Doug Casey
AUDIOLUGU kuulatav lehekülje lõpus
Maailmakuulus investor ja spekulant Doug Casey selgitab järgnevas artiklis panganduse olemust ja ajalugu ning paljastab pankade poolt kiivalt hoitud saladuse. Täpsemalt seda, kuidas ajaloolise definitsiooni kohaselt ei vasta ükski tänapäeva pank klassikalise “turvalise ja usaldusväärse panga” nõuetele. Casey seletab, kuidas riigi poolt tagatud hoiuste põhimõte on tegelikkuses illusoorne, kuna juhul kui panganduses peaks aset leidma tõeline süsteemne kriis, on tagatud vaid üks sajandik pankades hoiustatud varadest.
Ma tean juba, mida te mõtlete… ilmselt arvate, et arutelu “turvalisest pangandusest” on pisut igav. Ja teil on õigus… Pangandus peakski olema igav. Ma olen kindel, et ametnikud tänasel päeval keskpankades üle kogu maailma – kelledest paljud kannatavad hetkel ilmselt tõsiselt unetuse all – soovivad, et see nii ka oleks.
Kuid käesolev põgus artikkel demonstreerib, miks maailma pangandussüsteem on põhimõtteliselt ebausaldusväärne ja selgitab, mis eristab usaldusväärset panka ebausaldusväärsest pangast. Ma kahtlustan, et isegi üks inimene tuhandest ei tee neil tegelikkuses vahet. Selle tulemusena põhineb kogu maailma majandus ebausaldusväärsetel pankadel, kes omakorda teevad tehinguid ebausaldusväärsetes valuutades. Nii pangad kui valuutad on tänaseks oma usaldusväärsuse minetanud.
Nii pangad kui valuutad on tänaseks oma usaldusväärsuse minetanud.
Kaasaegne pangandus kerkis esile keskajal seoses kullassepatööga. Kullasepaks olemine nõudis, et laos leiduks alati piisavalt kõne all olevat väärismetalli. Väärismetalli varude kasumlik majandamine nõudis omakorda kompetentsi metalli ostmises, müümises ning turvalises hoiustamises. Sellest tegevusest kasvas välja kulla laenamise ja laenuks andmise äri, mis kujutab endast juba raha laenamist ja laenuks andmist.
Enamus tänapäeva inimesi on ainult ähmaselt teadlikud sellest, et kuni 1930-ndateni kasutas üldsus oma igapäevastes tehingutes kuldmünte. Lisaks sellele oli kuld tagatiseks enamikele rahvuslikele vääringutele, mis olid üksteise suhtes fikseeritud vahetuskurssidega. Pangad olid toona lihtsalt ühed paljudest ettevõtetest teiste seas – nendes ei olnud midagi erilist. Neid eristas teistest ettevõtetest ainult see, et nad hoiustasid, andsid laenuks ja laenasid kuldmünte oma põhitegevusena. Pankurid oli sisuliselt lihtsalt haamriteta kullassepad.
Enamus tänapäeva inimesi on ainult ähmaselt teadlikud sellest, et kuni 1930-ndateni kasutas üldsus oma igapäevastes tehingutes kuldmünte. Lisaks sellele oli kuld tagatiseks enamikule rahvuslikele vääringutele, mis olid üksteise suhtes fikseeritud vahetuskurssidega.
Panga hoiused jagunesid veel üsna hiljuti kaheks, sõltudes hoiustaja eelistustest ja panga pakutavatest tingimustest: tähtajaline hoius ja nõudmiseni hoius. Kuigi viimastel aastatel ei tehta neil enam vahet, on väga oluline meeles pidada, et nõudehoiuste ja tähtajaliste hoiuste teineteisest lahus hoidmine oli ajalooliselt turvalise ja usaldusväärse panganduse praktiseerimisel absoluutselt kriitilise tähtsusega.
Kuigi viimastel aastatel ei tehta neil enam vahet, on väga oluline meeles pidada, et nõudehoiuste ja tähtajaliste hoiuste teineteisest lahus hoidmine oli ajalooliselt turvalise ja usaldusväärse panganduse praktiseerimisel absoluutselt kriitilise tähtsusega.
