Inglismaa ja Wales`i kohtutele suuniseid koostav Karistusnõukogu tegi ettepaneku luua kurjategijatele karistuse määramisel eritingimused seoses privilegeeritud ühiskonnagruppidesse kuuluvate kinnipeetavatega, kellele kavatseti leebemate karistuse kohaldamist.
Privilegeeritud gruppide hulka, kellele on mõeldud kohaldada leebemaid karistusi, kuuluvad muuhulgas ka rassiliste vähemuste esindajad, transsoolised ning naissoost isikud. Suunised olid mõeldud algselt juba aprillist kehtima hakkama, kuid tugeva poliitilise vastuseisu tõttu on uute suuniste kehtestamine lükatud määramata ajaks edasi.
Uutes suunistes anti kohtunikele korraldus teha enne süüdimõistva otsuse langetamist taustauuring juhul, kui õigusrikkujat ootaks karistuse korral tema esimene vanglakaristus või alla kahe aasta pikkune kinnipidamine või juhul kui kohtualune kuulub mõnda etnilisse, kultuurilisse või usulisse vähemusse, on vanuses 18-25 aastat, naissoost, transsooline, lapseootel, hiljuti sünnitanud või abivajava lähedase hooldaja, teda on väärkoheldud, tal võib olla mõni sõltuvus või on mõni krooniline meditsiiniline seisund, puue, vaimse tervise häire, õpiraskus või ajukahjustus ning vajadusel ka muudel mitte nimetatud juhtudel.
Eeskirjad koostanud Karistusnõukogu väitel aitaks suunised vähendada ebavõrdsust karistuste määramisel, kuna andmed näitavad, et etniliste vähemuste hulka kuuluvatele õigusrikkujatele mõistetakse pikemaid karistusi kui valgenahalistele kurjategijatele.
Ettepanek leidis negatiivset vastukaja nii konservatiivide kui leiboristide seas. Nii justiitsminister Shabana Mahmood kui ka konservatiivide vari-justiitsminister Robert Jenrick tõid välja, et uue karistuste määramise juhendi rakendamine looks „kahetasandilise“ õigussüsteemi. Konservatiivide vari-justiitsministri sõnul tähendaks uue karistuste määramise juhendi vastuvõtmine olukorda, kus saareriigi karistusõiguslik praktika muutuks kallutatuks mitteprivilegeeritud gruppidesse kuuluvate kodanike vastu – eeskätt puudutaks see kristlasi ning valgeid heteroseksuaalseid mehi, kellele pole grupikuuluvuse alusel leebema karistuse kohaldamise soovitust rakendatud.
Konservatiivide vari-justiitsministri sõnul tähendaks uue karistuste määramise juhendi vastuvõtmine olukorda, kus saareriigi karistusõiguslik praktika muutuks kallutatuks mitteprivilegeeritud gruppidesse kuuluvate kodanike vastu – eeskätt puudutaks see kristlasi ning valgeid heteroseksuaalseid mehi, kellele pole grupikuuluvuse alusel leebema karistuse kohaldamise soovitust rakendatud.
Mahmood ütles, et “ise etnilisse vähemusse kuulujana ei talu ma mingisugust erikohtlemist seaduse ees,” ning rõhutas, et „võrdõiguslikkus seaduse ees on meie õigussüsteemi suhtes valitseva usalduse selgroog.“
Kuna Karistusnõukogu keeldus esialgse poliitilise vastuseisu järel oma suunistest loobumast, lubas Mahmood seadusandlust muuta, et vältida rassilistel alustel põhinevaid erinevusi karistuste määramisel. Selleks esitati Briti parlamendi alamkojale 1. aprillil Karistussuuniste (kohtuotsuse-eelsete aruannete) seaduseelnõu, mis peaks tagama, et karistuste määramise aruannetes ei tõstetaks erikohtlemiseks esile konkreetseid inimrühmi, ning ennetama tulevikus selliste suuniste koostamist, mis “lähtuvad õigusrikkujate erinevatest isiklikest karakteristikutest”. Poliitikud oleks soovinud seaduseelnõu kiirkorras läbi käia, kuid lihavõttepuhkuse tõttu jätkab parlament tööd alles 22. aprillil.
Karistusnõukogu jäi endale kindlaks, et nende poolt koostatud suunised on “head ja kasulikud”, kuid lükkas suuniste jõustamise määramata ajaks edasi, motiveerides oma otsust põhjendusega, et nõukogu “ei saa anda välja suuniseid, mis peagi vastu võetava seaduse järgi mitteõiguspäraseks osutuks.”
Muudatusi tutvustades ütles Karistusnõukogu esimees ja apellatsioonikohtu kohtunik William Davis, et plaanitav reform lähtub tõenditest karistuste määramise tulemuste erinevuste, kriminaalõigussüsteemis esinevate ebasoodsate tingimuste ja üksikute õigusrikkujate asjaolude keerukuse kohta.
Oma kirjas Mahmoodile selgitas Davis, et kuigi kohtute ülesanne ei ole kehtestada poliitikat „ebavõrdsuse kõrvaldamiseks“, peavad karistuste määramise eest vastutavad isikud „tegema kõik endast oleneva, et vältida etnilisest päritolust tulenevaid erinevusi tulemustes“. Davise väitel annavad kohtueelsed aruanded kohtunikele „paremad võimalused seda teha, andes neile võimalikult palju teavet kurjategija kohta. Etnilistesse, kultuurilistesse ja usulistesse vähemustesse kuulujate osas võivad kohtunikud vähem informeeritud olla.“
Kummutamaks väiteid, nagu võiks kohtunike varustamine kohtueelsete aruannetega viia leebemate karistuste määramiseni, kirjutas Davis: „Oluline on arvestada, et kohtueelne aruanne annab kohtunikule üksnes teavet. See ei määra karistust. Pigem annab aruanne kohtunikule parema info kurjategija kohta. Sageli ei aita esitatud teave kurjategijal vältida vabadusekaotuslikku karistust, pigem vastupidi.“
Kohtueelse aruande alusel otsustatakse, kas määrata karistuseks kinnipidamine, ühiskondlikult kasulik töö või midagi muud, ning selle sisupunktidega saab lähemalt tutvuda siin.
2010. aastal “karistuste mõistmise järjepidevuse tagamiseks” loodud Karistusnõukogu ootab nüüd ees justiitsministeeriumi poolne uurimine. Mahmood kavatseb lähikuudel välja selgitada, milline on ja milline peaks olema Karistusnõukogu “kohane roll” saareriigi kriminaalsüsteemis ning kuidas antud organi poolt kohtutele suuniseid koostatakse.
Konservatiivide vari-justiitsminister Jenrick sõnas omalt poolt, et leiboristid on „kaotanud täielikult kontrolli õigussüsteemi üle“ ning hoiatas, et uus seaduseelnõu „ei lahenda probleemi algpõhjust“. Jenrick kirjeldas Karistusnõukogu kui „aktivistlikku“ QUANGO-t ehk kvaasi-autonoomset valitsusvälist organisatsiooni (Quasi Autonomous Non-governmental Organisation), mille seisukohad „erinevad täielikult avalikkuse, parlamendi ja valitsuse omadest“, ning kutsus valitsust üles toetama tema kava, mis nõuab ministri heakskiitu mis tahes tulevastele Karistusnõukogu suunistele.
Hetkel ei ole veel teada, mida Mahmood täpsemalt nõukoguga ette võtta plaanib, kuid leidub mitmeid võimalusi, mis tooks kaasa erisuguseid tagajärgi. Muuhulgas saaks jätta nõukogu edaspidi ilma õigusest kohtutele suuniseid väljastada, millega kaasneks ilmselt tugev vastuseis kohtunike poolt. Arvestades, et valitsus teatas hiljuti Riikliku Terviseteenistuse (NHS England) likvideerimisest bürokraatia vähendamise eesmärgil, on võimalik, et samamoodi kaotatakse ka Karistusnõukogu. Samuti võidakse nõuda, et kõigil tulevastel suunistel peab olema justiitsministri heakskiit, nagu Jenrick soovis, või anda ministrile vetoõigus nõukogu suuniste kehtestamise üle.
