Site icon Makroskoop

Ameerika linnade langusest

Doug Casey

Maailmakuulus riskiinvestor Doug Casey on alates 1970-ndatest prognoosinud USA ja maailmamajanduse makrotrende ning jaganud investeerimise ja spekuleerimise alast nõu. Tegemist on autoriga, kes ei kohku tagasi ebamugavate tõsiasjade välja lausumisest nii majanduse teemadel kui ühiskondlik-kultuuriliste süvahoovuste osas.  

Järgnevas mõtiskluses lahkab Doug Casey USA linnade allakäigu põhjusi ja tagajärgi.

International Man: Mis tegi Ameerika suurlinnad minevikus elukohana ligitõmbavaks?

Doug Casey: Küsimus pole ainult Ameerika linnades, vaid linnades üldiselt. Kogu ajaloo jooksul on linnu võrdsustatud tsivilisatsiooniga. Linnad pakuvad turvalisust, mugavust, jõukust ja kogukonda. Nende abil saavad inimesed hõlpsasti ideid vahetada ja kaubelda. Inimese tõus ajaloos on ehitatud linnadele ja ilma linnadeta poleks see võimalik olnud. Tsivilisatsioonis on kesksel kohal spetsialiseerumine ja tööjaotus. Mida suurem on linn, seda vabam on ühiskond, seda suuremad on võimalused.

Ameerika linnad on kuulunud inimkonna ajaloos parimate sekka, sest Ameerika ise on pakkunud varemalt rohkem vabadust ja vähem valitsuse piiranguid kui ükski teine riik minevikus. Pole mingi mõistatus, miks Ameerika linnad minevikus nii suurepärased olid, kuid olukord on tänaseks sootuks muutunud. Linnade hävitamine tähendab tsivilisatsiooni hävitamist.

Ameerika linnad on kuulunud inimkonna ajaloos parimate sekka, sest Ameerika ise on pakkunud varemalt rohkem vabadust ja vähem valitsuse piiranguid kui ükski teine riik minevikus. Pole mingi mõistatus, miks Ameerika linnad minevikus nii suurepärased olid, kuid olukord on tänaseks sootuks muutunud.

Doug Casey

International Man: Ameerika linnu on viimastel aastatel kõigi mõõdikute lõikes tabanud silmnähtav langus. Üha vähema hulga inimeste jaoks omab linnades elamine mingit väärtust. Mis on Teie seisukoht selles osas?

Doug Casey: Eeldan, et kõik on kuulnud ütlemist “Rasked ajad loovad tugevaid mehi, tugevad mehed loovad häid aegu, head ajad loovad nõrku mehi ja nõrgad mehed loovad raskeid aegu.”

Kahjuks on Ameerika tsivilisatsioon jõudnud etappi, kus see muutub pehmeks, nõrgaks ja degradeerunuks.

Rasked ajad loovad tugevaid mehi, tugevad mehed loovad häid aegu, head ajad loovad nõrku mehi ja nõrgad mehed loovad raskeid aegu.

Ma pean riiki – see tähendab valitsusaparaati – selle kokkuvarisemise algpõhjuseks. Valitsus on loonud heaoluühiskonna, mis mitte ainult ei võimalda, vaid lausa julgustab inimesi tarbima ilma tootmata. Niinimetatud “demokraatia” on loonud klassisõja, kus igaüks püüab saavutada kontrolli valitsuse üle, et omandada rikkust ja võimu. See on loonud ebastabiilse ühiskonna ja hulgaliselt inimesi, keda on kohaselt nimetatud “kasututeks suudeks”. Nad ei ole suutelised millekski peale tarbimise ja hääletamise. Valitsuse poliitika on muutnud linnad reoveehoidlateks.

Seda väikest aforismi nõrkade meeste kohta, mida enne tsiteerisin, võib pidada termodünaamika teise seaduse – üks vähestest seadustest, millesse ma usun – variatsiooniks. Selles öeldakse, et kõik laguneb aja jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas piisav energiasisend, et asju käigus hoida. Teisisõnu, tervena püsimiseks peaksid linnad tootma rohkem, kui tarbivad. Kuid see pole enam nii. Paljud Ameerika linnad toimivad nüüd riigi reoveetorudena.

Poliitkorrektsuse, “virgumise”, neomarksismi, rassismi ja fanaatilise kollektivismi filosoofia on täielikult haaranud valitsusi kõikjal maailmas. Kuid eriti pädeb see trend mitte maapiirkondades, vaid linnades, kust korrumpeerunud ja mädad ideed levisid edasi kogu elanikkonnale.

Doug Casey

Ameerika linnade kokkuvarisemine on ajaloolisest vaatenurgast olnud väga kiire. Võite panna osa Ameerika linnade deklasseerumisest ühiskonna üldise languse arvele, mida on aktiivselt edendanud akadeemilised ringkonnad, meedia ja meelelahutustööstus. Samas poliitkorrektsuse, “virgumise”, neomarksismi, rassismi ja fanaatilise kollektivismi filosoofia on täielikult haaranud valitsusi kõikjal maailmas. Kuid eriti pädeb see trend mitte maapiirkondades, vaid linnades, kust korrumpeerunud ja mädad ideed levisid edasi kogu elanikkonnale.

International Man: Mis saab paljude USA linnade niigi pingelistest eelarvetest, kui üha suurem osa nende kõige tootlikumatest elanikest lahkuvad? Millised on tagajärjed?

Doug Casey: Ameerika linnu mõjutav degradeerumine pole tegelikult midagi uut. Seda on ajaloo jooksul erinevais paigus ennegi juhtunud. Babülon tõusis ja langes ning kadus tagasi tolmu. Egiptuse, Hetiidi ja Assüüria impeeriumid kadusid. Ateena kuldaeg kestis vähem kui 100 aastat. Pärast Rooma kokkuvarisemist karjatati foorumis järgnenud pimedal ajastul lehmi ja kitsi.

Ameerika linnu mõjutav degradeerumine pole tegelikult midagi uut. Seda on ajaloo jooksul erinevais paigus ennegi juhtunud. Babülon tõusis ja langes ning kadus tagasi tolmu. Egiptuse, Hetiidi ja Assüüria impeeriumid kadusid. Ateena kuldaeg kestis vähem kui 100 aastat.

Doug Casey

See ei pea nii minema, kuid see on asjade üldine suund. Praegusel hetkel on Ameerika impeerium kokku varisemas ja linnade olmes peegeldub see tõsiaasi kõige ehedamal kujul.

International Man: Kui mitte linnades, siis kus elamist soovitaksite inimestel kaaluda?

Doug Casey: Kindlasti mitte äärelinnades. Varem olid need heaks alternatiiviks, mis võimaldas ruumi, päikest ja muid maakeskkonna eeliseid, säilitades samal ajal ka paljud linna eelised. Aga enam mitte. Kui kavatsete linnast lahkuda, siis unustage äärelinnad.

Kõige parem on suunduda väikelinnadesse, eriti punastes osariikides (märkus: st vabariiklaste enamusega osariigid). Kui kitsendate fookust veelgi, valige väike linn veekogu ääres – ookeani, jõe või järve ääres, eelistatavalt läheduses asuvate mägedega. Need detailid tähendavad, et linn on orienteeritud aktiivsele puhkusele. See omakorda tähendab, et linn on meeldivam ja järeleandlikum ning tõmbab ligi majanduslikult edukaid inimesi. California oli täiuslik 75 aastat tagasi. Aga nagu nad ütlevad, see oli siis. Ja nüüd on teistsugune maailm.

International Man: Hiljutine artikkel NY Timesis väitis, et New Yorgis on üle 26 Empire State Buildingu jagu tühja kontoripinda. Milline on selle trendi mõju ärikinnisvarale ja finantsturgudele? Kas näete spekulatiivseid võimalusi?

Hiljutine artikkel NY Timesis väitis, et New Yorgis on üle 26 Empire State Buildingu jagu tühja kontoripinda.

Doug Casey: See on päris šokeeriv statistika.

Spekuleerima on veel liiga vara hüpata. Tulemas on isevõimenduv kokkuvarisemine. Paljud büroohooned tühjendatakse ettevõtete kokku tõmbudes jäädavalt. Pealegi ei taha inimesed enam linna tulla. Nad on leidnud, et saavad vähemalt ühel või kahel päeval nädalas kodust tõhusamalt töötada ning soovivad vältida nii pendelrändega kaasnevaid rahalisi kulusid kui ka ajaraiskamist.

Kuna üha rohkem hooneid tühjenevad, suletakse ka enamik äriinimesi teenindavaid kauplusi ja restorane. Kui see juhtub, muutuvad need hooned veelgi vähem ihaldusväärseteks. Nii toimib negatiivse tagasiside ring.

Kas büroohooneid saab ümber kujundada korterelamuteks? See ei ole kuigi lihtne. Neil pole vannitubade ja köökide jaoks vajalikku torustikku. Nad ei ole enamasti sellise planeeringuga, mis võimaldaks säästlikku ümberkujundamist.

Lisaks eelnevale ei saa linnavalitsused inimeste lahkudes enam koguda kinnisvaramakse, müügimakse ega lugematul hulgal muid makse. Isegi praegu on linnavalitsused suurtes võlgades ja pankroti piiril. Kuid nad peavad ikkagi toetama oma kasutuid suid – mitte üksnes suurt hulka töötajaid, vaid ka tuhandeid sisserändajaid. Kuritegevus kindlasti tõuseb, raskendades olukorda veelgi. Selle tulemuseks võib olla tõeline kriis.

Peame endalt küsima: mis juhtub linnadega, kui majandus laskub sügavamale suuremasse depressiooni? Kas kodutud võtavad üle tühjad büroohooned ja hotellid, et vältida tänavatel magamist? Nii on juhtunud Caracases, mis oli aastaid tagasi imeline linn…

Ja Haiti pealinn Port-au-Prince. See oli alati vaene valitsuse rumala poliitika tõttu, kuid see oli väga turvaline ja paljuski tõesti veetlev juba 1980. aastate alguses. Nüüd on see üks hullemaid põrguauke planeedil.

Kuid asjad võivad võtta ka teise suuna. Kui ma umbes samal perioodil esimest korda Dubaisse läksin, oli lennujaam nii pisike, kui üks lennujaam olla saab. Nüüd on see üks suurimaid ja tõhusamaid maailmas. Dubai on kasvanud pisikesest kalurikülast maailma kaubanduskeskuseks. Sama kehtib ka Singapuri ja Hongkongi kohta. Linnad võivad nii tõusta kui ka langeda.

See kõik on kultuuri ja juhtimise küsimus. Siiski pean kahetsusega ütlema, et ma ei ole isiklikult optimistlik ei Ameerika ega selle linnade tulevikuväljavaadete suhtes.

Allikas

Adrian Bachmanni kommentaar:
Doug Casey kommentaarid USA linnade allakäigust viimastel kümnenditel said lausutud mõned kuud enne Donald Trumpi administratsiooni võimule naasmist. Kuigi mugavustsoonis vegeteerides hiiglaslikuks paisunud ning üha kesisemast reaalsusest üha kaugemale irdunud bürokraatliku masinavärgi saneerimine on ülesanne, mille õnnestumise osas ei ole mingisuguseid garantiisid, on üle pika aja Ameerika Ühendriikides taas lootust. Lootust, et ausa kainemõistuslikkuse šokiteraapia võib veel väärata Ameerika aastakümneid väldanud sotsiaalse, isikuvabadusliku ning materiaalse kollapsi kurssi, tuues vabaduse (kui muuhulgas ka materiaalse heaolu vältimatu eeltingimuse) tagasi varemalt “vabade inimeste” maale. Elame-näeme.

Kuigi mugavustsoonis vegeteerides hiiglaslikuks paisunud ning üha kesisemast reaalsusest üha kaugemale irdunud bürokraatliku masinavärgi saneerimine on ülesanne, mille õnnestumise osas ei ole mingisuguseid garantiisid, on üle pika aja Ameerika Ühendriikides taas lootust.

Adrian Bachmann

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.

Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:

Jaga sõpradega:
Exit mobile version