Tähtajaline hoius. Tähtajalise hoiusega sõlmib klient lepingu, millega jätab oma raha pangale kindlaks määratud ajaperioodiks. Vastutasuks saab ta kindlaks määratud tasu (intressi), mis võtab arvesse kliendi riski, ebamugavust, mis kaasneb rahale ajutise ligipääsu puudumisega ning pankuri võimalust talle usaldatud raha samal ajal kasutada. Pankur omakorda, teades kindlalt, et tal on kindlaks ajavahemikuks kindel kogus kulda, saab seda omakorda välja laenata piisavalt kõrge intressiga, et katta kulud (sealhulgas hoiustajale lubatud intress), rahastada reserve hapuks minevate laenude tarvis ja kui kõik sujub plaanipäraselt, siis teenida ka kasumit.
Tähtajaline hoius hõlmab endas mõlema osapoole panust. Hoiustajal puudub varale ligipääs kuni tähtajani. Kuidas saab usaldusväärne pankur lubada, et ta tagastab tähtajalisele hoiustajale kuupäeva kukkudes tema raha, kui ta plaanib selle edasi laenata?
Tähtajaliste hoiuste äris on pankur sisuliselt krediidi edasimüüjaks – vahemeheks laenajate ja laenuandjate vahel. Vältimaks kahjumit, eelistasid pankurid anda laenu peamiselt tootmisvarade soetamiseks, millelt teenitav tulu pakub turvalist kindlustunnet, et laenuvõtja suudab intressimakseid õigeks ajaks tasuda. Samuti olid pangad “vanadel headel aegadel” valmis laenama ainult murdosa oma varade koguväärtusest, et jätta panka korralik ohutusvaru ning väljastada krediiti ainult rangelt limiteeritud ajavahemikuks… näiteks kuni põllukultuuri lõikusajani või kauba müügi hetkeni. Ja viimaks tuleb välja tuua ka asjaolu, et laenati ainult teadaolevalt usaldusväärsetele inimestele – see on esimene kaitse pettuste eest. …Pikaajalised laenud olid vanasti täielikult vaid võlakirjade sündikaatide pärusmaa.
Samuti olid pangad “vanadel headel aegadel” valmis laenama ainult murdosa oma varade koguväärtusest, et jätta panka korralik ohutusvaru ning väljastada krediiti ainult rangelt limiteeritud ajavahemikuks. … Pikaajalised laenud olid vanasti täielikult vaid võlakirjade sündikaatide pärusmaa.
See võtab kokku tähtajalised hoiused. Nõudmiseni hoiused on aga täiesti teine teema.
Nõudmiseni hoiused. Nõudmiseni hoius, vastupidiselt tähtajalisele hoiusele, sai oma nime, sest kliendile tuli raha tagastada, millal iganes ta seda nõudis. Nõudmiseni ehk nõudehoius on aluseks arvelduskontodele. Pankur ei maksa selle hoiuse eest intressi, sest väidetavalt ei ole tal võimalust seda kasutada. Pankur nõudis nõudehoiuselt hoopis vara hoidmise eest tasu, sest ta…
- võttis vastutuse hoida raha ohutus kohas ning olla valmis selle koheseks tagastamiseks omanikule;
- administreeris raha üle kandmist hoiustaja soovil, kas väljastades tšeki või laokviitungi, mis kajastas pangas hoiustatavat kulda.
Kullaga seotud laokviitungeid kutsuti pangatähtedeks. Kui neid väljastas valitsus, siis oli tegu valuutaga.
Aus pankur ei tohiks nõudmiseni hoiustes paiknevat raha välja laenata, nagu seda ei tee ettevõtted, kellele makstakse näiteks selle eest, et nad hoiustaks kellegi mööblit. Kullaga seotud laokviitungeid kutsuti pangatähtedeks. Kui neid väljastas valitsus, siis oli tegu valuutaga. Kullakangid, kuldmündid, pangatähed ja valuuta moodustasid vahetusmeediumite terviku, mille abil ühiskond sai tehinguid teha.
Usaldusväärsed pangandusprintsiibid on identsed igasuguse kauba ladustamise printsiipidega – olgu selleks autod, kartulid, raamatud või raha. Usaldusväärses panganduses ei ole midagi üleloomulikku, aga pangandus on tänaseks üle kogu maailma muutunud ebausaldusväärseks alates hetkest, mil kogu rahasüsteem hakkas toimima läbi keskpankade, mis omandasid võimu kogu rahasüsteemi üle.
Keskpangad hoiavadki tänast globaalset rahandussüsteemi kartellina koos. Ostes valitsuse võlakirju, annavad pangad riigile võimaluse mingi ajaperioodi jooksul rahastada oma tegevust inimesi maksustamata. Peale vaadates paistab see „tasuta lõunana“. Tegelikult on see üsna kahjulik ja valuuta devalveerimise mootoriks. Keskpangad võivad tunduda maailmakorra püsivate struktuuridena, kuid tegelikult on nad ajalooliselt üsna hiljutine leiutis. USA Föderaalreserv ei eksisteerinud näiteks enne 1913. aastat.
Pangandus on tänaseks üle kogu maailma muutunud ebausaldusväärseks alates hetkest, mil kogu rahasüsteem hakkas toimima läbi keskpankade, mis omandasid võimu kogu rahasüsteemi üle. Keskpangad hoiavadki tänast globaalset rahandussüsteemi kartellina koos.
Ebausaldusväärne pangandus
Pettused võivad aset leida kõigis ärides. Pankur, kes näeb teiste inimeste kulda tegevusetult oma varakambris seismas, võib tunda kiusatust ja mõelda, „Mis mõtet on kaevandada maa seest kulda, et panna see tagasi maa sees olevasse varakambrisse?“ Inimesed kirjutavad pidevalt kulla vastu tšekke ja kasutavad sellega seotud pangatähti. Aga füüsiline kuld, mis paberist pangavekslitele väärtuse annab, liigub ise haruharva panga seifist välja. Rahutu pankur võib teha sellest järelduse, et isegi kui tegu on hoiustajate petmisega, võiks ta kergelt luua palju uusi pangatähti ja laenata neid välja ning kasseerida sedasi endale kogu intressitulu.
Jättes pankurid järelvalveta, kasutaksid mõned pankurid kindlasti sellist võimalust. Enamik oleks aga piisavalt ettevaatlikud, nad ei läheks oma ahnuses liiga kaugele, sest mäng võib leida kiire lõpu, niipea kui peaks tekkima kahtlus panga võimes kulda koheselt nõudmise korral tagasi maksta. Keskpankade ilmumine ajalooareenile leevendas pankurite ahnust ohjavat hirmu, tuues rahaturule “viimase instantsi” laenuallika. Kuna keskpank seisab alati panganduskartelli taga (õhust välja manatud) rahaga, siis pankurid võivadki anda katteta amoraalseid lubadusi – lubadusi, mida nad teavad, et nad ei pruugi olla võimelised täitma.
Keskpankade ilmumine ajalooareenile leevendas pankurite ahnust ohjavat hirmu, tuues rahaturule “viimase instantsi” laenuallika. Kuna keskpank seisab alati panganduskartelli taga (õhust välja manatud) rahaga, siis pankurid võivadki anda katteta amoraalseid lubadusi – lubadusi, mida nad teavad, et nad ei pruugi olla võimelised täitma.
Kuidas pangandus tänapäeval toimib?
Minevikus, kui pank lõi liiga palju valuutat tühjast õhust, panid inimesed seda lõpuks ikkagi tähele ja algas „pangajooks“. Kui keskpank annab loa kõikidele pankadele teha seda sama, siis on see vähemtõenäoline – välja arvatud juhul, kui mõni konkreetne pank on teinud turgudele teadaolevalt väga halbu tehinguid.
Keskpangad õigustasid algselt endi tähtsust – eriti Föderaalreservi loomine USA-s – kui majandusliku stabiilsuse tagamise instrumente. Aeg-ajalt esile kerkiv vajadus karistada ettevaatamatuid pankureid ja nende rumalaid kliente andis valitsustele õigustuse toppida oma nina pangandusse. Nagu on juhtunud nii paljudel puhkudel, „lahendati“ panganduse juhuslikud ja lokaalsed probleemid, muutes nad süsteemseks ja pakkudes neile pelgupaika rahvuslikes institutsioonides. See on mingil määral analoogne viisile, kuidas valitsus lahendab metsatulekahjude probleemi. Finantstulekahjude kiire kustutamine (keskpankade poolt) annab kohese ja nähtava lahenduse. Mida me aga tähele ei pane, on see, et selle tegevuse tulemusena koguneb metsadesse ajapikku massiliselt surnud puid. Kui nüüd ühel hetkel tuli uuesti süttib, on tegu sajandi tulemölluga.
Pangandus üle kogu maailma põhineb täna niinimetatud „osalise reservi“ süsteemil. Ajalooliselt hoidis usaldusväärne pankur 100% väärtuses reserve nõudmiseni hoiuse tarvis: ta hoidis oma varakambris üht untsi kulda absoluutselt iga üheuntsise pangatähe kohta, mille ta oli väljastanud. Pankur võis laenata ainult tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu – ta ei tohtinud seda kunagi teha nõudmiseni hoiuste arvelt.
