Kas usute, et suudate eristada tõelise inimese nägu tehisintellekti poolt genereeritud näost? See võib olla palju keerukam, kui arvate. Kanada Waterloo ülikooli teadlased paljastasid, kui hämmastavalt raske on inimestel eristada tõelist ja tehisintellekti poolt loodud inimkujutist. Ligi 40 protsenti katses osalejatest ei suutnud eristada võltsitud nägusid reaalsetest. Võimalusega luua tehisintellekti abil üha realistlikumaid kujutisi kasvab oht valeinformatsioonikampaaniate levikuks.
Uuringus osalenud 260 katseisikule esitati 20 pilti, mille päritolu ei olnud kuidagi märgistatud. Pooled kujutistest olid Google’i otsinguga kogutud fotod tõelistest inimestest ning ülejäänud tehisnäod, mis genereeriti Stable Diffusion ja DALL-E abil – mis on kaks kõige kaugemale jõudnud tehisintellekti pildiloomise programmi, mis praegu saadaval on. Katseisikutele esitatud ülesanne oli lihtne: tuvastada, millised pildid on reaalsed ja millised tehisintellekti toodetud.
Üllataval kombel suutis vaid 61 protsenti katses osalejatest päris nägu tehisintellekti poolt loodust eristada, mis oli märkimisväärselt madalam tulemus kui teadlaste prognoositud 85-protsendiline täpsus.
Üllataval kombel suutis vaid 61 protsenti katses osalejatest päris nägu tehisintellekti poolt loodust eristada, mis oli märkimisväärselt madalam tulemus kui teadlaste prognoositud 85-protsendiline täpsus.
“Inimesed ei oska neid nii hästi eristada, kui nad ise arvavad,” sõnas uuringu põhiautor Andreea Pocol, Waterloo ülikooli arvutiteaduse doktorant. Uuringu käigus saadud resultaat rõhutab kasvavat muret inimkonna kollektiivse suutlikkuse pärast eristada digitaalses maailmas tõde valest.
Katses osalejad tuginesid oma hinnangutes konkreetsetele detailidele, näiteks sõrmede, hammaste ja silmade välimusele, mis nende arvates reedavad piltide kunstlikku olemust. Nimetatud näitajad ei olnud siiski nii usaldusväärsed, kui loodeti. Uuringu ülesehitus võimaldas igat pilti põhjalikult uurida – luksus, mida juhuslikult veebis surfajad ja negatiivset infot otsides kiirelt sisu edasi kerivad inimesed ei kasuta.
“Tehisintellekti tehnoloogia äärmiselt kiire areng muudab tehisintellekti abil loodud piltidega seotud kuritahtliku tegevuse tabamise eriti keeruliseks,” lisas Pocol.
Uuringu käigus saadud resultaat rõhutab kasvavat muret inimkonna kollektiivse suutlikkuse pärast eristada digitaalses maailmas tõde valest.
Tehnoloogia kiire areng edestab nii akadeemilisi teadusuuringuid kui ka seadusandlikke jõupingutusi riskide leevendamiseks, kusjuures tehisintellekti loodud pildid on pärast uuringu algust (2022. aasta lõpus) veelgi elutruumaks muutunud. Tehnoloogia eriti murettekitav aspekt on tehisintellekti võimalik väärkasutamine veenvate piltide loomiseks avaliku elu tegelastest kompromiteerivates olukordades. See kujutab endast võimsat vahendit poliitiliseks ja kultuuriliseks manipuleerimiseks, mis suudab enneolematu lihtsusega keerukat valeinformatsiooni tekitada.
“Desinformatsioon ei ole uus, kuid desinformatsiooni vahendid on pidevalt muutunud ja arenenud,” selgitas Pocol. “Olukord võib jõuda punkti, kus inimestel, ükskõik kui koolitatud nad ka ei oleks, on raske tõelisi pilte võltsingutest eristada. Seepärast peame välja töötama vahendid selle tuvastamiseks ja tõrjumiseks. See on nagu uus tehisintellekti võidurelvastumine.”
Tehnoloogia eriti murettekitav aspekt on tehisintellekti võimalik väärkasutamine veenvate piltide loomiseks avaliku elu tegelastest kompromiteerivates olukordades.
Teadlaste sõnul toob uuring esile kriitilise tähtsusega väljakutse tehnoloogia, eetika ja ühiskonna kokkupuutepunktis, mis sunnib meid ümber hindama meie sõltuvust visuaalsest meediast kui tõeallikast digiajastul.
Uuring avaldati ajakirjas Advances in Computer Graphics.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
