Thomas Kolbe
Saksa kolumnist Thomas Kolbe kirjeldab, kuidas Saksamaa ning Euroopa on jõudnud peamiste sotsiaalmajanduslike näitajate alusel sügavasse kriisi. Katastroofiliste poliitikate tagajärgede likvideerimiseks pakub Saksamaa ja Euroopa eliit aga välja… täpselt sama poliitika veelgi rangemat järgimist.
Näib, et Saksamaa kantsler Friedrich Merzi tabas äsja lõppenud suvepuhkuse ajal kokkpuõrge reaalsusega: nimelt on Merz hakanud märkama, et Saksa sotsiaalsüsteem seisab tänaseks katastroofi äärel. Samal ajal nõuavad Merzi poliitilised liitlased Brüsselis kangekaelselt kõikide nende poliitikate jätkamist, mis on kogu Euroopa krahhini viimas.
Olgem otsekohesed: suurel osal poliitilisest eliidist on tänaseks igasugune kontakt reaalsusega katkenud. Antud tõsiasi kehtib nii Saksamaa kui kogu Euroopa Liidu majandusliku languse kui ka strateegiliste poliitiliste eesmärkide kommunikatsiooni kohta, mida püütakse avalikkuses süstemaatiliselt ähmastada. Aus kriitika valitsuse võetud kursi suhtes võib põhjustada poliitilise muinasjutu kokkuvarisemise kiiremini, kui reaalsus avaliku arvamuse kandjate teadvusesse kohale jõuab.
Olgem otsekohesed: suurel osal poliitilisest eliidist on tänaseks igasugune kontakt reaalsusega katkenud.
Thomas Kolbe
Merz kuulutab heaoluriigi lõppu…
Seda märkimisväärsemad on kantsler Friedrich Merzi hoiatavad sõnad augusti lõpus Alam-Saksi liidumaal peetud Kristlik-Demokraatliku Liidu erakonna kongressil. „Ma ei ole rahul sellega, mida me oleme siiani saavutanud – seda peaks olema rohkem, see peaks olema parem.“
Kas tõepoolest kostus nendes sõnades kantsleri enesekriitika? Selline asi oleks tõepoolest haruldane… Kuid Merzi avaldus tõstatab küsimuse, mida ta „saavutuste“ all üleüldse silmas peab? Kas Merz viitab investeeringute soodustamise programmile, mis oleks ka parimal juhul võimeline pakkuma üksnes minimaalset leevendust kokkuvarisemise äärel olevale Saksa majandusele? Või peab hiljuti ametisse nimetatud kantsler silmas tohutuid võlakoormusi ja süvenevaid rahastamislünki, mida tõenäoliselt kavatsetakse lappida järjekordsete maksutõusude abil?
Hiljem Osnabrückis peetud kõnes rääkis Merz erakordse selgusega Saksa sotsiaalhoolekandesüsteemi olukorrast: „Selline sotsiaalriik, nagu me seda seni tundnud oleme, ei ole enam rahaliselt jätkusuutlik, arvestades seda, mida me tulevikus majanduslikult suudame pakkuda.“ Otsekohene diagnoos, mis ei jäta selguse osas midagi soovida.
Siiski ei nähtu kuskil Merzi sõnavõttudes turule orienteeritud radikaalset poliitilist pööret, usku individuaalsetesse lahendustesse, isikliku vastutuse printsiibi taastamist ega bürokraatia kiiret vähendamist. Sõnum näib olevat lihtne… jätkake senisel kursil.
Selline sotsiaalriik, nagu me seda seni tundnud oleme, ei ole enam rahaliselt jätkusuutlik, arvestades seda, mida me tulevikus majanduslikult suudame pakkuda.
Friedrich Merz, Saksamaa kantsler
Olukorrast ausalt… mitte siiski päris ausalt
Merz rääkis ühemõtteliselt sotsiaaltoetuste süsteemist ja järeldas, et sellisel kursil ei ole enam võimalik jätkata. Riiklikke toetusi saab Saksamaal hetkel 5,6 miljonit inimest. Merzi sõnul võiksid paljud nendest inimestest töötada, kuid ei tööta. See on reaalsuse tase, mida poliitikud tavaliselt väldivad.
Merz on seega teinud esialgse katse lausuda avalikult välja Saksamaa sotsiaalsüsteemi olukorra perspektiivitus. Ajal, mil poliitika on taandunud ilusasti kõlavate sõnade ritta seadmise kunstiks, on ausad ülestunnistused asjade tegelikust seisust harukordsed.
Kas viimased majandusandmed on ehk viimaks raputanud Merzi ja tema kolleege Berliinis? Fakt on see, et Saksamaa SKP kahanes teises kvartalis taas ning riigi väljavaated on endiselt troostitud. Kuna Saksa valitsus sekkub nüüdseks majandusse massiliste laenuprogrammide kaudu ja liiduvabariigi uued võlad ulatuvad sel aastal umbes 3,5%ni SKTst, tähendab see seda, et Saksamaa erasektor kahanes tegelikkuses aasta jooksul kolossaalse 4-5% võrra – see on number, mille nimetamine pelgaks “majanduslanguseks” on asjade tegeliku seisu varjamine. Tõde on see, et Saksamaa on sisenenud majandusdepressiooni tsüklisse.
Kuna Saksa valitsus sekkub nüüdseks majandusse massiliste laenuprogrammide kaudu ja liiduvabariigi uued võlad ulatuvad sel aastal umbes 3,5%ni SKTst, tähendab see seda, et Saksamaa erasektor kahanes tegelikkuses aasta jooksul kolossaalse 4-5% võrra – see on number, mille nimetamine pelgaks “majanduslanguseks” on asjade tegeliku seisu varjamine. Tõde on see, et Saksamaa on sisenenud majandusdepressiooni tsüklisse.
Thomas Kolbe
Rohkem võimu eurobürokraatidele
Samal ajal kui Saksamaa kantsler komistas karmi majandusliku reaalsuse otsa, testisid Euroopa Liidu esindajad meedias vett. Järjekordse raporti esitas Mario Draghi, kes vahetab mängeldes Itaalia endise peaministri ja Euroopa Keskpanga endise juhi rolle. Draghi kordas oma lõputult korrutatud üleskutset, et kui Euroopa Liit soovib säilitada oma “geopoliitilist rolli”, peab ta tegutsema ühtsemalt, nagu üks riik.
Sellise nõudmisega doseerib Draghi täiendavas koguses sama mürki, mis Euroopa haigeks on teinud: rohkem tsentraliseerimist, vähem subsidiaarsust ja üha intensiivsem tehnokraatlik valitsemine. Draghi demonstreerib taas Brüsseli plaani, nagu 15 aastat tagasi aset leidnud võlakriisi ajal: võim peab olema üha suuremas kontsentratsioonis Brüsselisse koondatud ja otsused tuleb langetada väljaspool demokraatlikku kontrolli, olles jõustatud poliitilise aparaadi poolt, mis orkestreerib oma tegevuse õigustuseks väsimatult meedia narratiive. Range tsensuur ja meedia manipuleerimine on räpased vahendid kõikide tsentraliseerimisvastaste vaigistamiseks. Sama autoritaarset loogikat, mis tol ajal toimis, püütakse täna taas ellu äratada.
Draghi demonstreerib taas Brüsseli plaani, nagu 15 aastat tagasi aset leidnud võlakriisi ajal: võim peab olema üha suuremas kontsentratsioonis Brüsselisse koondatud ja otsused tuleb langetada väljaspool demokraatlikku kontrolli, olles jõustatud poliitilise aparaadi poolt, mis orkestreerib oma tegevuse õigustuseks väsimatult meedia narratiive.
Thomas Kolbe
Rohkem immigrante
Draghi liitlane Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde astus samuti hiljuti meedia ette. Oma sõnavõtus puudutas Lagarde rännet ehk teemat, mida Saksa poliitikud ja meedia tavaliselt osavalt väldivad või moonutavad.
Lagarde nuusutas 23. augustil Missouri osariigis Kansases Jackson Hole’is toimunud föderaalreservi kohtumisel tuult, uurides delikaatselt Euroopa meeleolu. Tema sõnul ei saaks Euroopa enam kasvada ilma massilise sisserändeta, kuid millist kasvu ta täpsemalt silmas peab? Lagarde väitis, et ilma välistööjõuta oleks Saksamaa SKP täna umbes kuus protsenti madalam kui 2019. aastal. Info, et Saksamaa on juba mõnda aega majandussurutises olnud, ei paista Euroopa Keskpanga juhtkonnani seega jõudnud olevat.
Seejärel lasi Lagarde käiku juba varasemast tuttava trumpkaardi: ilma sisserändeta ei olevat võimalik Euroopa tööjõupuuduse probleemi lahendada. Poole sõnagagi ei maininud ta tehnoloogilisi edusamme tehisintellekti või robootika vallas, mis võiksid tööjõupuudust kompenseerida, ega ka rändega kaasnevaid julgeolekuriske, kultuurikonflikte ega Euroopa väärtustega kokkusobimatut poliitilist islamit.
Lagarde’i seisukoht oli oma kontekstis eriti silmatorkav, arvestades, et USA on hakanud ebaseaduslikke sisserändajaid tagasi saatma.
