoomia” üles ehitamisest, ent niipea kui surve Ühendriikidest seda nõuab, on Hollandi-sugused Euroopa riigid valmis koheselt loobuma oma suveräänsetest huvidest ning võtma sisse rolli Ühendriikide välispoliitika käepikendusena.
Brüssel on aastaid lasknud lendu loosungeid Euroopa “tehnoloogilise suveräänsuse” ning “strateegilise autonoomia” üles ehitamisest, ent niipea kui surve Ühendriikidest seda nõuab, on Hollandi-sugused Euroopa riigid valmis koheselt loobuma oma suveräänsetest huvidest ning võtma sisse rolli Ühendriikide välispoliitika käepikendusena.
Felix Abt
Suveräänsele riigile kohane vastus oleks Hollandi valitsuse poolt lausutuna kõlanud umbes järgnevalt “Nexperia on Hollandi seaduste alusel töötav Hollandi ettevõte, mis jätkab oma tööd segamatult senikaua, kuni see täidab Euroopa seadusi ning pakub Euroopa turgudele siseinvesteeringuid ja tööhõivet. Me ei kavatse lasta Ühendriikide poolt väljaspool oma piire kohaldatavatel seadustel dikteerida oma suveräänset majanduspoliitikat.” Seevastu reaalselt välja saadetud signaal kõlas maailma ees järgnevalt “Me kavatseme rekvireerida teie varad iga kell, juhul kui Ühendriikide valitsus peaks seda vajalikuks arvama”.
Vahemärkus: Hollandi tuntuima poliitiku Mark Rutte pikaajaline karjäär Hollandi peaministrina lõppes 2024. aastal. Terve oma ametiaja vältel varjamatult Washingtonile meelepärast geopoliitilist agendat viljelenuna ning vankumatu Ühendriikide poliitika toetajana nii selle proxy-sõjas Ukrainas kui Hiina-vastastes tehnoloogiasanktsioonides sai Rutte teenitud tasu NATO peasekretäri staatuse näol, mis avardas veelgi ambitsioonika poliitoportunisti võimalusi jätkata Washingtoni establishmendi poliitika kehtestamist Euroopa üle.
Hollandi valitsuse poolt korda saadetud manöövrite mõju riigi edukaima mikroelektroonika tootja sundriigistamisel on võimatu ülehinnata, kui võtta kriteeriumiks riigi reputatsiooni ning majanduslike väljavaadete kahjustamise äraspidist sihti. Hollandi suurim strateegiline vara – selle rahvusvaheline reputatsioon ideaalse ärikeskkonnana, milles kehtib õiguskindlus, avatus välisinvestoritele ning üleüldine usaldusväärsus – on saanud pöördumatult kahjustada.
Felix Abt
Hollandi valitsuse poolt korda saadetud manöövrite mõju riigi edukaima mikroelektroonika tootja sundriigistamisel on võimatu ülehinnata, kui võtta kriteeriumiks riigi reputatsiooni ning majanduslike väljavaadete kahjustamise äraspidist sihti. Hollandi suurim strateegiline vara – selle rahvusvaheline reputatsioon ideaalse ärikeskkonnana, milles kehtib õiguskindlus, avatus välisinvestoritele ning üleüldine usaldusväärsus – on saanud pöördumatult kahjustada. Globaalsed investorid on juhtumi katalogiseerinud samasse rubriiki nagu Ühendkuningriigi poolt läbi viidud Nexperia tootmisüksuste sundvõõrandamine ning Euroopa Liidu poolt korda saadetud Vene kapitali omastamine. Iga vastav episood õõnestab maailmas drastiliselt Euroopa kui usaldusväärse investeeringute sihtkoha kuvandit.
Nexperia ümber aset leidnu on osa Ühendriikide laiemast majandussõja kampaaniast Euroopas. Kõigest päevad enne ettevõtte sundriigistamist paljastas Serbia peaminister Aleksandr Vucic, et Ühendriikide emissarid olevat Serbia valitsusele saatnud signaali, et riik võib sanktsioonidest hoiduda juhul, kui võtab kuulda Ühendriikide käsku riigistada Vene osalus Serbia naftakompanis NIS. Serbia valitsus otsustas ähvardusele mitte alluda, väites, et selline samm oleks nii juriidiliselt kui moraalselt vastuvõetamatu. Washington ei jätnud allumatust karistamata, eemaldades NIS-i sanktsioonidest vabastatud ettevõtete nimistust, mis päädis Serbia naftaettevõtte töö seiskumisega, lõpetades sedasi muuhulgas toornafta transiidi läbi NATO liikmesriigiks oleva Horvaatia.
Nexperia ümber aset leidnu on osa Ühendriikide laiemast majandussõja kampaaniast Euroopas.
Felix Abt
Oli aeg, mil Euroopa tundis õigustatult uhkust oma staatuse üle maailma kõige turvalisema investeerimiskeskkonnana. Majandusliku areaalina, kus investorid teadsid hästi oma õigusi ning kohustusi, millest kinni pidades ei tulnud neil karta mingisuguseid ebameeldivaid üllatusi. Tänaseks on sellest saanud vaid mälestus, kuna Euroopa on lasknud ennast alandada teiste suurvõimude majandussõdade tallermaaks. Iga sundvõõrandamine, sanktsioneerimine ning alasti poliitilise tahte abil teostatud konfiskeerimine annab tunnistust sellest, milleks Euroopa on tänaseks muutunud – piirkonnaks, kus omandiõigused kehtivad vaid (võõrvõimu) pidevalt muutuvate geopoliitiliste huvide tõmbetuules.
Kuigi Hollandi valitsus võib eneseõigustust otsida väitest, et sedasi toimides tagab ta riigi varustuskindlust, on tegemist vaid miraažiga, kuna ainus resultaat, mida sedasi saavutatakse, on oma riigi usaldusväärsuse põhja laskmine. Sündmustiku tragöödia väljendub kõige enam tõsiasjas, et enesealanduse läbi oma suveräänsusest loobumisega ei saavuta Euroopa midagi rohkemat kui ohvri staatuse omaks võtmise ja seda kõike sõjas, kus võitjateks osapoolteks on välisjõud, mis võitlevad globaalse tehnoloogilis-majandusliku dominantsi nimel.
Iga sundvõõrandamine, sanktsioneerimine ning alasti poliitilise tahte abil teostatud konfiskeerimine annab tunnistust sellest, milleks Euroopa on tänaseks muutunud – piirkonnaks, kus omandiõigused kehtivad vaid (võõrvõimu) pidevalt muutuvate geopoliitiliste huvide tõmbetuules.
Felix Abt
Adrian Bachmanni kommentaar:
Juba aastakümneid Ühendriikide geopoliitiliste huvide piirides üha ahtamat majandusstrateegilist otsustusõigust omav Euroopa on Ukraina sõja taustal tänaseks jõudnud punkti, kus see ei ole loovutanud oma suveräänsuse Washingtonile mitte enam üksnes sõjalises, vaid ka majanduslikus sfääris.
Euroopa enesehävituse teekond on samavõrra paradoksaalne, kui see on groteskne. Aasta-aastalt üha väiksema protsendi maailma kumulatiivsest majanduslikust, tööstuslikust, tehnoloogilisest ning sõjalisest võimust moodustav kontinent on tänaseks praktiliselt kõikides riikides valitsetud eliidi poolt, kes ei edenda ei Euroopa ega ammugi oma enda rahva huve, vaid “transatlantilise agenda” üha auklikumaks kulunud pakendisse pakitud Washingtoni diktaati iseeneste rahvaste jõukuse, staatuse ja saatuse hinnaga.
Aasta-aastalt üha väiksema protsendi maailma kumulatiivsest majanduslikust, tööstuslikust, tehnoloogilisest ning sõjalisest võimust moodustav kontinent on tänaseks praktiliselt kõikides riikides valitsetud eliidi poolt, kes ei edenda ei Euroopa ega ammugi oma enda rahva huve, vaid “transatlantilise agenda” üha auklikumaks kulunud pakendisse pakitud Washingtoni diktaati iseeneste rahvaste jõukuse, staatuse ja saatuse hinnaga.
Adrian Bachmann
Paradokssaalseks muudab antud tõsiasja see, et mida väiksem on Euroopa jõud ülejäänud maailma üha tugevamatele ning eneseteadlikumatele riikidele Washingtonist dikteeritud agendat peale suruda, seda arrogantsema ning enesehävituslikuma innuga seda tehakse.
See on teekond, mille lõpp saab olema etteaimatav… odavast toormest ning energiakandjatest ära lõigatud, strateegiliste tehnoloogiate arengutasemes üha enam maha jääv, üha väiksema ostujõu, ent riigimaksude tõttu üha kallineva tööjõuga, ühtaegu nii töö- kuu tööjõupuuduses virelev regioon, millesse pikaajalisi kapitaliintensiivseid investeeringuid enam ei tehta. Vaesuv ja vananev, ent Atlandi-taguste isandate käsul sõgedalt sõja poole tüüriv kontinent, millel puudub tulevik…
Selline saab olema Euroopa saatus vähemasti seni, kuni selle rahvad oma olukorra reaalsust ei tunnista ning sõgeduse, ahnuse ja šantaaži mõjul toimivat nomenklatuuri välja ei vaheta.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
