Tervishoiu valdkonna juhtivametnik Austraalias New South Wales osariigis ütles pressikonverentsil, et austraallased ei tohiks koroonaviiruse leviku vähendamiseks „teineteisega vestlustesse laskuda“ isegi siis, kui nad kannavad maski.
Dr Kerry Chant esines sellise sõnavõtuga pärast seda, kui New South Wales’i elanikele seati järjekordsed liikumispiirangud käputäie uute nakatumiste tõttu.
„Ehkki osa inimloomusest on soov teiste inimestega vestelda ja olla sõbralik, siis praegu ei ole aeg selliseks käitumiseks,“ ütles Chant.
„Isegi kui sa satud kaubanduskeskuses kokku oma naabriga, ära alusta vestlust. Praegu on aeg hoida oma kokkupuuted teiste inimestega minimaalsena. Isegi kui kannad maski, ei tasu loota, et see tagab täieliku kaitse. Me tahame olla täiesti veendunud, et me ei puutu oma igapäevaste toimetuste käigus kokku kellegagi, kes võib endast ohtu kujutada,“ lisas ta.
Lisaks nõuetele, et inimesed ei tohiks oma sõprade ja naabritega enam rääkida, peavad need, kes elavad või on külastanud uute nakatumise juhtumitega piirkondi, jääma minimaalselt seitsmeks päevaks koju isolatsiooni. Õpetajatele ja gümnaasiumiõpilastele on taas kehtestatud maski kandmise kohustus.
Me tahame olla täiesti veendunud, et me ei puutu oma igapäevaste toimetuste käigus kokku kellegagi, kes võib endast ohtu kujutada.
Twitteri kasutajate arvates kujutab see endast piirangute kehtestamise ebahumaansuse uut taset.
„Nende meeleheide on ilmselge. Neil on kas aeg otsa saamas või nad on otse meie silme all hulluks minemas,“ kommenteeris olukorda Briti pop-duo Right Said Fred.
Nagu varasemalt märgitud, on Austraalia kehtestanud oma „null-COVID“ poliitika elluviimiseks hulgaliselt brutaalseid piiranguid. Need on olnud ühed drakoonilisemad kogu läänemaailmas.
Alice Springs, Austraalia linn, mis asub enam kui 1200 kilomeetri kaugusel lähimast linnast, pandi eelmisel kuul vaid ühe COVID-isse nakatumise juhtumi pärast täielikult lukku.
Sel kuul leiti, et viirusest tingitud sulgemised on üheks oluliseks põhjuseks, miks enesetapukatsete arv on 5-25-aastaste seas Austraalias kahekordistunud.
Kommenteerib Adrian Bachmann
Austraalia juhtiva tervishoiuametniku sõnavõtt on ilmekas näide psühhootilisest käitumisest, millel esinevad klassikalised monomaania tunnused ning mis kuulub pigem düstoopilise absurdikirjanduse žanri kui reaalsesse maailma. Ometi on tegemist „uue normaalsuse“ kehtestamise järjekordse etapiga.
Inimeste elu ja tervist ohustavate riskifaktorite tervikus väga tagasihoidlikku ohutaset kujutava viirushaiguse tõrjumine meetoditega, mis on kümneid kuni sadu kordi inimese vabadust, elukvaliteeti, ja inimväärikust hävitavamad kui piirangud mida ollakse nõus aktsepteerima kümneid kuni sadu kordi suuremate ohuallikate puhul, on kõige otsesemas mõttes irratsionaalne ehk mõistusest irdunud käitumine.
Tasub meeles pidada, et keskmise inimese oht hukkuda liiklusõnnetuses (kas jalakäija või reisijana) on kümneid kuni sadu kordi suurem kui hukkuda COVID-19 ohvrina. Ometi peetaks inimest kes ohu vältimiseks keelduks kodust lahkuma seni kuni kõik liiklusvahendid on maailmast kadunud nõrgamõistuslikuks või raskesti häiritud närvikavaga isikuks, kellel puudub võime hinnata adekvaatselt ohufaktoreid.
Ometi on rangelt võttes sellise inimese käitumine (riskide minimeerimise eesmärki kui kainemõistuslikkuse kriteeriumit arvesse võttes) oluliselt mõistuspärasem kui ekstreemseid COVID-19 vältimise meetmeid rakendava isiku puhul. Selline on aga objektiivsete riskifaktorite kalkulatsiooni kontekstis hullumeelsuse tase milleni oleme tänasel päeval jõudnud.
Inimeste elu ja tervist ohustavate riskifaktorite tervikus väga tagasihoidlikku ohutaset kujutava viirushaiguse tõrjumine meetoditega, mis on kümneid kuni sadu kordi inimese vabadust, elukvaliteeti, ja inimväärikust hävitavamad kui piirangud mida ollakse nõus aktsepteerima kümneid kuni sadu kordi suuremate ohuallikate puhul, on kõige otsesemas mõttes irratsionaalne ehk mõistusest irdunud käitumine.
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil. Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
