Site icon Makroskoop

Globaalsed sõjakulutused jõudsid kõigi aegade kõrgeimale tasemele

Foto: TLF/Shutterstock.com

Tim Martin

Maailma riikide sõjalised kogukulud jõudsid 2023. aastal rekordilise 2,44 triljoni dollarini ja läbisid suurima aastase relvastuskulude kasvu alates 2009. aastast, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) aruandest.

Aprilli lõpus avaldatud aruandes märgitakse, et maailma sõjalised kulutused on hetkel „kõigi aegade kõrgeimad“. Sõdadele kulutati 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 6,8 protsenti rohkem vahendeid, kusjuures kulud kasvasid üheksandat aastat järjest.

Maailma sõjalised kulutused on hetkel „kõigi aegade kõrgeimad“.

Aruandest selgub muuhulgas ka see, et esimest korda 15 aasta jooksul suurenesid ülemaailmsed kaitsekulutused kõigis viies peamises geograafilises piirkonnas: Aafrikas, Euroopas, Lähis-Idas, Aasias ja Okeaanias ning Ameerikas.

„Sõjaliste kulutuste enneolematu kasv on riikide otsene vastus rahu ja julgeoleku kehvale olukorrale kogu maailmas,“ sõnas SIPRI sõjaliste kulutuste ja relvatootmise programmi vanemteadur Nan Tian. „Riigid seavad oma prioriteediks sõjalise võimsuse, kuid üha ebastabiilsemaks muutuval geopoliitilisel ja julgeolekumaastikul riskivad nad astutud sammudele järgnevate reaktsioonide eskaleerumisega.“

Maailma suurimad kaitsekulutused on endiselt USA-l – 2023. aastal kulutasid Ühendriigid sõjalisele valmisolekule 916 miljardit dollarit ehk 2,3 protsenti rohkem kui 2022. aastal, edestades sedasi teisel kohal olevat Hiinat, kes kulutas militaarfunktsioonile hinnanguliselt 296 miljardit dollarit, suurendades sedasi oma kulusid 6 protsenti.

Maailma suurimad kaitsekulutused on endiselt USA-l – 2023. aastal kulutasid Ühendriigid sõjalisele valmisolekule 916 miljardit dollarit ehk 2,3 protsenti rohkem kui 2022. aastal, edestades sedasi teisel kohal olevat Hiinat, kes kulutas militaarfunktsioonile hinnanguliselt 296 miljardit dollarit, suurendades sedasi oma kulusid 6 protsenti.

SIPRI lisas, et Pekingi kulutused on 29 aastat järjest kasvanud ning moodustavad poole kogu Aasia ja Okeaania sõjalistest kulutustest. (Hiina iga-aastane sõjaline eelarve on avalikult registreerituna 222 miljardit dollarit, kuigi hiljuti väitis üks USA senaatoritest, et USA luureandmete kohaselt on tegelik eelarve rohkem kui kolm korda suurem).

Venemaa sõjalised kulutused kasvasid seoses sissetungiga Ukrainasse 24% võrra, mis teeb riigi eelmise aasta hinnangulisteks kuludeks 109 miljardit dollarit ehk 16 protsenti kogu Kremli poolt 2023. aasta jooksul kulutatud rahast.

Ukraina sõjalised kulutused ulatusid 2023. aastal 64,8 miljardi dollarini ja kasvasid aastaga 51% võrra, paigutades Kiievi sõjaliste kulutuste poolest maailmas kaheksandale kohale. SIPRI arvud ei sisalda aga 60 miljardi dollari suurust abipaketti USA-lt, mis hõlmab ka 13,8 miljardit dollarit USA poolt tarnitud varude täiendamiseks ning mille andmise otsuse USA esindajatekoda käesoleva aasta aprillis vastu võttis.

Ukraina sõjalised kulutused ulatusid 2023. aastal 64,8 miljardi dollarini ja kasvasid aastaga 51% võrra, paigutades Kiievi sõjaliste kulutuste poolest maailmas kaheksandale kohale.

NATO tasandil kulutasid bloki 31 liikmesriiki 2023. aastal sõdadele kokku 1,34 triljonit dollarit ehk 55 protsenti kogu maailma sõjalistest kulutustest, kusjuures USA osakaal kõikide NATO riikide sõjalistest kulutustest ulatus ligi 70%-ni.

Arvestades pingete kasvu Hiinaga, suurendasid ka Jaapan ja Taiwan oma sõjalisi kulutusi 11 protsendi võrra, kusjuures Tokyo kulutas 50,2 miljardit dollarit ja Taipei 16,6 miljardit dollarit.

Lisaks teatas SIPRI, et „sõda ja pinged“ Lähis-Idas on põhjustamas piirkonna suurimat sõjaliste kulutuste kasvu „viimase kümnendi jooksul“. Kokku kasvasid kulutused regioonis 9 protsendi võrra 200 miljardi dollarini. Kulude kasv oli suuresti tingitud Iisraeli sõjast Gazas – Iisrael, kes on Lähis-Idas suuruselt teine sõjaline kulutaja Saudi Araabia järel, eraldas sõjapidamisele 2023. aastal 27,5 miljardit dollarit, mis tähendas 24%-list kasvu võrreldes 2022. aastaga.

USA osakaal kõikide NATO riikide sõjalistest kulutustest ulatus ligi 70%-ni.

Täismahus aruannet on võimalik lugeda siin.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Esifoto: TLF/Shutterstock.com

Jaga sõpradega:
Exit mobile version