Saksa Pressiagentuuri tellimusel rahvusvahelise turu-uuringute firma YouGov poolt hiljuti läbi viidud küsitluse andmetel soovib 59 protsenti sakslastest, et liitvabariigi kantsler Olaf Scholz teeks Ukraina sõja lõpetamise nimel enne 18.-19. novembril Rio de Janeiros toimuvat G20 tippkohtumist isikliku telefonikõne Putinile. 26 protsenti vastanutest olid riigipeade otsesuhtluse vastu ning 15 protsenti ei avaldanud arvamust.
Eriti tugevalt – 68% vastanutest poolt ja 19% vastu – toetasid dialoogi taastamist Ida-Saksamaa elanikud.
Saksamaa kantsler Scholz ja Venemaa president Vladimir Putin ei ole omavahel ligi kaks aastat suhelnud. Viimati rääkisid nad telefonitsi 2. detsembril 2022, kuigi Scholz rõhutab, et valitsustevaheline suhtlus on siiski toimunud, ka ilma otsese vestluseta Venemaa presidendiga.
Septembris väljendas kantsler Olaf Scholz valmisolekut taasalustada rahukõnelusi Putiniga, teatades, et ta helistab Venemaa presidendile Ukraina sõja lõpetamisele suunatud läbirääkimiste hõlbustamiseks siis, kui aeg selleks sobiv on.
„Ma arvan, et nüüd on see hetk, mil me peame arutama, kuidas me saame sellest sõjaolukorrast välja tulla ja saavutada rahu kiiremini, kui see praegu tundub lähenevat,“ sõnas Scholz toona. „Kindlasti toimub veel üks rahukonverents ja nii mina kui [Ukraina] president Volodõmõr Zelenski oleme nõus, et see arutelu peab hõlmama ka Venemaad,“ lisas ta.
Diplomaatilist avangut on juba mõnda aega pooldanud ka teised Euroopa riigipead, sealhulgas Ungari peaminister Viktor Orbán, kes on pikemat aega nõudnud kohest relvarahu ja rahuläbirääkimisi, samal ajal kui USA ja Euroopa Liit jätkavad sõjaliste operatsioonide rahastamist Kiievis.
Saksamaa avalikkus on aga lõhestunud selles osas, kuidas Venemaa ja Ukraina vahelist tulevast võimalikku kokkulepet tuleks ellu viia. Vastanutest 45 protsenti toetab mingisugust territoriaalset kompromissi ning 39 protsenti on selle vastu, et Ukraina loovutaks Venemaale mis tahes osa oma territooriumist.
Saksamaa avalikkus on lõhestunud selles osas, kuidas Venemaa ja Ukraina vahelist tulevast võimalikku kokkulepet tuleks ellu viia. Vastanutest 45 protsenti toetab mingisugust territoriaalset kompromissi ning 39 protsenti on selle vastu, et Ukraina loovutaks Venemaale mis tahes osa oma territooriumist.
Samal ajal kestab sõda edasi ja Ukraina sõjaline strateegia, mille kohaselt varustavad lääneliitlased Ukrainat kaugmaa-rakettidega, põhjustab Saksamaal tuliseid vaidlusi. Nimelt pooldab 42 protsenti vastanutest Kiievile loa andmist selliste relvade kasutamiseks, millega ulataks Venemaad sügavamal sisemaal ründama, kuid 43 protsenti on jätkuvalt selle vastu, sest see samm võib kaasa tuua konflikti edasise eskaleerumise ja NATO kaasamise sõtta.
Seni on Ukraina suuruselt teine sõjaline toetaja Saksamaa hoidunud Ukrainale kaugmaarelvade tarnimisest, mis on pälvinud kriitikat USA-lt, Ühendkuningriigilt ja Prantsusmaalt kui Ukraina lojaalsetelt toetajatelt, kes olid varmamalt valmis rakette üle andma.
11. oktoobril kohtus Scholz Zelenskiga Berliinis – juba kolmandat korda viie nädala jooksul ning neljandat korda käesoleval aastal – ja lubas siseriiklikele pingetele ning kaitse-eelarve ületamisele vaatamata Saksamaa poolt Ukrainale 2024. aasta lõpuks 1,4 miljardi euro ulatuses sõjalist abi eraldada, mis peaks Scholzi sõnul saatma Venemaale sõnumi, et Lääs ei lõpeta Ukraina toetamist.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole.
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
Esifoto: Cristi Dangeorge/Shutterstock.com