Tööpartei parlamendiliige Diane Abbott ütles omalt poolt, et ta on „hämmastunud“, et Briti ametisoleva justiitsministri arvates võivad kohtunikke mõjutada „suunised seoses sellega, kuidas nad peaks mustanahalistele ja pruunidele süüdistatavatele karistusi määrama“. „Statistika on korduvalt ilmestanud seda, mida mõned meist peavad ebaõigluseks seoses mustanahaliste ja pruunide inimeste kohtlemisega kriminaalõigussüsteemi poolt,“ selgitas leiboristist parlamentäär.
Abbott hoiatas ka ministrite sekkumise eest kohtute tegevusse: „Meil ei ole siin Ameerika Ühendriigid, meie poliitiline süsteem ja kohtusüsteem seisavad teineteisest eraldi.“
Kõnealuste sündmuste taustal on Ühendkuningriigi vanglate täituvus jõudnud tänaseks 99%-ni, mis on tekitanud vajaduse vähendada võimaluse korral kinnipeetavate hulka. Justiitsminister Mahmood on toonud eeskujuks USA Texase osariigi, kus hea käitumise eest krediidi kogumine võimaldab kinnipeetavatel varem vabadusse pääseda.
Kõnealuste sündmuste taustal on Ühendkuningriigi vanglate täituvus jõudnud tänaseks 99%-ni, mis on tekitanud vajaduse vähendada võimaluse korral kinnipeetavate hulka. Justiitsminister Mahmood on toonud eeskujuks USA Texase osariigi, kus hea käitumise eest krediidi kogumine võimaldab kinnipeetavatel varem vabadusse pääseda. Küsimusele, mida arvaks sellisest lähenemisest vägivaldsete kuritegude ohvrid, vastas Mahmood: “Meie kõigi huvides on, et riigis ei saaks vanglakohad otsa. Kui vanglates saavad kohad otsa, siis ei ole ükski lahendus enam hea lahendus ega anna ka kellelegi põhjust rõõmustamiseks. Seetõttu oleme sunnitud asju teistmoodi tegema.” Samuti ei piisa Mahmoodi sõnul kriisi lahendamiseks lihtsalt lühemate karistuste määramisest.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Kolonialismi ning orjakaubanduse pärandit kandvate brittide ponnistused heastada minevikus teatud ühiskonnagruppide suhtes toime pandud ebaõiglust, rakendades ebaõiglust teiste ühiskonnagruppide suhtes tänapäeval ei saa paratamatult anda head tulemust.
Samuti ei ole üllatav, et poliitilise korrektsuse viirusest ulatuslikult nakatunud Ühendkuningriigis käsitletakse mitte üksnes informaalselt, vaid kõnealuse uudise raames peagi ka karistusõigusliku praktika tähenduses ainsa mitte privilegeeritud ühiskonnagrupina valgeid, kristlastest heteroseksuaalseid mehi. Ehk teisisõnu neid ühiskonnaliikmeid, kes on loonud üle 90% Briti rahvuse saavutustest kõikides kultuurisfäärides läbi aegade.
Ei ole üllatav, et poliitilise korrektsuse viirusest ulatuslikult nakatunud Ühendkuningriigis käsitletakse mitte üksnes informaalselt, vaid kõnealuse uudise raames peagi ka karistusõigusliku praktika tähenduses ainsa mitte privilegeeritud ühiskonnagrupina valgeid, kristlastest heteroseksuaalseid mehi. Ehk teisisõnu neid ühiskonnaliikmeid, kes on loonud üle 90% Briti rahvuse saavutustest kõikides kultuurisfäärides läbi aegade.
Adrian Bachmann
Täiendavate lugudega, mis ilmestavad reljeefselt moraalset, poliitilist ja majanduslikku olustikku, kuhu Suurbritannia on tänaseks jõudnud, on võimalik tutvuda käesoleva loo lõpus toodud linkidel.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
Esifoto: Sinai Noor/Shutterstock.com
SEOTUD LOOD:
