Portaali The Visual Capitalist andmetel on Eesti maailmas kõige kõrgema kinnisvarahindade kasvuga riigiks Islandi järel.
Maailma ligi 200 riigi seas ajavahemikus 2010-2022 aset leidnud kinnisvarahindade kasvus püstitas rekordi Island, mille kinnisvara reaalhinnad – ehk teisisõnu hinnad, mis võtavad arvesse elukalliduse muutusi ja elanike ostujõudu – kasvasid nimetatud perioodil 103% võrra. Maailma umbes 200 riigi seas teisele kohale kinnisvara hindade kasvu poolest platseerus Islandi järel Eesti, mille kinnisvara reaalhinnad kasvasid 2010-2022 perioodil 97% võrra.
Maailma umbes 200 riigi seas teisele kohale kinnisvara hindade kasvu poolest platseerus Islandi järel Eesti, mille kinnisvara reaalhinnad kasvasid 2010-2022 perioodil 97% võrra.
Võrdluseks… samal ajavahemikul kasvasid kinnisvara reaalhinnad Saksamaal 56% ja Prantsusmaal 11% võrra. Mitmetes Lõuna-Euroopa riikides leidis aset aga kinnisvarahindade langus. Itaalias ja Hispaanias langesid kinnisvara reaalhinnad vastavalt 24 ja 15 protsenti.
Maailma suurimate majanduste hulgas muutus ajavahemikus 2010-2022 kinnisvara elanike jaoks kõige enam taskukohasemaks aga Venemaal, kus kinnisvarahinnad langesid elanike ostujõudu arvestades 33 protsendi võrra.
Maailma suurima tööstusriigi Hiina kinnisvaraturu ülekuumenemise jutud, mis on leidnud palju kajastamist Lääne finantsmeedias, ei ole aga faktiliselt põhistatud, kuna Hiinas muutus perioodil 2010-2022 kinnisvara elanikele vaid pisut vähem taskukohaseks 8%-lise reaalhindade tõusuga. Võrdluseks – USA kinnisvara reaalhinnad kasvasid 2010-2022 vahemikus 63% võrra.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Fakt, et kinnisvarahinnad on Eestis kasvanud sootuks kiiremini kui elanike ostujõud, ei tule üllatusena ilmselt kellelegi. Võlapõhises rahasüsteemis, mille elanike krediidivõimekus ei ole veel ammendunud, on ootuspärane, et valdavalt kinnisvara soetamise finantseerimiseks pankade poolt väljastatud rahamass paisutab kinnisvara hindasid kuni mulli lõhkemiseni.
Pikemas perspektiivis on sügavas demograafilises defitsiidis, ajaloo sügavaimas struktuurses majanduskriisis viibiva ning seeläbi ka langeva krediidivõimekusega Eesti kinnisvarahindade kokkuvarisemine vaid aja küsimus.
Pikemas perspektiivis on sügavas demograafilises defitsiidis, ajaloo sügavaimas struktuurses majanduskriisis viibiva ning seeläbi ka langeva krediidivõimekusega Eesti kinnisvarahindade kokkuvarisemine vaid aja küsimus.
Adrian Bachmann
Sellest, kuidas, miks ja kaua kinnisvarahinnad paisuda saavad, on pisut pikemalt räägitud alljärgnevas loos…
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