Jackson Hole`i kohtumine heitis valgust Euroopa Liidu arengusuundadele, kus avatud piiride ja reaalsust mitte tunnistava eliidi taustal laiendavad vasakpoolsed oma valijaskonda Euroopa kultuuri ja majanduse arvelt.
Seega… Neid kolme hiljutist sündmust – Merzi kõnet, Lagarde’i kõnet ja Draghi viimast raportit – koos vaadeldes on järeldus Euroopa jaoks murettekitav: Euroopa majanduse kokkuvarisemine kiireneb ise tekitatud energiakriisi ja ülemäärase reguleerimise tõttu veelgi, samas kui massilise ebaseadusliku sisserände poolt ülekoormatud sotsiaalfondid on jõudnud kokkuvarisemise äärele.
Ent mis on ainus vastus, mida Euroopa liidrid iseenese poolt tekitatud kriisile välja pakuvad? Tsentraliseerimist, reguleerimist ja jätkuvat kontrollimatut sisserännet arengumaadest…
Kolme hiljutist sündmust – Merzi kõnet, Lagarde’i kõnet ja Draghi viimast raportit – koos vaadeldes on järeldus Euroopa jaoks murettekitav: Euroopa majanduse kokkuvarisemine kiireneb ise tekitatud energiakriisi ja ülemäärase reguleerimise tõttu veelgi, samas kui massilise ebaseadusliku sisserände poolt ülekoormatud sotsiaalfondid on jõudnud kokkuvarisemise äärele.
Thomas Kolbe
ADRIAN BACHMANNI KOMMENTAAR:
Euroopa Liidu metamorfoos vabakaubanduse abil Euroopa riikide majanduslikku heaolu edendavast institutsioonist Euroopa rahvaste suveräänsuse ning kodanike sõnavabaduse annulleerimise (Digiteenuste määrus, vihakõne seaduskavad jne) masinavärgiks on protsess, mis on nüüdseks jõudmas viimasesse faasi. Euroopa Liidust on tänaseks saanud institutsioon, mis on juhitud (komisjoni näol) organi poolt, millel puudub igasugune demokraatlik mandaat, ent mis on haaranud endale üha rohkem õigusi tühistada üha suurema elanikkonna (nn “populistlike” parteide toetus kasvab terves Euroopas) poliitiline tahe.
Mis iseloomustab nn “vaba ja demokraatliku” Euroopa ühiskondlik-poliitilist realiteeti tänasel päeval? Eeskätt iseloomustab seda programmiline sõnavabaduse hävitamine ja tühistamiskultuur, enesetsensuur, kodanikuõiguste olematuks õgvendamine, reaalse poliitilise opositsiooni liikmete karakterimõrvad, õigussüsteemi kasutamine poliitiliste oponentide hävitamiseks, majandusliku jõukuse genereerimist üha võimatumaks muutev bürokraatia, lisaväärtuse maksude abil eksproprieerimine ning kanaliseerimine “siseringi” liikmetele, psühholoogilised infooperatsioonid masside hoiakute kujundamiseks jms.
Mis iseloomustab nn “vaba ja demokraatliku” Euroopa ühiskondlik-poliitilist realiteeti tänasel päeval? Eeskätt iseloomustab seda programmiline sõnavabaduse hävitamine ja tühistamiskultuur, enesetsensuur, kodanikuõiguste olematuks õgvendamine, reaalse poliitilise opositsiooni liikmete karakterimõrvad, õigussüsteemi kasutamine poliitiliste oponentide hävitamiseks, majandusliku jõukuse genereerimist üha võimatumaks muutev bürokraatia, lisaväärtuse maksude abil eksproprieerimine ning kanaliseerimine “siseringi” liikmetele, psühholoogilised infooperatsioonid masside hoiakute kujundamiseks jms.
Adrian Bachmann
Ülaltoodud nimistut silmas pidades on selge, et Euroopa ees seisab vaid kaks tulevikustsenaariumit: kas eksisteeriva EL-i võimustruktuuri dekonstrueerimine või Euroopa rahvaste jõukuse ja vabaduste pöördumatu kadu.
Makroskoop saab ilmuda üksnes oma lugejate ja kuulajate toel. Juhul kui ka Sina oled huvitatud Makroskoobi edasisest ilmumisest, saad teha selleks omale jõukohase annetuse käesoleva loo lõpus toodud rekvisiitidel. Tänan tähelepanu ja abi eest!
Adrian Bachmann on Makroskoobi temaatilise kontsepti väljatöötaja ja portaali peatoimetaja. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Seejärel 4 aastat peaanalüütikuna investeerimiskulla valdkonnas. Tema missiooniks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistetavaks tegemine nii globaalsel, regionaalsel kui ka riiklikul tasandil.
Kes soovib aidata Adrianil seda kutsumust jätkata, saab seda teha läbi annetuse pangalingiga:
