Site icon Makroskoop

80% USA erukindralitest suunduvad tööle sõjatööstusettevõtetesse

Ajal, mil USA sõjaväe iga-aastane eelarve läheneb triljonile dollarile ning Hiina ja Venemaaga seotud väljakutsed nõuavad Washingtonilt üha läbimõeldumaid lahendusi, on oluline, et militaarökonoomiliste ressursside jagamist kaalutaks võimalikult sõltumatult. Ideaalis tähendaks sõjaliste kulutuste üle otsustamine kallutamata ekspertidelt ja poliitikutelt pärinevat objektiivset analüüsi. Paraku kaaluvad erahuvid Pentagoni rahapaja jagamisel riiklikud prioriteedid reeglina üles.

Peamine kaitsepoliitiliste otsuste kallutatust mõjutav tegur on militaarplaneerijate tihe liiklus USA valitsuse ning relvatööstuse vahel nn “pöördukse” põhimõtte alusel. Tänaseks on tavaks kujunenud, et erru minnes otsivad endised kõrged Pentagoni ametnikud ning sõjaväelased tulusamat tööd relvatööstuse teenistuses.
Antud praktika tekitab küsimusi huvide konfliktist, kuna laialdaste sidemetega endiste sõjaväeohvitseride palkamine annab relvatööstusele paratamatult erakordse mõju Pentagoni eelarve jagamise üle.

USA riigikontroll valdas 2021. aastal raporti, millest selgus, et viie aasta jooksul oli relvatööstusse tööle asunud ligi 1700 kõrget riigiametnikku, mis teeb keskmiselt üle 300 töötaja aastas. Quincy Vastutustundliku Riigikorralduse Instituudi uus raport tõi aga välja, et seesugune samm on eriti levinud kõrgete kindralite ja admiralide seas. Viimase viie aasta jooksul on üle 80% erru läinud USA nelja tärni kindralitest ja admiralidest (26 isikut 32-st) suundunud tööle relvateenistuse palgale sõjaväetööstuse ettevõtete juhatuse liikmete, nõuandjate, lobistide või konsultantidena.

Viimase viie aasta jooksul on üle 80% erru läinud USA nelja tärni kindralitest ja admiralidest (26 isikut 32-st) suundunud tööle relvateenistuse palgale sõjaväetööstuse ettevõtete juhatuse liikmete, nõuandjate, lobistide või konsultantidena.

Näiteks värbas lennundusettevõte Boeing enda meeskonda endise mereväe operatsioonide ülema admiral John Richardsoni kõigest kahe kuu jooksul pärast viimase erru minemist. Boeing oli eelarveaastal 2022 Pentagoni kuues suurim lepingupartner ning ettevõtte sõlmitud lepingute kogusumma küündib tänase seisuga 14,8 miljardi dollarini.

Kõige hiljutisemad erru läinud nelja tärni kindralid ei suundu üksnes suurte konglomeraatide teenistusse, vaid ka väikeste ja keskmise suursega ettevõtete ridadesse, mis keskenduvad uusima tipptehnoloogia välja töötamisele, sh järgmise põlvkonna droonid, tehisintellekt ja küberturvalisus.

Varasema kogemuse alusel on võimalik eeldada, et järjekordne endiste sõjaväeametnike lisandumine relvatööstusse moonutab Pentagoni prioriteete kulutuste jagamisel.

Quincy Vastutustundliku Riigikorralduse Instituudi uues raportis ja varasemates riigiauditi projekti analüüsides on arvukalt näiteid kõrgetest sõjaväeametnikest, kes on valitsuse liikmetena propageerinud mittefunktsionaalseid relvi ning asunud seejärel tööle nendesse samadesse ettevõtetesse, mis ebaefektiivseid relvi toodavad.

Lisaks on endised sõjaväeametnikud mänginud keskset rolli selles, et takistada Pentagonil sellistest relvadest loobumist, mida see enam ei soovi ega vaja, näiteks ülehinnatud, kehva sooritusega ja strateegiliselt ebavajalik rannikuvetes operatsioonidele orienteeritud fregatiklass LCS.

USA sõjatööstuskompleksi ja riigiametite korruptiivse käitumise koguulatust on raske hinnata teadmata täpselt, mida erus sõjaväeametnikud sõjatööstusega liitudes teevad.

Lahendusi kallutatuse probleemile on pakkunud välja senaator Elizabeth Warren, kes on esitanud seadusandlikule kogule “Kaitseministeeriumi eetika ja korruptsioonivastase akti”, mis sisaldab kallutatud kindralite ja riigiametnike probleemi lahendamiseks järgnevaid ettepanekuid:

Minimaalselt tuleks erru läinud nelja tärni sõjaväeametnike teenistusjärgsest tööhõivest tuleneva põhjendamatu mõju ning võimalike huvide konfliktide piiramiseks võtta kasutusele järgnevad meetmed:

*keelata nelja tärni ametnikel tööle asumine ettevõtetes, millel on Pentagoniga miljardi või enama dollari väärtuses lepinguid aastas;
*sätestada erus ametnikele nelja-aastane “üleminekuperiood” enne kui neile avaneb võimalus asuda tööle relvatööstuses. Antud meede tagaks, et ametniku võimalikud võtmekontaktid või võtmeinfo ei annaks ettevõttele ebaõiglast eelist;
*suurendada täpse aruandluse abil läbipaistvust endiste sõjaväeametnike teenistusjärgse tööhõive osas, sh nõue, et kaitselepingupartnerid teataks oma suhtlusest oluliste valitsusametnikega;
*laiendada lobi mõistet. Praegused lobipiirangud ja -seadused võimaldavad konsultantidel, juhatuse liikmetel ja teistel korporatsioonide esindajatel tegutseda relvatööstuse eestkõnelejatena ilma, et nad oleks määratletud
lobistidena.

Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!

Allikas

Aita Makroskoobil edasi ilmuda

Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.   

Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:

ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop

KONTO NUMBER: EE687700771007683571

SELGITUS: Makroskoobi annetus

Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.

Aitäh!

Jaga sõpradega:
Exit mobile version