Saksamaa majandus ei näita endiselt mitte mingisuguseid märke kärbumiskursilt naasmisest. Euroopa majandusmootori märgilise tähtsusega keskmise suurusega ettevõtete (Mittelstand) indeks viitab ühemõtteliselt sellele, et Saksamaa majandus jätkab kokku kuivamist, kuna kriis on nüüdseks levinud kõikidesse majandussektoritesse.
Hiljuti liiduvabariigi valitsuse poolt välja kuulutatud taastumisplaan on tänase seisuga paljastunud suveöö unenäona. Juulis kogutud info, mille käigus võeti vaatluse alla Saksamaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustulemused, näitas majanduslanguse jätkumist 1,7 protsendilise negatiivse kõveraga aasta läbilõikes.
Saksamaa majanduse selgrooks olevate keskmise suurusega ettevõtete poolt kureeritavad sektorid nagu ehitus ja majutus näitasid languskõveraid vastavalt 2 ja 4 protsendi ulatuses.
Kuigi jaekaubandusettevõtted on näidanud 2025. aastal aneemilist 0,1 protsendi suurust kasvu, on tegemist pigem negatiivse näitajaga, pidades silmas asjaolu, et vaadeldaval perioodil on Saksa keskmised palgad kasvanud 4 protsendi võrra ning seda langeva tootlikkuse taustsüsteemis. Selline olukord ei saa aga jätkuda.
Saksamaa on tänase seisuga sattunud tupikeele, kus langeva tööviljakuse tingimustes on palgasurve kasvamas, samas kui otseinvesteeringud majandusse kärbuvad. Olukorra tagajärjeks on kiiresti kasvav tööpuudus, kuna langevate majandusnäitajatega ettevõtted on kasvava palgasurve tingimustes asunud töötajaid koondama. Tööhõive üldnäitaja on aastaga langenud 0,3 protsenti, samas kui väikesed ettevõtted on kõigest aastaga vallandanud 3,4 protsenti oma töötajatest.
Nimelt moodustab Saksamaa kogutoodangust tänaseks 50 protsenti avalik sektor, mis on suutnud majandust kokku varisemast hoida üksnes kunstlikult – läbi laenuraha abil finantseeritud sotsiaalkulutuste. Vaadates Saksa majandusringluse reaalset lisaväärtust loovat erasektorit, ulatub Saksamaa majanduslangus tänaseks 4-5 protsendini.
Suures pildis kahanes Saksamaa siseriiklik kogutoodang 2023. aastal 0,9 protsenti, 0,5 protsenti 2024. aastal ning on kokku tõmbumas ka 2025. aastal. Saksamaa majanduse kollapseerumise tegelik ulatus on aga märksa suurem kui muret tekitavad, ent esmapilgul mitte päris katastroofilised negatiivsed näitajad lasevad aimata. Nimelt moodustab Saksamaa kogutoodangust tänaseks 50 protsenti avalik sektor, mis on suutnud majandust kokku varisemast hoida üksnes kunstlikult – läbi laenuraha abil finantseeritud sotsiaalkulutuste. Vaadates Saksa majandusringluse reaalset lisaväärtust loovat erasektorit, ulatub Saksamaa majanduslangus tänaseks 4-5 protsendini.
Olukord peegeldub ka sakslaste tarbimiskäitumises, kuna elanikud hoiduvad kulutamast olukorras, kus tulevik paistab tume ning massiline koondamiste laine näib olevat käegakatsutavas kauguses.
Saksamaa rikkuse alusmudel on katki…
Saksamaa majanduse kokku kärbumise aluspõhjus on tänaseks teada: nõrga euro poolt võimaldatud ekspordipõhise majanduskasvu aluseks olnud odav Vene energia on kadunud ega tule enam tagasi. Samas on riiklik “investeerimisturguti” nime kandev kapitalimahutuste programm ei enamat kui tilk meres, ulatudes vaid 7 miljardi Euroni aastas – tühine summa, arvestades, et Saksa ettevõtted peavad maksma sadu miljardeid aastas riigibürokraatia alal hoidmiseks läbi tulu- ja käibemaksude.
Saksamaa majanduse kokku kärbumise aluspõhjus on tänaseks teada: nõrga euro poolt võimaldatud ekspordipõhise majanduskasvu aluseks olnud odav Vene energia on kadunud ega tule enam tagasi.
Adrian Bachmanni kommentaar:
Ühest küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Tegemist on mudeliga, millest väljumine nõuaks (geo)poliitilist kursimuutust, mida ükski liitvabariigi “peavoolu” poliitiline partei, akadeemiline institutsioon ega meediakontsern ei ole võimeline tegema. Sellest tulenevalt ootab Saksamaad käesoleval sajandil ees vaid üks kahest saatusest – kas majanduslik (Saksa suurettevõtted kolivad juba praegu oma tootmist Euroopast välja) ja etnilis-kultuuriline surm (ligi neljandik Saksamaa elanikest on tänase seisuga sisserändajate järeltulijad) või revolutsioon ning riigipööre, mis suudaks sakslaste kui rahvuse hävingut väärata. Kumb saatus Saksamaad tabab, muutub selgemaks juba järgnevatel kümnenditel, määrates seeläbi suuresti ära kogu Euroopa rahvaste saatuse.
Ühest küljest Washingtoni geopoliitilise diktaadi, mis sunnib Euroopa riike Ühendriikide globaalse hegemoonia säilimise huvides vajaduse korral majanduslikku ja/või militaarset enesetappu tegema, ning teisest küljest rohepöörde ideoloogilise monomaania pihtide vahele sattunud Saksamaa on hetkel jõudnud sotsiaalökonoomilise kokkuvarisemise “täiuslikku tormi”.
Adrian Bachmann
Mis on Saksamaa kui Euroopa majanduse alustala üha kiirenevas tempos hävinemise aluspõhjused ja tagajärjed, sellest on võimalik lugeda ja kuulata käesoleva looga paralleelselt (taas)avaldatud põhjalikumas analüüsis.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
SEOTUD LOOD:
