Novembri alguses avaldatud Euroopa Komisjoni kliimameetmete aruandest selgub, et Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogused vähenesid 2023. aastal, mil Euroopa majandus känguma hakkas, erakordselt kiiresti, täpsemalt 8% võrra. Eurobürokraatide hinnangul on langus tingitud eeskätt taastuvenergia osakaalu suurenemisest.
Euroliidu pressiesindaja Tim McPhie sõnas ajakirjanikele, et sellise langustempo juures saavutab EL oma eesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega 55 protsenti ning liigub kursile, et olla 2050. aastaks täiesti “kliimaneutraalne”.
2023. aasta 8%-line heitekoguste vähenemine oli samas suurusjärgus rekordilise 2020. aastaga, mil koroonasulgude abil lukku pandud ühiskond võimaldas rohepöördele kaasa aidata 9,8%-lise kasvuhoonegaaside vähendamisega.
2023. aasta 8%-line heitekoguste vähenemine oli samas suurusjärgus rekordilise 2020. aastaga, mil koroonasulgude abil lukku pandud ühiskond võimaldas rohepöördele kaasa aidata 9,8%-lise kasvuhoonegaaside vähendamisega.
Ajal, mil taastuvenergiale üle minevad Lääne-Euroopa riigid õnnitlevad üksteist rohepöörde eesmärkide täitmise eest, on mitmed Ida-Euroopa riigid kogemas Euroopa Liidu rohepoliitika tagajärgi ülikallite energiahindade näol, mis on kunstlikult tekitatud nähtus süsinikukvootide tasude tõttu, mida riigid oma kivisöe ja põlevkivi ressursside kasutamise eest maksma peavad.
Allikas
Adrian Bachmanni kommentaar:
Riigid, mis kirjutavad alla rahvusvahelistele lepetele, mis sunnivad neid iseenda energeetilise ressursi, olgu selleks siis kivisüsi või põlevkivi, tarbimise eest maksma välismaistele institutsioonidele andamit, sooritavad sisuliselt majandusliku konkurentsivõime suitsiidi ning majanduspoliitilise suveräniteedi kapitulatsiooni akti.
Mõte, et Lääneriikide finantskartelli valitsev seltskond on võtnud endale õiguse saada planeedi atmosfääri süsinikdioksiidi paiskamise eest kordades rohkem raha, kui on väärt fossiilkütused, mille kasutamise pinnalt “kvooditasu” üldse makstakse, on loogiliselt absurdne ning moraalselt vastuvõetamatu. Paraku on tegemist süsteemiga, millesse Ida-Euroopa riigid on ennast lülitanud iseenese majanduse konkurentsivõime ning rahvaste tuleviku hinnaga.
Mõte, et Lääneriikide finantskartelli valitsev seltskond on võtnud endale õiguse saada planeedi atmosfääri süsinikdioksiidi paiskamise eest kordades rohkem raha, kui on väärt fossiilkütused, mille kasutamise pinnalt “kvooditasu” üldse makstakse, on loogiliselt absurdne ning moraalselt vastuvõetamatu. Paraku on tegemist süsteemiga, millesse Ida-Euroopa riigid on ennast lülitanud iseenese majanduse konkurentsivõime ning rahvaste tuleviku hinnaga.
Adrian Bachmann
Kuigi Euroliidu pressiesindaja väitel oli “rohepöörde” läbi viimise nimel saavutatud kasvuhoonegaaside kärpimine suuresti taastuvenergia kasutuselevõtu teene, jääb pildist välja mündi teine külg, milleks on tõsiasi, et fossiilkütuste tarbimise langus leidis 2023. aastal aset Euroopa Liidu majanduskasvu kokkuvarisemise tingimustes, mis peegeldab ootuspäraselt, kuidas rohepöörde läbiviimine ning majanduslikult kõrge elustandardi alalhoidmine on teineteist välistavateks eesmärkideks.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