„Osareservi“ süsteem ei saa vabal turul toimida; seda tuleb reguleerida. Ja see süsteem ei saa töötada, kui pangatähti saab vabalt kulla vastu vahetada. Pangatähed peavad olema seaduslikud maksevahendid või rangelt ainult paberraha.
“Osareservi” põhimõte ongi saladuseks, mis muudab panganduse muudest äritegevustest kasumlikumaks.
“Osareservi” põhimõte ongi saladuseks, mis muudab panganduse muudest äritegevustest kasumlikumaks. Igas valdkonnas tekitavad kõrged tulud konkurente, mis ühel hetkel vähendab neid tulusid. Pankur võib välja laenata dollari, millega ärimees saab osta tehnoloogilise vidina. Kui vidina müüja nüüd uuesti hoiustab selle dollari, siis saab pank selle intressiga taas välja laenata.
Pankuri jaoks on hea uudis see, et tema tulud on tavalisest ettevõtjast mitu korda suuremad. Halb uudis on aga see, et aina suurem finantsvõimendus võib lõpuks viia maksevõimetuseni. Igas riigis hindavad keskpangad regulaarselt mingi perioodi tagant, kui suur protsent (teoreetiliselt vahemikus 100% kuni 0%-ni) hoiustest peab pankadel reservina olemas olema. See protsent pannakse paika bürokraatide poolt vastavalt sellele, kuidas nad näevad riigi majanduslikku seisundit.
USA-s ja tegelikult peaaegu igal pool mujal maailmas ei põhine pangajooksu vastane kaitse enam ammu usaldusväärsetel praktikatel, vaid õigusaktidel. Keskpankade usaldusväärsuse tõstmiseks rajati 1934. aastal Föderaalne Krediidikindlustuse Ühing (Federal Deposit Insurance Corporation), mis kindlustas 2500 dollarit hoiustaja kohta ühes pangas. Tänaseks on see summa tõusnud 250 000 dollarini. Euroopas on riigitagatis hoiustel kuni 100 000 euroni. Föderaalne Krediidikindlustuse Ühing (FKKÜ) kindlustab umbes 9,8 triljoni dollari väärtuses hoiuseid, aga… FKKÜl on tegelikkuses varasid ainult 126 miljardi dollari väärtuses. See on umbes 1 sent dollari kohta. Ma oleks üllatunud, kui see asutus ei pankrotistu ja riik ei peaks seda uuesti rekapitaliseerima. See raha – paljud miljardid dollarid – luuakse tõenäoliselt tühjast õhust, müües Föderaalreservile riigivõlakirju.
Föderaalne Krediidikindlustuse Ühing (FKKÜ) kindlustab umbes 9,8 triljoni dollari väärtuses hoiuseid, aga… FKKÜl on tegelikkuses varasid ainult 126 miljardi dollari väärtuses. See on umbes 1 sent dollari kohta.
Osareservi pangandus on oma nigelate omaduste kiuste siiski praeguse finantssüsteemi edasi toimimiseks kriitiliselt oluline, kuna süsteem ei suudaks ilma selleta enam toimida, olles selle ümber üles ehitatud. Sellest tulenevalt võite olla kindlad, et maailma valitsused ja keskpangad teevad ka tulevikus absoluutselt kõik nendest sõltuva, et vältida süsteemi kokku varisemist. See omakorda tähendab aga seda, et… dollarite, eurode, jeenide ja naelstrelingite trükkimine ei lõppe niipea.
Aita Makroskoobil edasi ilmuda
Hea külastaja… Tänan Sind, et oled meie lugejaks! Kuna Makroskoobi tegevuse jätkamine nõuab palju tööd ning väljaminekuid, sõltub portaali edasi püsimine oma lugejate toetusest, ilma milleta pole paraku ka Makroskoopi.
Kui soovid, et Makroskoop avaldaks ka edaspidi kaalukaid uudiseid, läbinägelikke analüüse ja mõtlemapanevaid arutelusid, siis saad sellele kaasa aidata, tehes pangas püsikande (või erakorralise suurema toetuse) portaali kontole:
ANNETUSE SAAJA: OÜ Nanoskoop
KONTO NUMBER: EE687700771007683571
SELGITUS: Makroskoobi annetus
Kuigi Makroskoobi lugejate majanduslikud võimalused on erinevad, on iga annetus portaali edasikestmise jaoks erakordselt oluline ning suure tänuga vastu võetud.
Aitäh!
